Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-556
Haldusasi
Taimo Sardise kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 26. jaanuari 2024. a otsuse nr 24268692085 tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Taimo Sardis Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. märtsi 2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Taimo Sardise määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Taimo Sardise määruskaebus rahuldamata.
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav ( lg 1).
3-24-556 (SHS) § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 117,39 euro ulatuses.
2(5)
3-24-556 Kaebaja taotleb kahju hüvitamist Tallinna linnalt, sest kaebaja on veelgi rohkem haigestunud. Kaebaja viitab võimalikule tervisekahjule, mis on tekkinud seoses toetuste maksmisest keeldumisega. Kaebaja selgitab, et tema jalg on paistes ja erinevat värvi. Kohus leidis, et kaebajal puudub nende kahjunõuete esitamiseks kaebeõigus, mistõttu tuleb nende nõuete osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohus on 23.09.2013 määruses nr 3-13-990 selgitanud, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Praegusel juhul puudub kaebuses märgitud asjaoludest tulenevalt kahju hüvitamise nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja need tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema võimalik tervisekahju on seotud Tallinna linna tegevusega. Ei ole usutav, et kaebaja jalaga seotud probleemid on tekkinud põhjusel, et Tallinna linn ei ole maksnud kaebajale toimetulekutoetust. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal puuduks nimetatud terviserike juhul, kui Tallinna linn oleks kaebajale soovitud toetust maksnud. Tromboos jalas ei saa kuidagi olla seotud Tallinna linna tegevusega. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus Tallinna linna tegevusega talle toetuste määramisel, ei ole kaebajale kahju põhjustanud asjaoluks. Kohtud on korduvalt kontrollinud Tallinna linna tegevust kaebajale toetuste määramisel ning on valdavas osas leidnud, et kaebaja esitatud taotlused on olnud põhjendamatud ja Tallinna linna tegevus on olnud õiguspärane. Õiguspärane tegevus ei saa põhjustada kaebajale mingit kahju. Toimetulekutoetus on sissetulekust sõltuv toetus, mille saamisel võetakse aluseks eluasemekulude piirmäärasid ja taotluses esitatud andmeid. Kohtu hinnangul ei saa selline otsustus kaebaja tervist kahjustada ega moraalset kahju tekitada. Kohus hindab jaanuarikuu toimetulekutoetuse otsuse õiguspärasust selle haldusasja raames. Kaebaja on viidanud mittevaralise kahju tekitamisele juba alates 2014. a-st. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada 3 a jooksul alates kahju tekkimise teadasaamise päevast. Arvestades kaebaja esitatud kaebuste arvukust, on kohus seisukohal, et hüvitamiskaebuse esitamiseks ette nähtud 3-aastane tähtaeg on möödunud. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai talle võimaliku kahju tekkimisest (tulenevalt kõikidest varasematest keelduvatest toimetulekutoetuse otsustest ja vastustaja võimalikust kahjustavast tegevusest) teada alles 3 a tagasi. Seega ei kuuluks ka võimalik kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamisele. Kohus tagastas kaebuse ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
3(5)
3-24-556 kaebajal raha remondi jaoks ei olnud ning Tallinna linn ei aidanud tasuda ka kommunaalkulusid ega remondi jaoks võetud laenu. Kaebaja soovib, et halduskohus arutaks asja avalikul kohtuistungil ning sellega seoses, et vastustaja tasuks temale ettemaksuna kohtus käimisega seonduvad kulud, mis võivad küündida kuni 2500 euroni, kuid on minimaalselt 500 eurot. Kulud seisnevad kaebaja transpordis Tallinna Halduskohtusse ja vajadusel elustamises. Nõutav summa on väike võrreldes kõigi kahjudega, mida vastustaja on kaebajale ja tema tuttavatele tekitanud.
3-24-556 piiranguid (vt nt HKMS § 45). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-s 1 sätestatud tingimus, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama, on kohustamisnõude rahuldamise, mitte esitamise eeldus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2020. a määrus asjas nr 319-2448/18, p 10).“ Ka selle nõude puhul on võimalik kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebaja õiguste riive, mille rikkumisele tuginedes kaebaja uue korteri eraldamist nõuab, ei ole intensiivne. Intensiivseks saab pidada toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmist, ent mitte sellise otsusega kaebaja õigustele kaasnevaid mõjusid. Ükski õigustloov akt ei näe kaebajale ette õigust nõuda uue korteri eraldamist, kui kaebajal on eluase olemas. See nõue on ilmselgelt perspektiivitu.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.