lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2248/6

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2248/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1751
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RPKS § 28 lg 1, 2VAPS § 5VAPS § 11ATS § 83MKS § 251 lg 3SÜS § 26 lg 2Hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakt ja halduslepingTLS § 19Töötaja õigus keelduda töö tegemisestVAPS § 1VAPS § 12 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2248/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-2248

Haldusasi

X. X.’i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsuse nr E13549-1 tühistamise ja 07.08.2023 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X. X., esindaja Martti Kangur; esindajad Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

RESOLUTSIOON

1.Jätta vastustaja 27.02.2024 menetlusdokumendis esitatud menetluse peatamise taotlus rahuldamata;
2.Rahuldada kaebus ja tühistada Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsus nr E13549-1;
3.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja vastavasisulist 07.08.2023 avaldust uuesti läbi vaatama;
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 600 eurot

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 06.07.20263-26-2000/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 06.07.20263-26-898/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-202/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-4678/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-113/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsusega nr E13549-1 keelduti X. X.ile pensioni määramisest väljateenitud aastate eest.
2.X. X. esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsuse nr E13549-1 tühistamise ja 07.08.2023 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.
3.Tallinna Halduskohus võttis 15.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 14.12.2023.
5.Tallinna Halduskohus määras 14.02.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.Sotsiaalkindlustusamet esitas 27.02.2024 menetluse peatamise taotluse.
7.Kaebaja esitas 13.03.2024 menetluskulude nimekirja, taotledes vastustajalt 600 euro (ilma käibemaksuta) suuruse menetluskulu väljamõistmist.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8.Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja tuleb seega tühistada. Kaebaja oli alates 03.08.1998 teenistuses politseiametnikuna erinevatel ametikohtadel. Vastustaja leiab aga vaidlustatud haldusaktis (kaebaja jaoks üllatuslikult), et kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata lapsehoolduspuhkusel viibitud perioode, mistõttu ei ole kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna pensioni määramiseks nõutavast 25-aastasest staažist on 10.08.2023 seisuga tõendatud üksnes 21 aastat 1 kuu ja 12 päeva. Vaidlustatud haldusaktis puudub õigusnorm, millele tuginedes on vastustaja jätnud kaebaja avalduse rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktis viidatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 23 lg 2 p 4 ja § 26 lg 2, samuti väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 ei anna kaebaja hinnangul alust keelduda kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramisest. Varasemalt, hinnanguliselt kuni käesoleva aasta aprillikuuni, luges vastustaja lapsehoolduspuhkuse väljateenitud aastate pensioni saamiseks staaži hulka. Mingil kaebajale täpselt teadmata ajal muutis aga vastustaja halduspraktikat ning enam lapsehoolduspuhkust staaži hulka ei loe.
9.VAPS § 11 sätestab, et väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) sätteid, arvestades VAPS-s sätestatud erisusi. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et VAPS erisusi selles osas ei sätesta. RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Samuti arvestatakse RPKS § 28 lg 2 p 7 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka mh emal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. VAPS alusel kohaldatakse väljateenitud aastate pensioni määramisel RPKS-i, mille kohaselt arvestatakse lapsehoolduspuhkuse aeg teenistusstaaži hulka. Oluline on tähele panna, et puhkusel (sh lapsehoolduspuhkusel) viibitud aeg arvestatakse teenistusstaaži hulka ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt. Kaebaja leiab, et väljateenitud aastate pensionistaaži hulka tuleb arvestada ka kaebaja lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebusele vastu. Vaidlustatud otsuses on välja toodud, millele tuginedes on keeldutud kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramisest (eelkõige VAPS § 1 ja 51).
11.Politsei- ja Piirivalveameti 10.08.2023 tõendi kohaselt on kaebaja õppimise aeg politseiõppeasutuses ja teenistuse aeg politseiametniku ametikohtadel 10.08.2023 seisuga 25 aastat 00 kuud 00 päeva, ajaperioodid: 03.08.1998 – 22.06.2002 ja 01.07.2002 – 10.08.2023. Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2023 vastuse kohaselt oli kaebaja lapsehoolduspuhkusel perioodidel 10.11.2005 – 09.04.2007, 14.09.2007 – 31.12.2008 ja 24.01.2014 - 25.03.2015.
12.Väljateenitud aastate pension kui pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda kutsealase töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. Väljateenitud aastate pension on eripension RPKS-s sätestatud riiklike pensionide suhtes. Väljateenitud aastate pensioni määramise otsustamisel tehakse vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži vahel. Tegemist ei ole sisult kattuvate mõistetega. Üldist pensionistaaži arvutatakse RPKS-i alusel ning väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestamist reguleerib VAPS (VAPS § 12 lg 2). RPKS § 28 lõigetes 2-5 on välja toodud erandid, mis kuuluvad pensionõigusliku staaži hulka arvamisele, kuigi isik ei töötanud ja tööandjal sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei olnud. Kuid need erandid kehtivad pensioniõigusliku staaži arvestamisel. Väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestatakse tööperioodide summana (VAPS § 5 1). Tulenevalt seaduse eesmärgist (VAPS § 1), VAPS §-st 51 ja ka politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni võimaldavast VAPS §-st 12, arvestatakse VAPSi alusel staaži hulka vaid töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Lisaks on VAPS alusel antud 16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“, mille punktis 2 nimetatud aeg samuti väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse (sarnaselt nagu sätestab RPKS § 28 lg 2 pensioniõigusliku staaži osas). Lapsehoolduspuhkusel olemise aega ei ole selles nimetatud. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust (TLS § 19 p 1). Samuti peatub puhkuse ajaks avaliku võimu teostamise õigus (ATS § 83 p 2). Maksukorralduse seaduse mõttes peatub tööd tegeva isiku töötamine lapsehoolduspuhkuse ajaks (MKS § 251 lg 3 p 5 redaktsioon enne 01.04.2022). Järelikult ei saa lapsehoolduspuhkusel olemist automaatselt võrdsustada töötamisega. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata VAPSis ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg (VAPS § 1). Seega on seadusandja otsustanud, et ka politseiametniku tööstaaž, kui ta töötab osalise ajaga, ei lähe VAPSi alusel tema tööstaaži arvestusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsust nr E13549-1 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastavasisulise 07.08.2023 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 15.11.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 08.09.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, sest sellega keelduti kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramisest. Kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr E13549-1 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
14.Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsus nr E13549-1, millega jäeti kaebajale väljateenitud aastate pension määramata, andmisel on lähtutud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõike 2 punktist 4 ja § 26 lõikest 2, samuti väljateenitud aastate pensionide seaduse §-st 12.
15.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka SÜS) § 23 lg 2 p 4 võimaldab hüvitise andjal hüvitise saamise õigust omavale isikule hüvitise andmisest keelduda ning käesoleva haldusasja lahendamise juures sellel põhimõttelist tähendust ei ole. Küsimus on hüvitise andmisest keeldumise sisulistes põhjustes ja põhjendustes, mitte haldusorgani võimaluses hüvitisest andmisest keelduda kui selleks ei peaks olema alust. SÜS § 26 lg-s 2 sätestatakse mida hüvitise andmisest keeldumise kohta tehtud haldusaktis peab olema ära märgitud (kokkuvõte, keeldumise põhjendus jms) ning käesoleva vaidluse sisulise lahendamise kontekstis ei ole ka sellel praktilist tähendust. Vorminõuete järgimises kui sellises menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Väljateenitud aastate pensionide seaduse (edaspidi ka VAPS) § 12 kohaselt on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel õigus saada väljateenitud aastate pensioni kui nad on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Kaebaja teenistuse aeg politseiametniku ametikohtadel on olnud vähemalt 25 aastat (lapsehoolduspuhkusel viibitud periood sealhulgas), selles ei ole vaidlust. Veel on eelnimetatud paragrahviga täpsustatud seda millal on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel õigus (siiski) saada väljateenitud aastate pensioni kui nad olid vabastatud teenistusest vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu. Kaebajal eelnimetatud täpsustusega seost ei ole, selles ei ole samuti vaidlust. Lähtuvalt eeltoodust ei nähtu, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse paragrahvi 23 lõike 2 punkti 4 ja paragrahvi 26 lõike 2 alusel ning väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahvi 12 alusel oleks võinud kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramata jätta.
16.Vaidlustatud haldusaktis on põhjendatud kaebaja avalduse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja on viibinud teatavatel perioodidel lapsehoolduspuhkusel, mida ei pidavat saama võrdsustada töötamisega. Samas ei selgu, millel taoline seisukoht saaks õiguslikult baseeruda. VAPS §-st 5 1, millele haldusakti tekstis on viidatud, sellist asja ei järeldu. Midagi sellist ei järeldu ka Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelust ning neile pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korrast, millele samuti mingisugusel põhjusel vaidlustatud haldusaktis viidatud on. 08.09.2023 otsuses nr E13549-1 on põhjendatud seda küll sellega, et vastav kord ei nägevat ette seda, et väljateenitud aastate pensioni saamise õigusliku staaži hulka tuleks arvata ka aeg, mil isik ei töötanud politseis, vaid viibis lapsehoolduspuhkusel. See väide iseenesest on õige, kuid järeldus ebaõige. Nimetatud korras ei ole näiteks mainitud ka seda, et pensioni saamise staaži hulka peaks arvama puhkusekuud, nädalavahetused ja lõunapausid, mil ei töötata, kuid sellest ei saa järeldada ega pea järeldama, et see hiljem kõik pensioni saamise õigusliku staaži hulka ei lähe. Politseiteenistuses viibis kaebaja ka sel ajal kui ta konkreetseid töökohustusi ei täitnud. Haldusakti tekstis olev viide maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 punktile 5 on samuti asjakohatu ning kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Maksukorralduse seaduse § 25 1 lg-s 3 on üksnes loetletud üles töötamise registriga seotud mõisted.
17.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus nr E13549-1, sest väljateenitud aastate pensioni määramata jätmine ei baseeru ühelgi konkreetsel õiguslikul alusel ning taotluse lahendamisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on õiguspärase haldusakti eelduslikeks tingimusteks muu hulgas haldusakti andmine kehtiva õiguse alusel ning kaalutlusvigade puudumine. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, on vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis kaebaja vastavasisuline avaldus uuesti läbi vaadata.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja on esitanud 27.02.2024 menetlusdokumendis taotluse menetluse peatamiseks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 2 kuni haldusasjas nr 3-22-2305 tehtud otsuse jõustumiseni,

sest küsimuse all on õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletavas haldusasjas. Nimetatud taotlus on formaalselt vaadatuna veel lahendamata. Seega kajastab kohus nimetatud taotluse lahendamist käesoleva kohtulahendi resolutsioonis. Menetluse peatamine halduskohtumenetluse seadustiku § 95 teise lõike sõnastusest lähtuvalt kohustuslik ei ole, kuid samas on see võimalus kohtul olemas. Antud juhul ei saa aga seda siiski vajalikuks ega põhjendatuks pidada, kusjuures vastustaja taotlusest ega haldusasja materjalist ei ilmne, et täidetud oleks halduskohtumenetluse seadustiku § 95 teise lõike teises lauses sisalduv nõue vähemalt kümne sarnase asja menetluses olemisest. Seega jääb vastustaja sellekohane taotlus rahuldamata.

19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on menetluskulude nimekirja koos vastava arve ning teenuse lühikirjeldusega haldusasja materjali juurde esitanud. Kaebaja taotleb 600 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eelnimetatud taotlusest. Seega mõistab kohus menetluskuluna vastustajalt kaebaja kasuks välja 600 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium