lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1546/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1546/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 47Kohtueelne menetlusHKMS § 81 lg 2Võõrkeelsed dokumendidHMS § 75Vaide esitamise tähtaegRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1546/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-24-1760/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.11.20243-24-2731/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.10.20243-24-1426/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1546

Haldusasi

X taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsuse nr 15.3-3.2/258-1 vaidlustamisega

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X riigi õigusabi taotlus osaliselt ning anda talle riigi õigusabi seoses Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsusega nr 15.3-3.2/258-1 isiku esindamiseks - haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) ning - halduskohtumenetluses esindamiseks kuni nõuetekohase kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseni (k.a) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
2.Eesti Advokatuuril nimetada viivitamata X riigi õigusabi osutav advokaat.
3.Kui kaebaja õiguste kaitseks on vajalik halduskohtusse pöördumine, tuleb koos kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotlusega esitada ka uus riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi jätkuva põhjendatuse hindamiseks.
4.Edastada määrus teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile (vt määruse p 8 ja p 5 kolmas lõik). Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Advokaat esitas X palvel 22.05.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigus-abi taotluse esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on elanud Eestis elamisloa alusel 10 aastat. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 24.04.2024 otsusega nr 15.3-3.2/258-1 (dtl 12) keelduti tema tähtajalise elamisloa pikendamisest. Taotleja on esitanud PPA-le tähtajaliselt vaide ehk vastulause, mida PPA ei ole menetlenud. PPA on asunud seisukohale, et taotleja ei ole otsust vaidlustanud. Taotleja vajab riigi õigusabi, et kohustada PPA-d vaiet läbi vaatama. Ta leiab, et elamisloa pikendamise taotlus on põhjendatud. Otsuse vaidlustamine on oluline, et kaitsta taotleja õigust Eestis viibida. Tal puuduvad teadmised õigusest, piisav keeleoskus ja piisavad rahalised vahendid, et õigusabi eest tasuda.
2.Kohtute infosüsteemist nähtub isiku kohta täiendavalt: - Tallinna Halduskohtu 13.05.2024 määrusega nr 3-24-1426 andis kohus PPA-le loa taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 13.07.2024. - Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2024 määrusega samas asjas andi taotlejale riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 1(4)

13.05.2024 määruse peale. Ringkonnakohus leidis, et isiku majandusliku seisundi teatisest nähtub, et tal puudub sissetulek. Taotluse kohaselt ei ole tal piisavalt raha, et asjatundliku õigusabi eest tasuda. Väidet kinnitab taotlusele lisatud kontokaart. Puudutatud isik ei valda eesti keelt. Kuna tegemist on välismaalasega, võib eeldada, et tema juriidilised teadmised ei ole piisavad, et eestikeelses kohtumenetluses esindajata osaleda. Inimeselt vabaduse võtmist ei saa pidada vähetähtsaks õiguste riiveks. - Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1467 jäeti taotleja riigi õigusabi taotlus lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks läbi vaatamata, kuna taotleja ei kõrvaldanud taotluse puuduseid, ennekõike ei selgitanud enda majanduslikku seisundit. Samas asjas on taotleja esitanud määruskaebuse koos pangakonto väljavõttega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Isiku taotlus tuleb lahendada kiireloomuliselt olukorras, kus mitmed asjaolud ei ole veel selged ning samas võib olukord kiirelt muutuda. Taotleja viibib hetkel väljasaatmise eesmärgil kinnipidamiskeskuses. Isikul on kehtiv Jordaania pass (ettekirjutus Eestist lahkumiseks, kohtuasi nr 3-241426 dtl 22). PPA on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtuasjas põhjendanud, et isiku väljasaatmine ei ole võimalik seetõttu, et Jordaaniaga puudub otselennu ühendus ning transiitlennud vajavad luba (samas, dtl 63). Seega võib isiku väljasaatmine toimuda lubade saamisel ja sobivate lendude leidmisel kiiresti. Taotleja Eestis viibimise võimalikkus, ennekõike see, kas lahkumisettekirjutus sundtäidetakse, sõltub sellest, kas taotleja esitab vastavalt kohtu suunistele haldusasjas nr 3-24-1467 kaebuse, eelduslikult koos esialgse õiguskaitse taotlusega, et ta lahkumisettekirjutust viivitamatult ei täidetaks. Lahkumisettekirjutus on samas suunatud viibimisaluseta välismaalase väljasaatmisele ning taotleja viibimisalus, kasvõi ajutiselt, sõltub sellest, kas kaebajal õnnestub edukalt vaidlustada PPA 24.04.2024 otsust, mille vaidlustamiseks taotleja riigi õigusabi taotleb. Lisaks aga võib riigi õigusabi osutamise vajadus ära langeda ka siis, kui taotleja saadetakse lähiajal Eestist välja.
4.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on viibinud Eestis 10 aastat. Ta enda kirjelduse kohaselt on tal palju eestlasest sõpru (dtl 10) ning ta on omandanud Eestis kaks korda magistrikraadi (dtl 9). Välismaalasena Eestis viibides on tal seaduse kohaselt nõutav ka legaalne sissetulek. Taotleja on haldusmenetluses korduvalt PPAle vastanud ja esitanud sisulisi seisukohti (dtl 13-16) ning samuti on ta esitanud põhjaliku seisukoha ka enda väitel pärast 24.04.2024 otsuse tegemist (dtl 6, pealkirjastatud kui vastulause). Seega vabaduses viibides tuleks eeldada, et kaebaja suudab täiel määral oma õiguseid ise kaitsta, sealjuures korraldades eesti keele mitte oskamise korral tõlkimise sõprade abil või tõlkebüroo kaudu. Teiselt poolt viibib taotleja hetkel kinnipidamiskeskuses. Kuigi PPA ametnikud tagavad kohtule kinnipeetavate isikute tahteavalduste edastamise, ei anna nad põhjalikumat õigusnõu. Vaatamata mingite rahaliste vahendite olemasolule (vt määruskaebuse lisa haldusasjas nr 3-24-1467), võib olla kinnipidamiskeskuses raskendatud nii nendele vahenditele juurdepääs kui ka tõlgi ja advokaadi otsimise võimalused. Seega on taotlejal tõlke korraldamine keeruline, kui mitte võimatu (HKMS § 81 lg 2). Kuigi taotleja on esitanud haldusmenetluse käigus erinevaid vastuväiteid, nähtub kohtuasjas nr 3-24-1426 taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohta nii kohtuistungi (dtl 67) kui ka küsitluse protokollist (dtl 11 jj) isiku mõningane segadus haldusmenetluse kulgemise osas. Seega ei 2(4)

pruugi isik olla nii tema kinnipidamise kui ka võimaliku keelebarjääri tõttu võimeline oma õiguseid ise tõhusalt kaitsma või õiguste kaitsmist korraldama. Ka rahaliste vahendite faktilisel olemasolul, võib olla neile juurdepääs keerukas ning isikul ei ole võimalik ka rahalisi vahendeid juurde teenida. 13.05.2024 kohtuistungi protokollis haldusasjas nr 3-24-1426 (dtl 68) on PPA ka väitnud, et taotleja elab autos ja tal ei ole töökohta.

5.RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Ka kaebuse esitamise korral ei ole selle eduväljavaated silmnähtavalt suured. Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestisse saabuda ega siin viibida. Taotlejal puudub ka perekonnaelu Eestis (dtl 20). PPA 24.04.2024 otsusest nähtub kogumis, et taotlejal võib olla soov Eestis edasi viibida, samas ei ole tal siin õnnestunud viimasel ajal asuda õppima ega ka töötada edukalt projektidega, mida ta on korduvalt nimetanud. Taotleja on faktiliselt tegutsev üksnes Bolti kullerina ning küsimuse all on ka tema legaalse sissetuleku piisavuses, et Eestis edasi viibida. Taotleja ei ole ka ära õppinud eesti keelt, vaatamata eestlastest sõprade olemasolule. Küll aga on taotlejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ning saada vaide- või kohtumenetluse vormis kasvõi esialgne hinnang enda elamisloa pikendamata jätmise õiguspärasusele. PPA on samuti teadlik isiku vastulausest (mis on dateerimata), kuivõrd see on lisatud kohtuasjas nr 3-24-1426 PPA taotluse lisana. Samas taotluses on seda nimetatud arvamuskirjaks (dtl 60). Riigikohus on juba 04.04.2003 lahendis nr 3-3-1-32-03 selgitanud, et kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Taotleja vastulauses nähtub juba esimesel lehel (dtl 6) isiku soov saada omale elamisluba. Asjaolud on veel ebaselged, kuid ei ole välistatud, et taotleja vastuväidet tuleb käsitleda vaidena.
6.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada riigi õigusabi taotlus Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsuse nr 15.3-3.2/258-1 vaidlustamisel osaliselt: - isiku esindamiseks haldusmenetluses, sh vaidemenetluses ning - isiku esindamiseks kohtumenetluses kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Eeltoodu tähendab seda, et koos kohtule esitatava esmase dokumendiga tuleb esitada ka uus riigi õigusabi taotlus, kus on ammendavalt välja toodud kõik vajalikud asjaolud, sealjuures taotleja majandusliku seisundi ja hetkel teadmata olevate menetluslike asjaolude kohta, et kohus saaks taotlust uuesti hinnata. Riigi õigusabi taotluse lahendamist võib oluliselt muuta see, kui taotleja saadetakse vahepeal kodumaale tagasi.
7.Kohus märgib advokatuurile teadmiseks, et: - isik on võimeline suhtlema esindajaga inglise keeles; - kohtuasjas nr 3-24-1426 on riigi õigusabi tellimuse vastu võtnud vandeadvokaadi abi Merili Laansoo. Advokaadile teadmiseks selgitab kohus, et: - esialgse õiguskaitse taotlust on võimalik esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 5); 3(4)

- asjakohaseks nõudeks ei oleks vaide läbivaatamiseks kohustamise nõue, vaid lõpliku haldusakti enda (eelduslikult 24.04.2024 otsuse) tühistamise nõue, põhjendades ka kohtueelse menetluse läbimist (HKMS § 47, samuti Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-63-13 p 18 ja nr 3-23-1915 p 13).

8.Kohus edastab käesoleva määruse teadmiseks ka Politsei- ja Piirivalveametile, juhtimaks tähelepanu sellele, et taotleja vastuväide võib olla käsitletav vaidena (vt kohtu selgitus punkti 5 kolmandas lõigus).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja