lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-665/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-665/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 105 lg 21VanglateenistusVangS § 48 lg 1, 11SisseostudHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedVangS § 41 lg 2Töötamine väljaspool vanglatHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-665/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.05.20243-24-665/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.05.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-665

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 15.1 kuni 15.2.60 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-24-665.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 on kehtestatud „Tallinna Vangla kodukord“, mille p 15 reguleerib kinnipeetavate sisseoste. Vangla kodukorra p 15.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üksuse juhi määratud isiku vahendusel graafiku alusel, vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 11 sätestatule ja arvestades vangla määratletud ühe kaupluses käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid. Vangla kodukorra p 15.2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud teha ühe kaupluses käimise korra ajal sisseoste maksimaalselt p-des 15.2.1 kuni 15.2.60 nimetatud kogustes.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamine
2.Tallinna Vanglas registreeriti 16.01.2024 X vaie nr 5-15/24/17-1, milles ta taotleb Vangla kodukorra p-de 15.1 kuni 15.2.60 kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla edastas vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kes jättis 01.03.2024 vaideotsusega nr 11-7/1126-2 X vaide rahuldamata.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.03.2024 kaebuse vangla kodukorra p-de 15.1 kuni 15.2.60 tühistamiseks. Kinnipeetavate sisseostude tegemise piiramine ei ole õiguspärane. Vangla kodukorra punktid anti volitusnormita ja volitusi ületades. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

3-24-665

4.Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks 10 päeva määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 20 eurot. Kaebaja K-raha väljavõttest nähtuvalt puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid olukordi, kus vangla kodukorra p-d 15.1 kuni 15.2.60 oleks tema õigusi reaalselt riivanud. Kaebaja viitas nii vaides kui ka kaebuses vaid hüpoteetilistele olukordadele, kuidas vaidlusalused normid võiksid rikkuda tema või teiste kinnipeetavate õigusi. Tallinna Vangla on selgitanud, viidates kaebaja K-Raha väljavõttele ajavahemikus 22.03.2023 kuni 22.03.2024, et kaebaja ostud vangla kauplusest on olnud sellised, mille tegemisel ei ole olnud võimalik kaubakoguste limiite ületada. Ka kaebaja ise ei ole välja toonud, et ta oleks soovinud osta lubatust enam tooteid ning talle oleks seda keelatud. Seega kõnealused vangla kodukorra punktid ei ole kaebaja õigustele mõju avaldanud. Kui eeldada, et kaebaja sooviks tulevikus soetada vangla kauplusest kaupu suuremas koguses, kui vangla kodukord võimaldab, siis ei nähtu, et vaidlusalused punktid oleksid õigusvastased. VangS § 48 lg 1 ja lg 11 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest teha sisseoste vangla kauplusest ühes kuus kuupalga alammäära piires. Tulenevalt VangS § 41 lg-st 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p-st 7 on Tallinna Vangla direktoril õigus kehtestada käskkirjaga selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning millega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, st et piirangute kehtestamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. VangS § 105 lg 21 ja lg 3 kohaselt sätestatakse reguleerimist vajavad asjaolud vangla kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Seega on vaidlusalused punktid antud pädeva organi poolt ja volitusnorm selleks oli kehtivas õiguses sätestatud. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vangla direktor ei tohi kehtestada täiendavaid piiranguid kaupade kogusele. Vangla kodukorra seletuskirjas selgitatud, mis on piirangute eesmärk ning tegemist ei ole pelgalt üldsõnalise väitega, et eesmärgiks on julgeoleku tagamine. Nii on seletuskirjas (lk 39) märgitud järgmist: „Sisseostude koguste piiramist on vaja vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Sisseostude koguste piiramine aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste teostamise raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut). Sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik 2(4)

3-24-665 saavutada olukorda, kus kinnipeetava ostetud ja kambris hoitavad asjad ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, takistada kinnipeetavate vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne.“ Kaebajal on sisseostude tegemise õigus olemas, lihtsalt piiratud on koguseid, mida on õigus korraga poest osta.

5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.04.2024 määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 28.03.2024 määruse tühistamist ning menetlusabi andmist, alternatiivselt palub kaebaja saata menetlusabi taotlus halduskohtule uueks lahendamiseks. Kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks ning menetluses osalemine on edukas. Vangla kodukorra p-d 15.1 kuni 15.2.60 mõjutavad sisseostude tegemist, piirates sisseostude tegemist rohkem kui seaduses on sätestatud. Piirangud mõjutavad kaebajat intensiivselt iga kord, kui ta soovib teha sisseoste, sest ei võimalda oste teha VangS-s sätestatu piires. Kaebaja on pidanud ka loobuma sisseostu tegemisest. Tal on vanglasisesel isikuarvel 6,58 eurot vabu vahendeid sisseostu tegemiseks ning selle eest saab soetada kaupa ka piirmäärast suuremas koguses. Kaebaja ei pidanud enne tühistamisnõude esitamist avaldama soovi teises koguses kauba soetamiseks. Sisuliselt kohaldatakse vaidlusaluse kodukorra punkte kaebaja suhtes paar korda kuus. Halduskohtu määrusest on võimalik aru saada, et kaebus oli puudustega, kuna kohus ei saanud aru, miks tuleks vaidlusalused kodukorra punktid tühistada, s.t kuidas need rikuvad kaebaja õigusi. Sellises olukorras pidanuks kohus määrama tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, st kaebuse põhjendamiseks enne menetlusabi andmise otsustamist. Seetõttu tuleks saata asi tagasi halduskohtule menetlusabi andmise uueks otsustamiseks. Ebaõige on järeldus, et kui kaebaja on teinud sisseoste, ei ole alust järeldada, et ei soovinud rohkem osta. Vastupidi, kuna kehtestati piirmäär, siis ei saanud kaebaja osta rohkem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
7.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
8.Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Seetõttu näevad HKMS § 111 lg-d 1–3 ette, et menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1) ei anta, kui kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated.
9.X leiab, et vangla kodukorra p-dega 15.1 kuni 15.2.60 rikutakse tema VangS § 48 lg-st 1 tulenevat õigust osta oma isikuarvel oleva raha eest toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, ning teha sisseoste ühes kuus VangS § 48 lg-s 11 sätestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära piires.
10.Kohtupraktikas on varem selgitatud, et vangla kodukorras kaupade kogustele piirangute kehtestamisega ei ole sekkutud kinnipeetavate isikute õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. VangS § 48 ei reguleeri sisseostude tegemist ammendavalt, sh ühekordselt ostetavaid kaubakoguseid. VangS § 48 lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla üldkorraldusega VangS § 41 lg 2

3(4)

3-24-665 teise lause alusel. Seega ei ole käskkiri VangS §-ga 48 vastuolus (nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2009 otsus nr 3-08-1832, p 7 ja 10.06.2010 otsus nr 3-08-2101, p-d 7 ja 8).

11.Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse asuda siinses asjas teistsugusele seisukohale. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tegelikke vajadusi oleks vangla kodukorras määratud kauba kogustega reaalselt piiratud. Määruskaebusest nähtuvalt kohaldatakse vaidlusaluseid punkte kaebaja suhtes paar korda kuus. Eeltoodust järeldub, et kaebajale on antud võimalus teha sisseoste vähemalt paar korda kuus. See omakorda tähendab võimalust osta kaupu kaks korda suuremas koguses vangla kodukorras toodud piirmääradest, sest vangla kodukorra p 15.1 kohaselt reguleeritakse ühe kaupluses käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid, mitte ühes kuus ostetavaid koguseid (v.a mõned erandid, nt p 15.2.30). Pelgalt teoreetiline soov tarbida üht või teist kaupa rohkem, kui vangla kodukord ette näeb, ei anna alust pidada vangla kodukorra p-e 15.1 kuni 15.2.60 kaebaja õigusi rikkuvaks.
12.Kuna kaebuse edulootused on vähesed, tuli menetlusabi andmisest keelduda kaebaja majanduslikust seisust sõltumata. Kavandatava menetluses osalemise edukus on üks menetlusabi andmise tingimusi (HKMS § 111 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on mh vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium