X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 27.02.2024 ehitusloa nr 2412271/01104 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viimsi valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebuse lisana esitatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 03.05.2024 vastus selgitustaotlusele nr 14-3/2591-10 (dtl 869) ning X 17.05.2024 menetlusdokumendile lisatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.12.2023 kiri nr 14-3/2591-5 ja 21.12.2023 kiri nr 14-3/2591-7 (dtl 909‒941) haldusasja nr 3-24-938 materjalide juurde.
2.Tagastada koos määruskaebusega lehekülgedel 871‒874 ja 875.
esitatud
korduvad
tõendid
digitoimiku
Rahuldada Viimsi valla määruskaebus.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-938 resolutsiooni p 1 ja teha asjas uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
3-24-938
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavalitsus kehtestas 29.12.2023 Kannikese tee 1, 1a, 19 ja Kannikese tee katastriüksusi hõlmava detailplaneeringu (DP). DP-ga kavandati Kannikese tee 1 kinnistule jalgpallihall.
2.X on DP-alaga piirneva Vehema tee 6 kinnistu omanik. X koos teiste kaebajatega esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse DP tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-379).
Viimsi vald andis 27.02.2024 jalgpallihalli ehitamiseks ehitusloa nr 2412271/01104.
4.X esitas 28.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks. Kaebaja leiab, et ehitusluba on vastuolus DP-ga. DP seletuskirja järgi ei kavandatud halli tribüüne ja pealtvaatajate kohti. Hall kavandati treeninghallina. Ehitusloa järgi on halli rajamisel aga arvestatud jalgpalli siseväljaku osas maksimaalselt 100 sportlase ja 320 pealtvaatajaga ning kergejõustikualal maksimaalselt 60 sportlase ja 20 pealtvaatajaga. Selline külastajate arv mõjutab oluliselt kaebaja elukeskkonda. DP-ga on ette nähtud üksnes 40 sõiduautode ja kaks busside parkimiskohta. Liikluse kasv ja parkimiskohtade puudumine mõjutab kaebaja elukeskkonda. Ette pole nähtud meetmeid hallis peetavate treeningute ja üritustega põhjustatava müra leevendamiseks ning valgusreostuse vähendamiseks. Ka sademeveelahendus pole piisav. DP-s on ette nähtud, et hoone maksimaalne kõrgus ümbritsevast maapinnast on 20 m. Ehitusprojekt näeb ette, et hoone absoluutkõrgus on 59,52 m ja kõrgus 19,02 m. Maksimaalselt pole kasutatud DP-s ette nähtud võimalust maapinda süvendada: 3 m asemel on ette nähtud süvendada maapinda vaid 1 m võrra. Jalgpallihalli ehitamise tõttu väheneb insolatsioon kaebaja kinnistul. Eeltoodud mõjutuste tõttu väheneb ka kaebaja kinnistu väärtus. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Hall võidakse enne vaidluse lõppu valmis ehitada. See raskendab oluliselt kaebaja võimalusi oma õiguste kaitseks. Kaebuse esitamise ajal on juba alustatud raadamist Kannikese tee 1 kinnistul. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks vastustaja ja kinnistuomaniku AS Viimsi Vesi õigusi, kuna halli rajamine lükkuks üksnes edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei läheks ehitamiseks kasutatavad avalikud ressursid raisku.
Tallinna Halduskohus peatas 03.04.2024 määrusega ehitusloa kehtivuse 30 päevaks.
6.Viimsi vald esitas halduskohtu määrusele 15.04.2024 vastuväite, milles palus esialgse õiguskaitse kohaldamine lõpetada. Jalgpallihalli rajamiseks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja väidetavate õiguste riive. Kaebusel ei ole eduväljavaateid. Kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud. Kaebaja esitas üksnes põhjendusteta seisukoha, et ei soovi seda ehitist oma naabrusse, kuna see on üledimensioneeritud ja kole. Hall jääb kaebaja kinnistust 91 m kaugusele. Halli ja kaebaja kinnistu vahele jääb kogukonnaaed. Halli rajamine võimaldab piirkonda korrastada. See pigem tõstab kaebaja kinnistu väärtust. Tänu halli rajamisele on kogukonna jalgpallihuvilistel võimalik teha tulevikus trenni kodu lähedal. Müra vähendamiseks on võimalik seada kõrvaltingimusi kasutusloas. Vajaduse korral rakendatakse müravastaseid meetmeid, mh lähtudes standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Juurdepääsuks spordihallile ühendatakse Kannikese tee Nelgi põiguga. Spordihalli teenindavasse parklasse on ette nähtud 40 parkimiskohta sõiduautodele ja kaks parkimiskohta bussidele. Spordihalli parklat saavad kasutada ka kogukonnaaia kasutajad. Parkimislahenduse väljatöötamisel on lähtutud tänapäevase kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetest, mille juures 2(11)
3-24-938 on arvestatud aja- ja asjakohasuse, otstarbekuse, säästliku, tõhusa, kliimamuutuste kohase ja esteetilise lahendusega. Kui üldjuhul lähtutakse standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelis 9.1 ja 9.3 sätestatud väärtustest, siis kõnealuses projektis seda ei kasutata. See soodustaks autokeskset ruumikasutust, mis ei ole selles asukohas põhjendatud. Vehema tee äärde Vikerkaare tee 2 kinnistule on planeeritud kool-lasteaed-spordihoone koos parklaga 90 sõiduautole. See parkla jääb jalgpallihallist 250 m kaugusele ja seda saavad kasutada ka jalgpallihalli külastajad. Kaebaja väide insolatsiooni kohta on arusaamatu ja tõendamata. 1. märtsist kuni 14. oktoobrini ei ulatu jalgpallihalli vari üle hallist põhjas paikneva parkla. Vari ei jõua kaebaja kinnistule. Seda on DP menetluses analüüsitud. Jalgpallihall on suur ja väga kallis ehitis. Kultuuriminister eraldas 01.03.2023 käskkirjaga nr 70 Viimsi Vallavalitsusele halli rajamiseks 1 500 000 eurot. 04.04.2023 sõlmisid Kultuuriministeerium ja Viimsi Vallavalitsus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu, mille kohaselt on toetuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023‒31.12.2024. Kui vald ei kuluta 1 500 000 eurot toetust ära enne 31.12.2024, tuleb kulutamata jäänud osa ministeeriumile tagastada. Kui kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse, jääb toetus kasutamata. Ministeeriumi toetuseta vald halli rajada ei saa. Lisaks panustab vald halli rajamisse omadest vahenditest 7 000 000 eurot. Ehitustööde tegemisel likvideeritaks ka reostus, mis avastati DP menetluse raames tehtud uuringute käigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral ei ole reostust praegu võimalik likvideerida. Projekti raames ehitataks kaks uut puurkaevu, mis hakkavad kuuluma AS-le Viimsi Vesi. On üldteada, et Viimsis on põuasel ajal veepuudus. Uued puurkaevud aitavad seda leevendada.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.05.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud ehitusloa kehtivuse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 1) ning eemaldas menetlusest kolmanda isiku AS Viimsi Vesi (resolutsiooni p 2). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Pealtvaatajatele mõeldud siserõdu ehitamine toimub eeldatavasti ehitustööde hilisemas faasis. Kui probleemiks oleks üksnes see, ei oleks kaebaja õiguste kaitseks vaja takistada näiteks pinnase- ja vundamenditööde tegemist. Pinnase süvendamine, millest sõltub hoone kõrgus, toimub aga ehitustööde alguses. Kui hoonet asutakse rajama, süvendades pinnast kolme meetri asemel vaid ühe meetri võrra, on ehitustööde tagajärgi kaebuse rahuldamise korral väga keeruline kõrvaldada. Kui kohus peaks ehitusloa tühistama, tuleks vastustajal kaaluda ehitise lammutamist. See oleks eeldatavasti ebaproportsionaalne lahendus. Seega tooks ehitise valmisehitamine suure tõenäosusega kaasa kaebaja väidetavate õiguste pöördumatu riive. Kaebusel on arvestatavad eduväljavaated. Kaebaja esitas regionaalja põllumajandusministeeriumi 21.12.2023 planeerimisseaduse (PlanS) § 138 alusel antud seisukoha DP avalikul arutelul arvestamata jäetud arvamuste kohta (vt kaebaja 25.03.2024 avaldus, lisa 1). Ministeerium andis DP-le heakskiidu ärakuulamisel kokku lepitud tingimuste põhjal. Ärakuulamisel lepiti kokku, et vastustaja korrigeerib DP-d nii, et seal tuuakse selgelt välja, et hoone süvendatakse 3 m, kuid maa-alust korrust ei ole ette nähtud. Samuti lepiti kokku, et vald vaatab üle DP seletuskirja sõnastuse, et sellest selguks üheselt mõistetavalt, mida tähendab „treeninghall“. DP-s tuleb selgelt sõnastada, et sellega ei kavandata halli, kus oleks ette nähtud võimalus publikuga ürituste korraldamiseks, sh tribüünide rajamiseks. DP-s on ette nähtud, et: „Spordihalli rajamisel on lubatud minna maapinnast kuni kolme meetri sügavusele. 3(11)
3-24-938 See võimaldab vähendada spordihoone ruumilist mõju ümbritsevale keskkonnale“ (kaebuse lisa nr 19: detailplaneeringu seletuskiri, lk 17). Samuti on märgitud, et: „Planeeritava jalgpallihalli kõrgusliku mõju vähendamiseks võib kaaluda võimalust hall osaliselt süvendisse paigutada“ (lk 29). Ka on ette nähtud, et: „Jalgpallihall rajatakse treeninghallina, kuhu on kavandatud ka kergejõustiku treeningu funktsioon. Treeninghall tähendab, et halli ei kavandata tribüüne või muid võistluse ja ürituste pealtvaatajate vastuvõtmiseks mõeldud funktsioone“ (lk 5). Ehitatav ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukoha planeeringutega (ehitusseadustiku § 12 lg 2). Esialgsel hinnangul on ehitusluba DP-ga vastuolus vähemalt selles osas, et võimaldab rajada halli, kuhu on kavandatud ruum 340 pealtvaataja jaoks. Sellise hulga pealtvaatajate jaoks ruumi (siserõdu) loomine ei ole vajalik selleks, et hallis saaksid viibida näiteks oma lapsi treeningule toovad lapsevanemad. Kavandatud siserõdu suurus viitab pigem plaanile paigaldada sinna kunagi ka tribüünid ja hoolimata DP menetluses kokkulepitust laiendada halli funktsiooni treeninghallist ka võistlushalliks. Vastustaja pole ehitusloa andmisel põhjendanud ega kohtumenetluses selgitanud, miks ta jättis kasutamata DP-s halli kõrgusliku mõju vähendamiseks loodud võimaluse hall kuni kolme meetri sügavusse süvendisse paigutada ja piirdus vaid ühemeetrise süvendiga. See võib viidata kaalutlusveale. Arvestada tuleb ka sellega, et halli 3 meetri sügavusse süvendisse paigutamine lepiti kokku ministeeriumis toimunud arutelul. Kuigi DP-s oli see tingimus sõnastatud paindlikumalt kui ministeeriumis kokku lepiti, annab kokkuleppe sõlmise fakt lisakaalu lahendusele, millega hall paigaldatakse võimalikult sügavasse süvendisse. Praegusel juhul on nii halli süvendisse paigutamise kui ka treeninghalli funktsiooniga piirdumise tingimuste näol tegu tingimustega, millega lahendati planeerimismenetluses naabrite vahelised huvide konfliktid. Kaebaja on piirinaaber, kellel on detailplaneeringust tulenev subjektiivne õigus. Kaebaja on ka arusaadavalt põhistanud, kuidas treeninghalli kõrgus ja selles hulga pealtvaatajatega ürituste korraldamine tema kinnistu kasutamist häiriks. Avalike huvide riive ehitusloa kehtivuse peatamise korral ei ole sedavõrd suur, nagu vastustaja on väitnud. Kultuuriministeeriumi toetust saab kasutada juba tehtud kulutuste katteks ning sellisteks tegevusteks, mida praeguses asjas vaidlustatud ehitusluba ei puuduta. Vastustajal on võimalik ka ehitusluba muuta nii, et selle kooskõla DP-ga ei oleks enam kahtluse all. Kohtu esialgsel hinnangul on vastustaja käitunud kohalike elanikega sõnamurdlikult. Sellises olukorras ei saa ehitustöödega jätkamist õigustada sellega, et vastasel juhul tuleb vallal mingi osa Kultuuriministeeriumilt saadud toetust tagasi maksta. Avalik huvi räägib ka selle kasuks, et avalikke vahendeid, sh riigi toetust, kasutataks õiguspäraselt ning kõiki asjakohaseid huve austades.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Viimsi vald palub 09.05.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määruse resolutsiooni p 1. Kaebaja õigused ei kaalu üles avalikku huvi jalgpallihalli rajamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole proportsionaalne. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole vastustajal võimalik ehitamisega alustada ja Kultuuriministeeriumi toetust kasutada. Toetust on jäänud kasutada veel ligi 930 000 eurot. Maapinna puhastamine ja muud väiksemad tööd ei tekita sellises ulatuses kulusid, et toetus õigeks ajaks ära kasutada. Ühtlasi on neid töid mõistlik ja ökonoomne teha koostoimes ehitusloa saanud projektiga. Objektile tuleb tellida tehnika, sõlmida vajalikud lepingud ja koos maapinna puhastamisega teostada ka vundeerimis-, tehnovõrkude rajamise jm töid, mis on käsitletud ehituse hankedokumentides. Kuna 4(11)
3-24-938 vundamendi ja tehnovõrkude rajamine on ette nähtud ehitusloas, ei ole seda esialgse õiguskaitse kehtimajäämisel võimalik teha. Toetuslepingu kohaselt on toetuse abikõlblikkuse periood kuni 31.12.2024. Selleks ajaks tuleb toetus ära kasutada. Lepingu p 5.3.2 järgi võib toetuse andja peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi, sh projekti eesmärke (jalgpallihall ei valmi). Jalgpallihalli valmimise tähtaega küll leping ei sätesta, aga toetus tuleb ära kasutada hiljemalt 31.12.2024. Kultuuriministeerium on 19.04.2024 kirjaga kinnitanud toetuse võimalikku tagasinõudmist, kui projekt ei valmi. Samas ei välista Kultuuriministeerium ka lepingu muutmist. Olenemata sellest, kas lepingut pikendatakse jalgpallihalli valmimise osas, takistab esialgse õiguskaitse rakendamine toetuse kasutamist. Kohaliku omavalitsuse üks seadusest tulenev ülesanne on korraldada kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, mis tähendab ka selleks võimaluste/rajatiste loomist, investeerimist ja ehitamist. Seega on praegusel juhul määrav pigem avalik huvi, kui kaebaja väidetav õiguste riive, mis ei pruugi tegelikkuses üldse realiseeruda ja mis põhineb peamiselt oletustel (pealtvaatajate, sõidukite parkimise osas). Hoone kõrgus ja maa alla süvendamine on nii DP kui ka ühiskondliku kokkuleppega kooskõlas. Vastustaja küsis Regionaalja Põllumajandusministeeriumi 21.12.2023 kirja kohta täpsustust, millele ministeerium vastas 03.05.2024 kirjaga. Ministeerium märkis, et 21.12.2023 kirjas eriarvamusi tekitanud lause eesmärk ei olnud planeeritavale hoonele parameetrite määramine, vaid kompromisslahenduse sedastamine. Nimelt soovis arvamusi esitanud isik, et varem kavandatud maa-aluse korruse asemel tuleks maapinna ebatasasusest tulenev vajadus hoone rajamiseks osaliselt allapoole maapinda planeeringusse märkida vaid meetrites, alternatiivina -1 korrusele. 21.12.2023 kirjas toodud 3 m süvendamist ei ole asjakohane tõlgendada imperatiivselt ei konteksti ega seaduse mõistes, kuivõrd DP-ga määratakse maksimaalne ehitusõigus, mis ei välista kunagi väiksema mahu väljaehitamist. Ehitusluba ei ole vastuolus DP-ga süvendamise ja kõrguse osas ning kaebaja ei saa nõuda süvendamist 3 m ulatuses. Vastustaja ei ole selliselt hoone ehitust kunagi planeerinud ega kaalunud, arvestades lisakulusid, mida see kaasa tooks. Selliste kuludega ei olnud ka projekti eelarves arvestatud. Hoone kõrgus on arvestatud projekteeritavast maapinnast hoonet vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilise keskmisena. Kõrguspunktidena on arvestatud hoone nurkasid. DP järgi ei tule hoone kõrgust arvestada olemasolevast maapinnast ja üldplaneering ei sõnasta, et hoone kõrgust tuleb arvestada olemasolevast maapinnast. Hoone kõrguse arvestamisel tuleb lähtuda määrusest „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. DP-s ei ole kirjas, et maapinda pole lubatud tõsta. Tuleohutusnõuetest tulenevalt on obligatoorne käsitleda ehitusprojektis inimeste arvu hoones. Sellest ei saa automaatselt tuletada, et ehitusluba on vastuolus DP-ga, mis lubab treeninghalli rajamise ilma pealtvaatajateta, ning et halli rõdule asutakse rajama tribüüne pealtvaatajatele (rõdu ei võrdu tribüün). Rõdu on vajalik eelkõige katusele pääsu tagamiseks, kergejõustikuvarustuse hoidmiseks ning talveperioodil hoone kergejõustikuks mõeldud osa jooksuraja soojapidavuse tõstmiseks. Samuti saavad rõdule liikuda lapsi trenni toonud ja trenni pealt vaatavad lapsevanemad. See ei liigita treeninghalli automaatselt võistlushalliks. Kaebaja ja kohtu kahtlused, et vastustaja hakkab pärast kasutusloa saamist hoonesse tribüüne ehitama ja suuremahulisi võistlusi korraldama, ei ole millegagi põhjendatud. Kaebaja eluhoone asub tiheasustusalal Vehema tee 6, vahetult Vehema tee kogujatee ääres, millel on pidev ööpäevaringne liiklus ehk see on üsna mürarikas keskkond. Kaebaja on ise endale sellisesse asukohta kinnistu ostnud, teades, et piirkonnas on pidev liiklus- ja tööstusmüra 5(11)
3-24-938 (kinnistu vahetusse lähedusse jäävad tööstushooned). DP menetluse raames läbi viidud liiklusuuringust selgus, et hommikusele tipptunnile lisanduvate sõidukite näol mõju praktiliselt puudub, kuna valdav osa tegevusi toimub jalgpallihallis pealelõunasel ajal pärast koolipäeva lõppu. Prognoosi kohaselt viibib jalgpallihallis korraga ligi 100 õpilast, lisanduvad treenerid ja abipersonal. Treeningute algusajad ei ole kattuvad ja on hajutatud. Päeva jooksul kokku viibib hallis erinevatel aegadel 500 õpilast. Paikvaatlusest Viimsi staadionil ja Viimsi pargi jalgpalliplatsil saabub trenni hinnanguliselt 1/3 õpilasi ise jalg- või tõukerattaga, 1/3 jalgsi või ühistranspordiga ning 1/3 tuuakse autoga või tuleb ise oma sõidukiga. Seega saab prognoosida, et jalgpallihalli tuuakse 167 õpilast autoga, mis võib tekitada 668 sõitu. Arvestades planeeringuala ümbritsevat teedevõrgustikku ning planeeringuga kavandatavaid liikluskorralduslikke põhimõtteid, võib eeldada, et liiklussagedused jagunevad ühtlaselt erinevate suundade vahel. Jalgpallihalli sissepääsu lähedusse on planeeritud 4 peatumiskohta sõiduautodele, mis võimaldab tuua lapsed trenni parklasse sisse keeramata. Kaebaja hirm, et parkima hakatakse tema kinnistu vahetus läheduses (nt murul ja jalgteel), ei ole millegagi põhjendatud. Selle ärahoidmiseks või sanktsioneerimiseks on kohased meetmed. Seoses kaebaja viitega parkimiskohtade vähesusele, märgib vastustaja, et parkimine on korraldatud vastavalt DP-le. Kannikese tee 1 on kavandatud treeninghalli tüüpi hoone, kus puuduvad tribüünid ja võistlusi ei peeta. Hinnanguliselt 2/3 külastajatest ei vaja auto parkimiskohta, kuna saabuvad jalgsi, jalgratta või kergliikuriga. Lähim bussipeatus on ca 300 m kaugusel, kus peatub Harju maakonna avalik bussiliin, ning 700 m kaugusel asub valla siseliini peatus, ülejäänud siseliinide peatused on kilomeetri raadiuses. Kui spordihall ja põhikool-lasteaed tööd alustavad, on võimalik muuta liinide marsruute ja peatuste asukohti. Vastustajal on igal ajahetkel (ka ehitamise ajal) võimalik projekt uuesti üle vaadata pealtvaatajate teema osas ning ehitusprojekti muuta või täiendada. Ehitusprojekti muudatus ei nõua uue ehitusloa väljastamist, vaja on vaid kooskõlastust läbi ehitusteatise menetluse. Vastustaja on juba alustanud projekteerijaga suhtlust ehitusprojekti osaliseks muutmiseks. Lepinguid ehitajaga veel sõlmitud ei ole. Hankedokumentide järgi on ehitamise periood lepingu allkirjastamisest 14 kuud (võimalikud lepingu pikenemised), seega hoonele kasutusloa andmiseni kulub veel aega. Tulenevalt kohtumenetlustest on vallavalitsuse tasemel läbi arutatud ehitusprojekti muutmine, et lõpetada vajadusel kohtuvaidlused ja tagada õigusrahu. Samas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel vastutajal võimalik midagi ehitada ning võib tekkida olukord, kus saadud toetus tuleb tagastada.
9.X palub 16.05.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja õigused kaaluvad üles avaliku huvi jalgpallihalli kiireks rajamiseks. Toetuslepingu järgi on kõik kuni 2024. a lõpuni tehtud asjakohased kulud abikõlbulikud kuni maksimaalses eraldatud summas, st 1,5 miljonit eurot. Vastustaja ei ole plaaninudki jalgpallihalli valmis saada 31.12.2024. Ehitustööde tegemise lepingut ei ole veel sõlmitud, kuid ehitusperioodi pikkuseks on kavandatud 14 kuud. Seega ei suurenda esialgse õiguskaitse kohaldamine vastustaja jaoks riski, et ta toetusraha lõpuni ära kulutada ei saa. Vaatamata esialgse õiguskaitse kohaldamisele saab vastustaja jätkuvalt toetust kasutada selliste tegevuste katteks, mida ehitusluba ei puudutada, kuid mis seonduvad jalgpallihalli projektiga ja on abikõlbulikud (nt rekonstrueerida Kannikese tee, likvideerida alal reostus). Ehitusprojekt on vastuolus ministeeriumis kokkulepitu ja DP-ga, sest kavandatakse rajada hoopis pealtvaatajatega hall siserõduga (pikkus 139,8 m, laius 6,7 m ja pindala 831,7 m2), kuhu on võimalik paigutada tribüünid/istekohad ja suured pealtvaatajate hulgad. Projekti järgi võib hoones viibida kuni 340 pealtvaatajat, kellest 320 inimest rõdul. Sellise hulga pealtvaatajate jaoks rõdu ehitamine ei ole vajalik selleks, et hallis saaks viibida näiteks lapsi treeningutele 6(11)
3-24-938 toovad lapsevanemad. Asjaolu, et rõdu on sisuliselt kavandatud pealtvaatajate jaoks, nähtub ka halduskohtu 25.04.2024 eelistungil vastustaja antud selgitustest. Kavandatud rõdu suurus viitab plaanile sinna ka tribüünid paigaldada ja laiendada halli funktsiooni treeninghallist võistlushalliks. Sellise külastajate arvuga jalgpallihall mõjutab oluliselt kaebaja kui vahetu piirinaabri elukeskkonda läbi kaasnevate naabrushäiringute. DP-ga on ette nähtud üksnes 40 sõiduautode ja 2 busside parkimiskohta, samas kui standard EVS 843:2016 eeldab 162 parkimiskohta (1 parkimiskoht 70 m2 pinna kohta). Ebaõige on vastustaja väide, et enamik inimesi tuleb kohale jalgsi või ühistranspordiga. Kaebaja elamu jääb parklate ja teede vahele kahest küljest. Parkimiskohtade ebapiisavuse tõttu tekib olukord, kus halli külastajad pargivad oma sõidukid kaebaja maja ette tänavale või kaebaja krundi sissesõiduteele ja takistavad sellega kaebaja ligipääsu oma koju. Ette pole nähtud tingimusi jalgpallihallist johtuvatest üritustest ja liiklusvoost kostuva müra piiramiseks/leevendamiseks, üritustest ning tänava, hoone ja platside välisvalgustusest nähtuva valgusreostuse piiramist ega autotulede valgusvihkude varjamist. Kahtlusi tekitab sademeveelahenduse ebapiisavus, kuna jalgpallihalli kinnistu kaetud pindade osakaal on suur ja sajud mõningatel aastatel väga tugevad. Vastustaja on kaebajat sisuliselt petnud ka jalgpallihalli hoone süvise (ehk kaudselt hoone kõrguse) küsimuses, milles samuti saavutati kokkulepe Regionaalja Põllumajandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel. Ühemõtteline arusaam ja kokkulepe oli, et halli süvis tuleb 3 m ehk selle võrra väheneb ka halli kõrgus. Kokkulepet ei muuda olematuks ministeeriumi tagantjärgi antud selgitus 03.05.2024 kirjas. Kuna DP-s nähti ette, et süvise saab teha kuni 3 m sügavusele (DP seletuskirja lk 17), siis said kohalikud elanikud eeldada, et süvis tulebki 3 m (arvestades ärakuulamisel kokkulepitut ja usaldades vastustajat). Vastustaja sõnamurdlikkus tekitab lisaprobleemi insolatsiooni osas. Planeeritav hall on nii suur ja kõrge, et päike ei tõuse sellest kõrgemale ja talvisel ajal ei ole päikest kaebaja kinnistult üldse näha. Määruskaebuses on esitatud kohut eksitav väide ja käsitlus sellest, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks puurkaevude rajamist ning Viimsi veepuuduse leevendamist. Ehitusluba ei hõlma puurkaevude rajamist. Asjakohatu on määruskaebuse väide, et kaebaja on ise endale sellisesse asukohta kinnistu ostnud. Alal varem kehtinud DP-ga (mis kehtis elamu ostmise ajal) oli alale antud kokku ehitusõigust vaid 3075 m2 ja spordiväljakute rajamiseks pinda 1680 m2. Seega ei ole olukorrad võrreldavad. Võrreldes varem kehtinud DP-ga kasvab hoonestusmaht 3 korda ja kõrgus 2 korda, mis ei olnud ennustatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Viimsi vald esitas koos määruskaebusega tõendina asja juurde võtmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 03.05.2024 vastuse selgitustaotlusele nr 14-3/2591-10 (dtl 869), riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu nr 7-17/4796-2 (dtl 871‒874) ja Kultuuriministeeriumi 19.04.2024 vastuse kohtunõudele (dtl 875). Kaebaja esitas koos 17.05.2024 menetlusdokumendiga Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.12.2023 kirja nr 14-3/2591-5 ja 21.12.2023 kirja nr 14-3/2591-7 (dtl 909‒941). Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks toimiku juurde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 03.05.2024 vastuse selgitustaotlusele nr 14-3/2591-10 (dtl 869) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.12.2023 kirja nr 14-3/2591-5 ja 21.12.2023 kirja nr 14-3/2591-
7(11)
3-24-938 7 (dtl 909‒941). Vastustaja esitatud lisad digitoimiku lehekülgedel 871‒875 on esitatud juba halduskohtus ja nende dubleerimiseks puudub vajadus.
11.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Samas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Tegemist on pigem erandliku abinõuga, mille kohaldamine peab olema kaalutletud ja vajalik. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-8716, p 14).
13.Kaebaja on toonud tema õigusi kahjustava tagajärjena välja esmalt asjaolu, et koos ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektist nähtuvalt kavandatakse Kannikese tee 1 maatükile rajada mitte treeninghall, nagu näeb ette DP (DP seletuskirja lk-d 5, 18, 20; 28.03.2024 kaebuse lisa 19,), vaid pealtvaatajatega hall siserõduga, kuhu on võimalik hiljem paigutada tribüünid/istekohad ja mis toob kaasa suured pealtvaatajate hulgad. Seda kinnitab kaebaja hinnangul kavandatav suur siserõdu (pikkus 139,8 m, laius 6,7 m, pindala 831,7 m2), millel võib viibida kuni 320 inimest (kaebuse lisa 17, esimese korruse plaan ja seletuskiri, lk 10). Kokku võib hoones viibida kuni 340 pealtvaatajat (kaebuse lisa 12, ehitusprojekti fail „42423_PP_KVJ-seletuskiri_A“, lk 9; vt ka kaebuse lisa 17, ehitusprojekti fail „22375_PP_TO-301_v04_Seletuskiri“, lk 10 p 1.6.1). Kaebaja leiab, et suure külastajate arvuga jalgpallihall (ja sellega kaasnevad lisahäiringud) mõjutab oluliselt kaebaja elukeskkonda.
14.Samuti tugineb kaebaja sellele, et ehitusloaga on ette nähtud jalgpallihalli aluse maapinna süvendamine vaid ühe meetri võrra, kuigi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel jõuti ühemõttelisele arusaamisele ja kokkuleppele, et jalgpallihalli süvis tuleb 3 m ehk selle võrra väheneb ka jalgpallihalli kõrgus.
15.Kaebaja on esitanud halduskohtule Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 21.12.2023 kirja nr 14-3/2591-8 (kaebaja 25.04.2024 avaldus, lisa 1), millega on ministeerium PlanS § 138 lg 3 alusel andnud heakskiidu DP-le. Kirjast nähtuvalt korraldati ministeeriumis 06.11.2023 ja 07.11.2023 kolm DP avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamist. Kirjas on mh välja toodud, et „Ärakuulamisel lepiti kokku, et kohalik omavalitsus korrigeerib detailplaneeringut nii, et seal tuuakse selgelt välja, et hoone süvendatakse 3 m, kuid maa-alust korrust ei ole ette nähtud. Samuti vaatab kohalik omavalitsus üle detailplaneeringu seletuskirja sõnastuse, et detailplaneeringust selguks üheselt mõistetavalt, mida tähendab „treeninghall“. Selle asemel, et märkida, et tegemist on treeninghalliga, sõnastataks detailplaneeringus selgemalt, et detailplaneeringuga ei kavandata halli, kus oleks ettenähtud võimalus publikuga ürituste korraldamiseks, sh tribüünide rajamiseks.“
16.Halduskohus pidas vaidlusaluses määruses ehitusluba esialgsel hinnangul DP-ga vastuolus olevaks vähemalt selles osas, mis võimaldab rajada halli, kuhu on kavandatud ruum 8(11)
3-24-938 340 pealtvaataja jaoks. Kohus leidis, et kavandatud siserõdu suurus viitab pigem plaanile paigaldada sinna kunagi ka tribüünid ja laiendada halli funktsiooni treeninghallist võistlushalliks. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja pole ehitusloa andmisel põhjendanud ega kohtumenetluses selgitanud, miks vaatamata ministeeriumis kokkulepitule jäeti kasutamata DP-s halli kõrgusliku mõju vähendamiseks loodud võimalus hall kuni 3 m sügavusse süvendisse paigutada ja piirduti vaid ühemeetrise süvendiga.
17.Vastustaja on esitanud koos määruskaebusega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 03.05.2024 kirja nr 14-3/2591-10, milles ministeerium täpsustab enda 21.12.2023 kirjas (vt määruse p 15) toodut. Ministeerium selgitas, et „ReM-i 22.12.2023 kirja nr 14-3/2591-8 punktis 1 „Menetluskäik“ 8. lõigus on kajastatud arvamuste ärakuulamisel suulisel teel kogutud infot ning üldiseid kokkuleppeid. Muuhulgas lepiti kokku, et kohalik omavalitsus korrigeerib detailplaneeringu seletuskirja sõnastust. ReM on andnud heakskiidu detailplaneeringu lahendusele, mille seletuskirja peatüki 6.3. „Kruntide ehitusõigus“ kohaselt on krundil pos 3 lubatud „spordihalli rajamisel minna maapinnast kuni 3 m sügavusele“. ReM-i kirjas eriarvamusi tekitanud lause eesmärk ei olnud ega saanudki olla planeeritavale hoonele parameetrite määramine, vaid kompromisslahenduse sedastamine. Nimelt soovis arvamusi esitanud isik, et varem kavandatud maa-aluse korruse asemel tuleks maapinna ebatasasusest tulenev vajadus hoone rajamiseks osaliselt allapoole maapinda planeeringusse märkida vaid meetrites, alternatiivina -1 korrusele. Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 punkti 5 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega hoone või rajatise suurim lubatud sügavus. Seega ei ole asjakohane tõlgendada ReM-i kirjas toodud 3 m süvendamist imperatiivselt ei konteksti ega ka seaduse mõistes, kuivõrd detailplaneeringuga määratakse maksimaalne ehitusõigus, mis ei välista kunagi väiksema mahu väljaehitamist.“
18.Viidatud 03.05.2024 kirjas on ministeerium seega kinnitanud, et on andnud heakskiidu DP lahendusele, mille seletuskirja ptk 6.3 „Kruntide ehitusõigus“ kohaselt on krundil pos 3 lubatud „spordihalli rajamisel minna maapinnast kuni 3 m sügavusele“. DP-ga määratakse maksimaalne ehitusõigus ning see ei välista väiksema mahu väljaehitamist.
19.Jalgpallihalli põhiprojekti seletuskirja tuleohutusosa v04 (kaebuse lisa 17, lk 10) evakuatsioonilahenduse järgi on maksimaalne inimeste arv, mille ületamine ei ole lubatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta, hoones 500 (sh siserõdul kuni 320). Kütte ja ventilatsiooni põhiprojekti (kaebuse lisa 12, lk 9) kohaselt on hoone kasutajaid maksimaalselt 500 (jalgpalli siseväljakul kuni 100 sportlast ja maksimaalselt 320 pealtvaatajat; kergejõustikualal maksimaalselt 60 sportlast ja 20 pealtvaatajat). Hoone kasutajate maksimaalse arvu märkimine ehitusprojekti tuleneb erinevatest ehitamist puudutavatest normdokumentidest (siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 5, lisa 2), kuid ainuüksi rõdul viibida lubatud maksimaalsest pealtvaatajate arvust ei saa järeldada vastustaja kavatsust rajada kunagi hiljem rõdule tribüünid ja laiendada treeninghalli funktsioon võistlushalliks. Selline järeldus ei põhine tõenditel. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et rõdu on ennekõike vajalik juurdepääsu tagamiseks katusele, kergejõustikuvarustuse hoidmiseks ja ladustamiseks ning talveperioodil (mil halli ei planeerita kütta) jooksuraja soojapidavuse tõstmiseks. Samuti saavad rõdul jälgida trenni lapsevanemad. Sellest, et halli ehitustehniline lahendus võimaldab põhimõtteliselt teha tulevikus täiendusi, mida projekt praegu ette ei näe, ei ole alus järeldamaks, et halli hakatakse tulevikus kasutama DP-ga vastuolus oleval eesmärgil. Kui see nii aga peaks olema, on kaebajal õigus kasutada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid.
20.Esialgse õiguskaitse kohaldamine tulenevalt hoone kõrgusest ei ole põhjendatud. DP ei välista Kannikese tee 1 maatükil maapinna tõstmist. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud maapinna tõstmist sellises ulatuses, mis eeldaks seda sõnaselgelt lubava regulatsiooni ette nägemist DP-s (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2024 määrus nr 3-24-943, p 17). Vastustaja on 9(11)
3-24-938 selgitanud, et hoone kõrgus on arvestatud seda vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilise keskmisena. Seega ei hakka halgpallihalli rajamisel maapinna tõstmine oluliselt mõjutama ehitise kõrgust. Arvestades lisakulusid, mida maapinna süvendamine kuni 3 m sügavusele kaasa tooks, on usutav vastustaja kinnitus, et selliselt ei ole hoone ehitust kunagi planeeritud ja täiendavate kuludega pole projekti eelarves ka arvestatud.
21.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka seonduvalt kaebaja väidetega mürataseme tõusust, insolatsioonist ja parkimislahendusest. Jalgpallihalli ehitamisest ei saa automaatselt järeldada mürataseme tõusu lubatust suuremaks. Ilma sisulisi põhjendusi välja toomata ei ole kuidagi võimalik eeldada müranormide ületamist. Arvestada tuleb ka seda, et kaebaja kinnistu asub tiheasustusalal Vehema tee kogujatee ääres, millega kaasneb paratamatult suurem liiklusmüra. Samuti jäävad kaebaja kinnistu vahetusse lähedusse tööstushooned. Lisanõuded jalgpallihalli võimalike negatiivsete mõjude realiseerumisel saab vajadusel esitada ka kasutusloa menetluses. Vastustaja on seonduvalt insolatsiooniga selgitanud, et alates
1.märtsist kuni 14. oktoobrini ei ulatu jalgpallihalli vari üle sellest põhjas paikneva parkla ega jõua kaebaja kinnistule. Vastustaja on 15.04.2024 menetlusdokumendis viidanud, et sellekohane analüüs, milles on arvestatud jalgpallihalli maksimaalse kõrgusega 20 m ja millest tulenevalt ei tulene negatiivseid mõjutusi kaebaja kinnistule, esitati DP menetluses. Vastustaja on selgitanud, et parkimislahenduse väljatöötamisel loobuti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelis 9.1 ja 9.3 sätestatud väärtustest, kuna see soodustab autokeskset ruumikasutust, mis ei ole antud asukohas põhjendatud. Ringkonnakohus peab eelviidatud selgitusi asjakohasteks ja piisavateks. Spordihallile ettenähtud normatiivset parkimiskohtade arvu ei ole mõistlik kohaldada ka treeningute ajal piirkonnas viibivate inimeste arvust tulenevalt. Kaebaja kartus, et parkima hakatakse tema kinnistu vahetus läheduses (haljasalal ja jalgteel) on ennatlik ning selle ärahoidmiseks on kohased liikluskorraldusvahendid ning võimalike rikkumiste korral sanktsioonid. Asja materjalidest nähtuvalt on Vehema tee äärde Vikerkaare tee 2 kinnistule planeeritud kool-lasteaed-spordihoone, mille 250 m kaugusel jalgpallihallist asuvat parklat (90 sõiduautole) saavad vajadusel kasutada ka jalgpallihalli külastajad.
22.Jalgpallihalli rajamiseks esineb kaalukas avalik huvi. Kultuuriministeerium on 01.03.2023 käskkirjaga nr 70 eraldanud Viimsi Vallavalitsusele multifunktsionaalse aastaringselt kasutatava spordiväljaku, sh jalgpalli sisehalli, rajamiseks 1,5 miljonit eurot. Kultuuriministeerium ja Viimsi Vallavalitsus on sõlminud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu nr 7-17/4796-2 (kaebaja 25.04.2024 menetlusdokumendi lisa 4), mille p-st 2.3 tuleneb, et toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023‒31.12.2024. Lepingu p 3.1 kohaselt on vastustajal kohustus esitada hiljemalt 31.12.2024 toetuse kasutamise lõpparuanne. Lepingu p-st 4.1.4 tuleneb vastustajale kohustus tagastada toetuse kasutamata jääk koos lõpparuande esitamisega. Toodud sätetest tuleneb, et toetuse summa, mida vastustaja 2024. a-l abikõlblike kulude tegemiseks ära ei kasuta, tuleb tagastada. Lepingu muutmine on poolte kokkuleppel võimalik, kuid vastustajal ei ole õigust nõuda lepingu muutmist tulenevalt näiteks asjaolust, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei ole võimalik ehitamisega alustada. Arvesse tuleb võtta ka seda, et praeguses olukorras, kus otsitakse võimalusi riigi rahandusolukorra parandamiseks ning avaliku sektori kulude kärpimiseks, on tõenäoline, et Kultuuriministeerium ei soostu loobuma toetuse tagasinõudmisest olukorras, kus toetuse saaja ei ole toetuse saamisel võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kultuuriministeerium on 19.04.2024 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodi ei ole võimalik pikendada. Toodud asjaoludel on riigieelarve toetusest ilmajäämise oht reaalne. Arvestades toetuse mahtu, on usutav, et jalgpallihalli rajamine riigi toetuseta ei osutu võimalikuks. Menetlusosaliste esitatud andmete põhjal ei ole usutav, et praeguseks kasutamata jäänud toetuse mahus ehk 962 904 eurot
10(11)
3-24-938 (1 500 000 – 537 096) oleks võimalik teha lepingukohaseid abikõlblikke kulusid enne 2024. a lõppu vaidlustatud ehitusloa realiseerimisega seotud ehitustööde alustamiseta.
23.Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa pidada sedavõrd kaalukaks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist olukorras, kus vastustaja on toonud välja esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneva olulise negatiivse tagajärje avalikule huvile. Avalik huvi riigi toetuse maksimaalses ulatuses ära kasutamiseks kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku riive. Vastustaja on seejuures määruskaebuses selgitanud, et vald on arutanud läbi ehitusprojekti muutmise võimaluse, et lõpetada kohtuvaidlused ja tagada õigusrahu.
24.Ringkonnakohus rahuldab Viimsi valla määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 03.05.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 ning teeb asjas uue määruse, millega jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.