lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1537/56

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1537/56
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1537

Haldusasi

Q, Z, F, C, W, D, Ü ja AV kaebus Kuusalu valla kohustamiseks ehitada välja ühiskanalisatsioon ning detailplaneeringus ette nähtud haljastus ja rajatised ning korraldada kanalisatsiooniteenust

Menetlusosalised

Kaebajad – Q, Z, F, C, W, D, Ü, ja AV, esindajad vandeadvokaadid Imbi Jürgen ja Karin Marosov Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kuusalu valla määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Kuusalu valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2024. a määruse peale menetlusse.
2.Võtta asja juurde Kuusalu valla esitatud täiendav tõend, s.o kaebajate seisukoht seoses OÜ Kuusalu Soojus teenuselepinguga.
3.Jätta Kuusalu valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2024. a määrus haldusasjas nr 3-23-1537 muutmata.
4.Jätta rahuldamata Kuusalu valla taotlus eksperdi kaasamiseks määruskaebuse menetlusse.

Asendada avaldatavas määruses „XXX“ tähemärkidega.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

kaebajate

nimed ja

sõna

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,

3-23-1537 § 248 lg 4). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AV, F, C, W, Z, D ja Q omandasid Kuusalu vallas XXX elurajoonis kinnistud lepingutega, milles müüja võttis endale kohustuse ehitada välja vee- ja kanalisatsioonitrassid. Ostuhind sisaldas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumist. Ü omandas kinnistu lepinguga, mille järgi peab ostja tegema liitumised omal kulul. Kõik kinnistud on liidetud kanalisatsioonitorustikuga, kuhu kaebajad juhivad kinnistutel tekkivat reovett.
2.AV, F, C, W, Ü, Z, D ja Q esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu valla kohustamiseks 1) korraldama nende kinnistutelt reovee ärajuhtimise mõistliku tasu eest kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja kinnistute ühiskanalisatsiooniga liitmiseni; 2) ehitama ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest omal kulul välja ühiskanalisatsiooni (sh kanalisatsioonitorustiku ja kanalisatsiooni survetorustiku, pumbakaevud, mahutid, pumbad, pumplad ja muud vajalikud rajatised ja seadmed) koos kaebajate kinnistute vahetusse lähedusse rajatavate liitumispunktidega vastavalt detailplaneeringule; 3) rajama ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest detailplaneeringuga ette nähtud üldkasutatava taristu ja haljastuse (sh välisvalgustuse, drenaažitorustiku, jalgteed, kunstliku veekogu, puud jm). Kaebuse järgi ei toimi XXX elurajoonis kanalisatsioon ning vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad palusid, et kohus kohustaks vastustajat: a) korraldama kuni kohtuotsuse jõustumiseni reovee ärajuhtimist või äravedu kaebajate kinnistutelt OÜ Kuusalu Soojus pakutava kanalisatsiooniteenuse hinnaga; b) korraldama viivitamatult omal kulul olemasoleva kanalisatsioonitorustiku parandamise selliselt, et sademe- ja drenaaživee sattumine kanalisatsioonitorustikku ja torustiku lekkimine oleks välistatud.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2023 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Kuusalu valda: a) võimaldama kaebajatel kasutada oma kinnistutelt reovee ärajuhtimiseks vallale kuuluvat kanalisatsioonitorustikku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud; b) korraldama kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise; c) tagama kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, korrashoiu nii, et torustikku ei sattuks sademe- ja drenaaživesi.
4.Kaebajad esitasid 19.12.2023 kohtule taotluse selgitada esialgse õiguskaitse määrusega vastustajale pandud kohustusi.
5.Vastustaja esitas 05.01.2024 seisukoha, milles leidis, et ei ole esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid kohustusi täitmata jätnud.
6.Kaebajad esitasid 10.01.2024 taotluse vastustajale esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks. 2(14)

3-23-1537 Vastustaja ei ole täitnud esialgse õiguskaitse määrusest tulenevat kohustust korraldada kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ega reovee purgimist. Kaebajad korraldavad neid toiminguid jätkuvalt ise. Kaebajad ei saa torustikku täiel määral kasutada. Vastustaja nõudel on torustikku paigaldatud sulgurid, mistõttu see on reovee kogumiseks kasutatav vaid osaliselt ja täitub kiiresti. See omakorda tähendab, et kaebajad peavad purgimist tellima sageli. Vastustaja ei ole kinni pidanud ka enda nimetatud tähtajast (27.12.2023), mil ta kavatses esitada lepingu projekti kinnistuomanikele allkirjastamiseks. 2023. a detsembri lõpus selgus, et kanalisatsioonitorustikust pressib kaevu nr KK-92 juures välja reovett, mis on ilmselt pinnaseja sademeveega segunenud. Kaevu ümbruses levib reoveele omane lõhn. See seab ohtu nii keskkonna kui ka inimeste (sh läheduses tegutsevate taliujujate) tervise.

7.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.01.2024 määrusega kaebajate taotluse ja määras Kuusalu vallale 13.11.2023 esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest trahvi 500 eurot. Vastustaja on määruse tegemise seisuga jätnud täitmata esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p-st 1.b tuleneva kohustuse korraldada kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimist. Esialgse õiguskaitse määruse kohaseks täitmiseks ei saa pidada seda, et vastustaja tegeleb ligi kaks kuud pärast määruse jõustumist endiselt selle kohustuse täitmiseks ettevalmistavate töödega. Vastustaja on seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Esialgse õiguskaitse määruses ei ole seatud vastustajale üksikasjalikke tingimusi, kuidas määrusega pandud kohustuste täitmist korraldada. Vastustajal tuleb aga määrusest tulenevaid kohustusi täita viisil, mis võimaldab tõhusalt kaitsta kaebajate neid õigusi, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Kohus tuvastas esialgse õiguskaitse määruses kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse põhjusel, et olukord, kus kaebajad peavad korraldama purgimist vallale kuuluvast torustikust, jälgides pidevalt torustiku täitumist ning riskides hilinemise või eksimuse korral sellega, et reovesi ujutab nende kodud üle, ei ole mõistlik ja rikub nii kaebajate detailplaneeringust tulenevaid õigusi kui ka omandiõigust. Seega ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk üksnes kaebajate vara kaitse, vaid ka kaebajate vabastamine pidevast torustiku täitumise kontrolli ja purgimisteenuse tellimise koormast. Lisaks leidis kohus, et kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Vastustaja ei pea esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt tingimata ise (oma ametnike vahendusel) torustiku täitumist kontrollima ja reovett purgima, vaid võib selle korraldada näiteks vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus kaudu. Kohus ei pidanud põhjendatuks täiendada esialgse õiguskaitse määrust punktiga, milles määraks kindlaks teenuse osutamise hinna. Kohus selgitas esialgse õiguskaitse määruses, et esialgset õiguskaitset ei ole põhjust kohaldada selleks, et kaebajad saaksid reovee ärajuhtimise teenust soodsama (OÜ Kuusalu Soojus pakutava ühiskanalisatsioonist reovee ärajuhtimise teenuse) hinnaga. Kohus tõdes esialgse õiguskaitse määruses, et kaebajatel tuleb reovee purgimisteenuse eest tasuda vastavalt teenuse eest esitatavatele arvetele. Seega ei tulene esialgse õiguskaitse määrusest vastustajale kohustust korraldada purgimisteenust kaebajatele kindla hinna eest, sh võimalikult soodsalt. Teisalt ei tohi vastustaja küsitav hind olla ilmselgelt põhjendamatult kõrge, nii et kaebajatel on mõistlikum tellida purgimisteenus mujalt ja jätkata

3(14)

3-23-1537 ise torustiku täitumise kontrolli. Sellisel juhul ei täidaks vastustaja talle esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustust. Kaebajad selgitasid, et OÜ Kuusalu Soojus pakkumuse järgi on torustiku täitumise kontrolli ja purgimisteenuse maksumus 14 eurot ja 88 senti kuupmeetri eest (ühikuhind 223,20 eurot sisaldab üht 15 m3 paakauto veokorda). Vastustaja seevastu selgitas, et ühikuhind, mis on 231,80 eurot, sisaldab 13 m3 reovett mahutava paakauto ühe purgimiskorra maksumust, s.o kogu teenuse hind oleks 17,83 kuupmeetri reovee eest. Seega on poolte vahel praeguse seisuga arusaamatus küsimuses, millist hinda OÜ Kuusalu Soojus nõuab. Vastustaja seisukoha järgi on hind veelgi kõrgem kaebajatele teadaolevast. Kaebajad selgitasid, et 2023. a augustis, kui nad kontrollisid ise torustiku täitumist ja tellisid üksnes purgimisteenust, maksid nad teenuse eest 8,50 eurot kuupmeetri kohta. Praeguse seisuga pole kaebajad väitnud, et neilt küsitav hind oleks sedavõrd kõrge, et neil tuleks valla vahendusel teenuse saamisest loobuda. Kaebajad on põhjendanud üksnes seisukohta, et teenust tuleks neile osutada võimalikult soodsatel tingimustel. Seda kohustust vallale esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene. Kohus selgitas esialgse õiguskaitse määruses, et kui vastustaja tegevus on olnud õigusvastane ja kaebajad kannavad seetõttu kahju, saavad nad nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Küsides kaebajatelt teenuse eest põhjendatud turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda, võtab vastustaja endale riski, et tal tuleb sellega seoses tekkivad kulud hiljem kaebajatele kompenseerida. Kaebajate koormat võib leevendada asjaolu, et vastustaja võib neilt tasu nõuda üksnes nende kinnistutel tarbitava veekoguse purgimise eest. Kui kaebajate väide, et torustikku on pidevalt lekkinud pinnase- ja sadevett, vastab tõele, on nad varem pidanud tasuma tegelikult tarbitust suurema veehulga purgimise eest. Esialgse õiguskaitse määrust pole põhjust täiendada teenuse hinda kindlaks määrava punktiga ka selleks, et välistada kaebajate võimalikud hilisemad nõuded valla vastu. Selliste nõuete esitamise võimalikkusele viitas kohus juba kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust hinnates. Samuti ei või vastustaja nõuda kaebajatelt enne teenuse osutamist lepingute sõlmimist selleks, et vältida võimalikku kahju hüvitamise nõuet. Mõistagi oleks parim lahendus see, kui purgimisteenuse hinna osas jõutaks mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamata jätmine ei vabasta aga vastustajat tema kohustustest. Kokkuleppest hoolimata tuleb vastustajal esialgse õiguskaitse määruse alusel tagada torustiku täitumise kontroll ja purgimisteenuse osutamine. Kui vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse määruse täitmise korraldamiseks on kõige otstarbekam sõlmida kaebajatega lepingud (mille alusel saab OÜ Kuusalu Soojus esitada kaebajatele arveid), tuleb lepingutesse kaebajate soovi korral lisada punkt, mille järgi teenuse hinnaga nõustumine OÜ-ga või vallaga sõlmitava lepingu raames ei võta kaebajatelt võimalust esitada Kuusalu valla vastu kahjunõue riigivastutuse seaduse alusel. Ka see, et käsundita asjaajamise sätete alusel arvete esitamisega võib kaasneda uus õigusvaidlus, ei õigusta esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Vastustaja leiab, et põhjendamatu ja avalike huvidega vastuolus oleks see, kui vald peaks maksma teenusele ise peale. Halduskohus leidis, et pole välistatud, et vallal tulebki osa esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustustega kaasnevaid kulutusi ise kanda. Kui vald on sattunud talle planeeringutest jm õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse, tuleb tal arvestada sellega, et olukorra lahendamiseni võib tal olla kohustus kanda õigusvastase olukorraga seoses lisakulusid. Kui põhiasja lahendamisel peaks selguma, et vastustaja tegevus pole olnud õigusvastane, vastustaja ei ole oma kohustuste täitmisega viivitanud ja kaebus jääb 4(14)

3-23-1537 rahuldamata, võib vastustajal omakorda olla võimalik nõuda esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seoses tekkinud lisakulud välja kaebajatelt (HKMS § 254 lg 2). Esialgse õiguskaitse määrus annab igale kaebajale õiguse nõuda vallalt määruse resolutsioonis nimetatud kohustuste täitmist. Kaebajad ei vastuta üksteise kohustuste täitmise eest. Seega ei või vald keelduda oma kohustuste täitmisest ühtede kaebajate suhtes põhjusel, et mõni teine kaebaja on jätnud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kuna vallal on esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt kohustus tagada torustiku korrashoid, nii et sellesse ei sattuks sademe- ja drenaaživesi, võib kaebajatelt teenuse eest tasu nõuda vastavalt nende tarbitud vee kogusele, mitte purgitava vee kogusele. Vastasel juhul jääks kanalisatsioonitorustiku lekete risk kaebajate, mitte vastustaja kanda. Seega võib kaebajatele esitada arved vastavalt kontrolli- ja purgimisteenuse osutaja küsitavale mõistlikule hinnale (mis sisaldab ka transpordikulusid), kuid kaebajate kanda võib jätta üksnes selle osa ühikuhinnast, mis vastab sellele veekogusele, mis nad oma kinnistul tegelikult on tarbinud. Ülejäänud osa ühikuhinnast tuleb teenuseosutajale tasuda vastustajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Kuusalu vald esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.01.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määruse. Lisaks taotleb vastustaja määruskaebemenetlusse eksperdi kaasamist, kes annaks eksperthinnangu küsimuses, milline on mõistlik aeg ning kas üldse on võimalik korraldada kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimisteenust konkreetses kanalisatsioonitorustike asukohas, arvestades, et sama kanalisatsioonitorustikuga on ühendatud veel 16 kinnistut peale kaebajate kinnistute, kellele kaebajatega sarnastel alustel teenuseid ei korraldata, vastavat teenust osutada oskavaid isikuid vastustaja juures ei tööta ja vastustajal puudub sobiv tehnika. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebajate kanda. Kuna halduskohtu 10.01.2024 määruse resolutsioon ei viita konkreetselt, missugust esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni punkti vastustaja ei täida, palub vastustaja määruskaebuse lahendamisel arvestada terviklikult vastustaja 05.01.2024 seisukohta halduskohtule, milles vastustaja on detailselt esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni punktide 1.a kuni 1.c osas välja toonud, kuidas ta esialgse õiguskaitse määrust täidab. Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määruse resolutsiooniga määrati kaebajate trahvitaotluse esitamisega samal päeval (esitatud kohtule 10.01.2024 kl 09.47) vastustajale teda täiendavalt ära kuulamata esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest trahv 500 eurot (määrus on allkirjastatud 10.01.2024 kl 16.01). Vastustajat ära kuulamata jättes rikkus halduskohus HKMS § 2 lg-t 6 ja § 157 lg-t 2. Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, kuna esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni punkti 1.b) kajastuv sõna „korraldama“ tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) järgi midagi ette valmistama ja toime panema, mitte teostama. See tähendab, et mingi asja korraldamise puhul eelneb elluviimisele ettevalmistusfaas, millega vastustaja praegu tegeleb, korraldades teenuse tellimise võimalikkust kaebajate poolt. Kaebajatel on sellise teenuse tellimine hoolimata vastustaja tegevusest juba võimalik, sest kaebajad on oma 19.12.2023 seisukoha lisana 3 esitanud arve purgimisteenuse osutamise kohta. Halduskohus ei 5(14)

3-23-1537 ole vaidlustatud määruses välja toonud, et vastustaja ei tegele vaidlusaluse kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ja reovee purgimisteenuse osutamise korraldamisega, vaid leidis, et selle korraldamine võtab liiga kaua aega. Vastustaja hinnangul väljub mõistliku aja hindamine kohtu pädevusest, sest halduskohus ei oma erialast pädevust kanalisatsioonitorustike kontrolli ja purgimisteenuste korraldamise ajakulu ja võimalikkuse küsimuses. Seetõttu tulnuks kohtul kaasata menetlusse ekspert. Kui kohus oleks enne määruse tegemist vastustaja ära kuulanud, siis oleks vastustaja HKMS § 56 ja TsMS § 293 lg 1 alusel taotlenud eksperdi arvamuse küsimist eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Halduskohtu määrus ei vasta HKMS § 178 lg-le 3 ja § 157 lg-le 1. Määruses esitati asjakohatuid põhjendusi. Halduskohus on leidnud määruse p-s 6, et vastustaja on seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon seda küsimust ei puuduta. Seetõttu on alusetu ka halduskohtu 10.01.2024 määrusega määratud trahv vastustajale selle eest, mida esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei reguleeri. HKMS § 162 lg-te 3 ja 4 järgi määrab kohus vajadusel otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused ning resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Halduskohus on selle vastu eksinud, tuues 10.01.2024 määruse rikkumisena välja asjaolud, mis esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ei kajastu. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Vastasel juhul tuleks kõik võimalikud teised tarbijad torustikust eemaldada ja tõenäoliselt muuta ka süsteemi toimivust, mis on aeganõudev tegevus ega ole teostatav paari kuuga. Erinevad reoveed ei ole tuvastatavad. Vastustaja ei soostu halduskohtuga, et vastustaja võib kaebajatelt tasu nõuda üksnes nende kinnistutel tarbitava veekoguse purgimise eest. Sellist tingimust esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ei kajastu. Kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimisteenuse hind kujuneb selle teenuse osutaja kulude ja hinnakujunduse baasil, mida vastustaja määrata ei saa, sest need teenused on vabaturuteenused, mida vastustaja ise ei osuta. Halduskohtu nimetatud kohustusel tagada torustiku korrashoid ei ole mõju sellele, et vähemalt paar korda nädalas tuleb teenuse osutaja töötajast füüsilisel isikul sõita koha peale torustikku kontrollima. Sellise tegevuse omahind on kallis, sest sisaldab nii töötaja kui ka varaga (kohale minekuks on vajalik auto) seotud kulusid. See kulu ei ole korrelatsioonis sellega, kui palju keegi kaebajatest vett on tarbinud, sest kontrolli tuleb mõistliku aja tagant igal juhul teha ja sellega kaasnevad põhjendatud kulud nii investeeringuteks, töötasudeks kui ka jooksvateks kuludeks. Seetõttu ei muuda võimalik leke või selle puudumine teenuse osutaja jaoks kontrollimise kulusid, mille põhjal määratakse teenuse hind. Purgimisteenuse ühikuhind kuupmeetri kohta lähtub aga teenuse osutaja poolt kasutatava purgimisauto reoveepaagi mahust. Kaebajad on juba varasemas menetluses ette heitnud, et OÜ Kuusalu Soojus pakutava teenuse hind on nende hinnangul liiga kõrge, mistõttu ei ole välistatud, et vastustaja peab hakkama riigihankemenetluse kaudu otsima teisi teenusepakkujaid. Vahet tuleb teha erinevate teenusepakkujate teenustel, kuna kaebajatele soodsama teenuse osutaja ei osutanud torustiku täitumise kontrolli teenust (kaebajad väidavad end seda ise tegevat). Halduskohtu määruse p-s 9 on selgitatud, et vastustaja ei pea esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt tingimata ise oma ametnike vahendusel torustiku täitumist kontrollima ja reovett purgima, vaid võib selle korraldada koostööpartnerite abil. Sellisel juhul tekiks tasunõue 6(14)

3-23-1537 kaebajate vastu vastustaja koostööpartneritel, kuna vastustaja oleks üksnes teenuse korraldaja, mitte kaebajatele selle teenuse osutaja. Sellest johtuvalt on ebaõige ja alusetu määruse p-s 10 toodud seisukoht, et vastustaja küsitav hind ei tohi olla ilmselgelt põhjendamatult kõrge, kuna teenuse osutamise eest esitaks arve teenuse osutaja, mitte teenuse korraldaja. Seetõttu ei välista teenuse hinna kajastamine esialgse õiguskaitse määruses kaebajate kahjunõudeid vastustaja vastu, sest teenuse osutajale esialgse õiguskaitse määruse alusel tasutu võib olla mingis ulatuses kaebajate kahju, kui see on põhjendatud ja tõendatud. Kui vastustaja ise teenust ei osuta, ei peaks kaebajad temaga lepinguid sõlmima. Põhjendamatu on määruse p-s 15 väljendatud seisukoht, mille kohaselt juhul, kui vastustaja soovib esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks sõlmida kaebajatega lepingud (mille alusel saab OÜ Kuusalu Soojus esitada kaebajatele arveid), tuleb lepingutesse kaebajate vastava soovi korral lisada punkt, mille järgi teenuse hinnaga nõustumine OÜ-ga Kuusalu Soojus sõlmitava lepingu raames ei võta kaebajatelt võimalust esitada Kuusalu valla vastu kahjunõuet riigivastutuse seaduse alusel. See õigus on kaebajatel ka sellise sätteta, sest kaebajate ja OÜ Kuusalu Soojus vahel sõlmitud leping ei reguleeri kaebajate ja vastustaja vahelisi suhteid. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et vastustajal tuleb esialgse õiguskaitse määruse alusel tagada torustiku täitumise kontroll ja purgimisteenuse osutamine, kuna esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon paneb vastustajale üksnes selle teenuse korraldamise kohustuse. Teenust võib osutada koostööpartner. Teenuse toimepidevuse küsimust esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei reguleeri. Vastustaja hinnangul on esialgse õiguskaitse määruses pandud sellega ühekordne korraldamiskohustus, mis pärast selle täitmist lõpeb, sest pärast teenuse korraldamise faasi toimub teenuse osutamine kaebajate ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel, millele kohalduvad teenuse osutamist reguleerivad tsiviilõiguslikud normid. Purgimisteenust on kaebajatel võimalik tarbida ka määruskaebuse esitamise aja seisuga. Halduskohus leidis ekslikult, et ei ole välistatud, et vastustaja peab maksma teenusele peale. Põhjendamatu on panna vastustajale avalike huvidega vastuolus olevaid kohustusi, kus kaebajate erahuvi rahuldatakse avaliku ressursi arvel pelgalt kaebajate vaieldavate väidete alusel, millega vastustaja ei nõustu. Ebaõige on halduskohtu viide, et kui vastustaja on sattunud talle planeeringutest jm õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse, tuleb tal arvestada sellega, et olukorra lahendamiseni võib tal olla kohustus kanda õigusvastase olukorraga seoses lisakulusid. Kui kaebajate väited peaksid osutuma õigeteks ja kaebus rahuldatakse, saavad kaebajad esitada kahjunõude vastustaja vastu, kui nad on kahju kandnud ja seda tõendanud.

9.Kaebajad palusid 16.02.2024 vastuses jätta määruskaebus ja taotlus eksperdi määruskaebusmenetlusse kaasamiseks rahuldamata. Kaebajad taotlevad avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimede tähemärkidega asendamist ning muude HKMS § 175 lg-s 3 toodud andmete avaldamata jätmist, mis võimaldavad kaebajaid üheselt identifitseerida. Halduskohus ei pidanud küsima vastustajalt täiendavat seisukohta. Vastustaja sai enne trahvimääruse tegemist esitada oma seisukoha esialgse õiguskaitse määruse täitmise kohta. Kaebajad esitasid 19.12.2023 taotluse esialgse õiguskaitse määruse täpsustamiseks, milles juhtisid tähelepanu, et esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmisel võib vastustajale määrata rahatrahvi. Halduskohus andis 20.12.2023 kohtunõudega vastustajale võimaluse oma seisukohti selgitada, kuid märkis samuti, et kui vastustaja ei täida esialgse õiguskaitse määrust, kaalub halduskohus järgmiseks vastustajale trahvi määramist. Seega oli vastustajale teada, et esialgse 7(14)

3-23-1537 õiguskaitse määruse täitmata jätmise korral võib kohus talle määrata rahatrahvi. Vastustaja esitas 05.01.2024 kohtunõudele vastuseks põhjalikud selgitused eelkõige selle kohta, miks ei ole õige esialgse õiguskaitse määruse sisuline täitmine sellisel viisil, nagu kohus ja kaebajad on nõudnud. Selle seisukoha pinnalt sai halduskohus otsustada, kas esialgse õiguskaitse täitmise viibimine on põhjendatud või mitte. Enne trahvi määramist vastustaja täiendava seisukoha küsimine oleks olnud vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Vastustaja on määruskaebuses palunud ringkonnakohtul arvestada 05.01.2024 seisukohas tooduga. Seega tõdeb ka vastustaja ise, et 05.01.2024 on ta esitanud seisukohad esialgse õiguskaitse määruse täitmise kohta. Kaebajate arvates ei ole kohtul vaja kaasata eksperti määruse täitmise hindamiseks. Vastustaja taotlus eksperdi kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna eksperdi arvamusel ei ole esialgse õiguskaitse määruse täitmise üle otsustamisel tähtsust ning vastustaja ei ole eksperdi kaasamise vajadust piisavalt põhjendanud (HKMS § 56 lg 2; TsMS § 238 lg 1 ja lg 3 p 4). Eksperdi arvamus on vajalik, kui tuleb selgitada asjas tähtsaid ja eriteadmisi nõudvaid asjaolusid (HKMS § 56 lg 2, TsMS § 293 lg 1). Hindamaks seda, kas vastustaja on asunud XXX elamupiirkonna I etapi kanalisatsioonitorustiku täituvust kontrollima ja purgimisteenust korraldama ja kas see on üldse võimalik, ei ole eriteadmisi vaja. Puudub vaidlus selle üle, et määruskaebuse esitamise ajani kontrollivad torustiku täituvust ja korraldavad purgimisteenust kaebajad omal kulul. Seda ei tee vastustaja ega ükski teine isik vastustaja ülesandel. Järelikult on võimalik torustiku täitumist kontrollida ja purgimisteenust korraldada ning vastustaja ei ole esialgse õiguskaitse määrust selles osas täitnud. Vastupidiselt vastustaja seisukohale ei ole torustiku täituvuse kontrollimine ja purgimisteenuse tellimine keerukas toiming, mis nõuaks olulisi eriteadmisi või pikka ettevalmistusaega. Mingisuguseid füüsilisi ega õiguslikke takistusi nende toimingute tegemiseks vastustajal ega OÜ-l Kuusalu Soojus ei ole. Vastustaja andis kaebajatele 2022. a lõpus 9 päeva aega asuda korraldama reovee kogumist, kui teatas piirkonna elanikele 22.12.2022 kirjaga, et alates 01.01.2023 peavad elanikud korraldama reovee kogumist oma kinnistul. Vastustaja hinnangul pidid kaebajad siis olema võimelised hakkama korraldama torustiku täitumise jälgimist ja purgimist jõulude ja aastavahetuse vahelisel perioodil, millesse jäi vaid 5 tööpäeva. Kaebajad on praeguse ajani saanud hakkama torustiku täitumise kontrollimise ja purgimisteenuse tellimisega. Seega oleks ka vastustajal olnud võimalik torustiku täituvuse kontrollimise ning purgimisega alustada lühikese aja jooksul esialgse õiguskaitse määruse kättetoimetamisest. Trahvimääruse tegemise ajaks oli esialgse õiguskaitse määruse tegemisest möödunud ligikaudu 2 kuud. Määruskaebusest nähtuvalt valmistab vastustaja esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks ette lahendust, mille puhul teenust osutab OÜ Kuusalu Soojus, kes sõlmib kaebajatega lepingud teenuse osutamiseks. Lepingute puudumine kaebajate ja OÜ Kuusalu Soojus vahel ei takista esialgse õiguskaitse määruse resolutiivosa p 1.b) täitmist, st faktilist torustiku täitumise kontrollimise ja purgimisteenuse korraldamise ülevõtmist kaebajatelt ja nende toimingute tegemise tagamist. Ka halduskohus selgitas 20.12.2023 kohtunõudes, et vallal tuleb neid kohustusi täitma asuda viivitamata ja kohustuste täitmist ei või seada sõltuvusse teenuselepingu sõlmimisest. On mõistetav, et vastustajal on tõenäoliselt vaja asjatundja abi selleks, et otsustada, kuidas täpselt vaidlusalust torustikku parandada ja millise lahenduse abil tulevikus tagada XXX elamupiirkonna ühiskanalisatsiooni ühendamine reoveepuhastiga. Selleks peaks aga vastustaja kaasama eksperdi haldusmenetluses, mitte taotlema eksperdi kaasamist määruskaebuse menetluses.

8(14)

3-23-1537 Alusetu on vastustaja väide, nagu ei saaks talle ette heita esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmist, kuna määruses ei ole välja toodud kohustuse täitmise viisi. Asjaolu, et kohtumääruse resolutsioonis ei ole kirjutatud täpset meedet, ei muuda resolutsiooni arusaamatuks ega selle täitmist võimatuks. Vastustajal tuleb esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid kohustusi täita viisil, mis võimaldab tõhusalt kaitsta kaebajate neid õigusi, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Vastasel juhul ei täidaks esialgne õiguskaitse oma eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on kaebajate detailplaneeringust tulenevate õiguste ja omandiõiguse kaitse ning kaebajate vabastamine pidevast torustiku täitumise kontrolli ja purgimisteenuse tellimise koormast; samuti leidis halduskohus esialgse õiguskaitse määruses, et kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Seda selgitas kohus ka trahvimääruses (p-d 7 ja 8). Seega ei ole vastustaja vaba valima, kuidas ja millal ta esialgse õiguskaitse määrust täidab, vaid ta peab seda tegema mõistliku aja jooksul ja viisil, mis kaitseb kaebajate vara, vabastab nad torustiku täitumise kontrollimisest ja purgimise tellimisest ning selliselt, et kaebajad ei oleks kohustatud tasuma selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Vastustaja ei olnud trahvimääruse tegemise ajaks ega ole seisukoha esitamiseni esialgse õiguskaitse määrust täitnud nii, et tõhusalt oleks kaitstud kaebajate need õigused, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Halduskohus leidis põhjendatult, et esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks ei saa pidada seda, kui vastustaja tegeleb ligi kaks kuud pärast määruse jõustumist ikka ettevalmistavate töödega. Vastustaja märgib määruskaebuses, et ta teeb „ettevalmistusi ettevalmistusteks“. Selline viivitamine reaalsete tegevustega, mis päriselt kaitseks kaebuse esitajate õigusi vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele, ei ole õiguspärane, mistõttu on rahatrahvi määramine põhjendatud. Torustiku täitumise kontrollima asumiseks ja purgimisteenuse korraldamiseks ei ole vastustajal vaja teha täiendavad ehitustöid või investeeringuid, mis võiksid põhjendada esialgse õiguskaitse määruse täitmise viibimist. Alates XXX elamurajooni I etapi kanalisatsioonirajatiste ülevõtmisest arendajalt 2021. a-l korraldas piirkonnas ühiskanalisatsioonist reovee purgimist vastustaja, tellides selle teenuse OÜ-lt Kuusalu Soojus. Seejuures võttis vastustaja purgimisteenuse korraldamise 2021. a-l arendajalt üle väga lühikese ajaga. Nii toimis purgimine kuni 31.12.2022, mil vastustaja nõudis, et purgimist hakkaks korraldama kinnistute omanikud ise. Seega on vastustajal olemas võimekus ja teadmised ning varasem kogemus, kuidas torustiku täitumise kontrollimist ja purgimisteenust korraldada, kasutades selleks vajadusel OÜ Kuusalu Soojus või muu teenuseosutaja teenuseid. Sisuliselt oleks vastustajal vaja esialgse õiguskaitse määruse resolutiivosa p 1.b) täitmiseks üksnes jätkata sama tegevusega kanalisatsiooni korraldamisel, mida vastustaja tegi kuni 31.12.2022. Järelikult ei ole põhjendatud vastustaja väited, et esialgse õiguskaitse määruse täitmise ettevalmistamist pikendab see, et vastustaja juures ei tööta selle teenuse spetsialiste ning vallal ei ole vajalikku tehnikat. Kui vastustajale jäi esialgse õiguskaitse resolutsioon ebaselgeks, oleks vastustaja saanud taotleda täiendava määruse tegemist (HKMS § 170 lg 1 p 2). Vastustaja seda ei teinud ega esitanud esialgse õiguskaitse määruse peale ka määruskaebust. Halduskohus märkis trahvimääruses õigesti, et vastustaja on seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Iga üksiku kaebaja õigusi rikub olukord, kui vastustaja seab temale purgimisteenuse osutamise tingimuseks, et teenuselepingu peavad sõlmima kõik kaebuse esitajad ja kaebuse esitajad vastutavad solidaarselt teenustasu maksmise kohustuse täitmise 9(14)

3-23-1537 eest. Kaebajad nõustuvad trahvimääruses toodud halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse määrus annab igale üksikule kaebajale õiguse nõuda vastustajalt esialgse õiguskaitse määruse täitmist ning kaebajad ei vastuta üksteise kohustuste täitmise eest. Kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma vastustaja korraldatud kanalisatsioonitorustiku täituvuse kontrolli ja purgimise eest ilmselgelt põhjendamatult kõrget hinda, nii et kaebajatel on mõistlikum tellida purgimisteenust mujalt ja jätkata ise torustiku kontrolli.

10.Kuusalu vald esitas 22.02.2024 ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde täiendav tõend – kaebajate 12.02.2024 seisukoht seoses teenuslepinguga OÜ-le Kuusalu Soojus ja Kuusalu vallale, mille p-st 1.5 nähtub, et kaebajad peavad Kuusalu valla poolt korraldatava ja OÜ Kuusalu Soojus poolt osutatava teenuse hinda liiga kalliks ega soovi seda teenust tarbida. Kaebajad teatasid ka 12.02.2024 seisukoha sissejuhatuses, et nad ei pea võimalikuks nõustuda teenuslepingu sõlmimisega OÜ Kuusalu Soojus esitatud tingimustel. See tõend kinnitab, et kaebajad ei soovi Kuusalu valla korraldatud teenust tarbida, sest see on nende jaoks ebasoodne. Kaebajate eesmärk paistab olevat leida kohtumenetluse kaudu ja esialgse õiguskaitse abil neile tänasest soodsam lahendus, mida objektiivsed asjaolud ega soovitud teenuse osutamise kulud paraku ei võimalda. Seetõttu on lisaks 30.01.2024 määruskaebuses nimetatule Kuusalu valla trahvimine esialgse õiguskaitse määruse väidetava täitmata jätmise eest põhjendamatu, sest määratud trahvi eesmärk saaks olla Kuusalu valla esialgse õiguskaitse määruse täitmisele suunamine, mitte teenuse osutamine kaebajatele sobivatel tingimustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 248 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Kuusalu vald on 22.02.2024 esitanud kohtule täiendava tõendi, milleks on kaebajate 12.02.2024 seisukoht seoses OÜ Kuusalu Soojus sõlmitava teenuselepinguga. Kaebajad ei ole tõendi asja juurde võtmisele vastu vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et tõend on asjakohane ja võtab selle asja juurde (HKMS § 62 lg 2).
13.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et vastustajalt ei küsitud seisukohta vastustajale trahvi määramise taotluse kohta. Kaebajad märkisid 19.12.2023 taotluses, et Kuusalu vald ei täida esialgse õiguskaitse määrust ja sestap võib vastustajat ees oodata trahv. Teiseks andis halduskohus 20.12.2023 kohtunõudega vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht kaebajate 19.12.2023 taotlusele, kus selgitas samuti, et kui vastustaja ei täida esialgse õiguskaitse määrust, kaalub kohus vastustaja trahvimist. Vastustajale oli teada, et esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise korral võib kohus määrata talle rahatrahvi. Vastustaja esitas kohtunõudele vastuseks 05.01.2024 põhjalikud selgitused selle kohta, miks ei ole õige esialgse õiguskaitse määruse täitmine sellisel viisil, nagu halduskohus on seda ette näinud. Vastustajal oli võimalus esitada vastuväiteid ka seoses võimaliku rahatrahvi määramisega. 10(14)

3-23-1537 Vastustaja seisukoha pinnalt sai halduskohus otsustada, kas esialgse õiguskaitse täitmise viibimine on põhjendatud või mitte. Vastustajal oli ka ringkonnakohtus võimalik esitada rahatrahvi määramisele vastuväiteid.

14.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu poolt eksperdi kaasamine ei olnud vajalik. Ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et vastustaja ei saanud esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonist üheselt aru. Vastustaja ei vaidlustanud esialgse õiguskaitse määrust kohtumääruse ebaselguse tõttu. Alates XXX elamurajooni I etapi kanalisatsioonirajatiste ülevõtmisest arendajalt 2021. a, korraldas piirkonnas ühiskanalisatsioonist reovee purgimist vastustaja, tellides selle teenuse OÜ-lt Kuusalu Soojus. Vald võttis purgimisteenuse korraldamise 2021. a-l arendajalt üle väga lühikese ajaga. Nõnda toimis purgimine kuni 31.12.2022, mil vastustaja nõudel hakkasid purgimist korraldama kinnistuomanikud. Kaebajatele anti selle tegevusega alustamiseks 2022. a lõpus aega üheksa päeva, teatades piirkonna elanikele 22.12.2022 kirjaga, et alates 01.01.2023 peavad elanikud ise korraldama reovee kogumist oma kinnistul. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest järeldada, et vaidlusaluse tegevuse ülevõtmine ei saa olla aeganõudev ega vaja raskesti kättesaadavaid eriteadmisi. Vastustajal on varem olnud võimekus ja oskus ning ka kogemus, kuidas torustiku täitumise kontrollimist ja purgimisteenust korraldada, kasutades selleks vajaduse korral OÜ Kuusalu Soojus või muu teenuseosutaja teenuseid. Järelikult oleks vastustajal vaja esialgse õiguskaitse määruse resolutiivosa p 1.b) täitmiseks üksnes jätkata sama tegevusega kanalisatsiooni korraldamisel, mida vastustaja tegi kuni 31.12.2022. Vastustaja väidab ühtlasi, et purgimisteenuse osutamise valmidus on tal olemas, kuid teenust ei osutata sellepärast, et kaebajatega ei ole sõlmitud teenuselepinguid. See viitab, et teenust oli võimalik hakata osutama kohe lepingute sõlmimisel, mis viibis vaid kaebajatest tulenevalt. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus eksperdi kaasamiseks.
15.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kuusalu valla määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
16.Asjaolu, et esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ei ole kirjutatud täpset meedet, ei muuda resolutsiooni arusaamatuks ega selle täitmist võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse eesmärgist tulenevalt on vastustajal kohustus täita esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid nõudeid viisil, mis võimaldab tõhusalt kaitsta kaebajate neid õigusi, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on kaebajate vara kaitse, kaebajate vabastamine torustiku täitumise jälgimise koormast ja kohustusest tasuda ka sellise vee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ja reovee purgimise korraldamine tähendab pelgalt ettevalmistusi ja ühekordset kohustust. Vastustaja viitas Eesti keele seletava sõnaraamatu selgitustele, et korraldama tähendab ette valmistama, mitte teostama. Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus vaid üks tavakasutusega võrreldes kõrvaline mõistekasutus. Sama sõnaraamatu järgi tähendab korraldama ka midagi ette valmistama, toime panema. Toime panema tähendab sooritamist, korraldamist. Sooritama tähendab korda saatma, teoks või ära tegema. Halduskohus märkis õigesti, et esialgse õiguskaitse määruse kohaseks täitmiseks ei saa pidada seda, et vastustaja tegeleb mitu kuud pärast määruse jõustumist endiselt selle kohustuse täitmiseks ettevalmistavate töödega.

11(14)

3-23-1537

17.Vastustaja arvates ei saa OÜ Kuusalu Soojus kaudu kaebajatele teenust osutada enne, kui kaebajatega on sõlmitud teenuse osutamise lepingud. Lepinguid halduskohtu trahvimääruse tegemise ajaks sõlmitud ei olnud. Purgimisteenust vald ise ei osuta. Halduskohus ei sidunud esialgse õiguskaitse abinõu tingimusega, et kaebajatel tuleb sõlmida vastustajaga, OÜ-ga Kuusalu Soojus vm isikuga teenuse osutamise leping. Esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene vastustajale kohustust sõlmida kaebajatega teenuse osutamise lepinguid, kuid see ei ole poolte soovi korral keelatud. Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määruse tegemise seisuga ei olnud vastustaja esitanud kaebajatele lepinguid allkirjastamiseks. Ringkonnakohtule esitatud täiendavast tõendist nähtuvalt esitas OÜ Kuusalu Soojus kaebajatele teenuselepingu allkirjastamiseks 31.01.2024. Olenemata lepingute sõlmimisest, on vallal esialgse õiguskaitse määrusest tulenev kohustus kaebajatele teenust osutada. Keeldudes teenuse osutamisest kuni lepingu sõlmimiseni, on vastustaja seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub sellest, et esialgse õiguskaitse määrust ei täideta.
18.Esialgse õiguskaitse määrus annab igale üksikule kaebajale õiguse nõuda vallalt määruse resolutsioonis nimetatud kohustuste täitmist. Kaebajad ei vastuta üksteise kohustuste täitmise eest. Seega ei või vald keelduda oma kohustuste täitmisest ühtede kaebajate suhtes põhjusel, et mõni teine kaebaja on jätnud teenuste eest esitatud arved tasumata või teenuselepingu sõlmimata. Seetõttu on halduskohus õigesti välja toonud, et ka võimalik uus õigusvaidlus käsundita asjaajamise sätete alusel ei õigusta esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist.
19.Kuusalu vald on rõhutanud, et kaebajad peavad OÜ Kuusalu Soojus teenuse hinda liiga kõrgeks, ja on selle kinnituseks esitanud ringkonnakohtule täiendava tõendi. Hoolimata sellest, kas teenuse hinna osas jõutakse pooli rahuldavale kokkuleppele, tuleb vastustajal esialgse õiguskaitse määruse alusel tagada torustiku täitumise kontroll ja purgimisteenuse osutamine. Samuti on vastustaja pidanud võimalikuks, et tal tuleb korraldada riigihange, kuna kaebajad ei ole rahul OÜ Kuusalu Soojus teenuse hinnaga. Kui vastustaja peab riigihanke korraldamist vajalikuks, tulnuks tal sedavõrd pika aja peale selleks vajalike tegevustega alustada. Vastustaja ei ole ära näidanud, et ta oleks alustanud riigihanke ettevalmistamist. Esialgse õiguskaitse määruse alusel tuli vastustajal osutada nõutud teenuseid aga juba kohe, riigihanke korraldamise vajaduse korral ka hankemenetluse ajal.
20.Esialgse õiguskaitse määruses ei ole seatud vastustajale üksikasjalikke tingimusi selle kohta, kuidas määrusega pandud kohustuste täitmist korraldada. Vastustajal tuleb kohtumäärusest tulenevaid kohustusi täita viisil, mis võimaldab tõhusalt kaitsta kaebajate neid õigusi, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Vastustaja ei pea esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt tingimata ise oma ametnike vahendusel torustiku täitumist kontrollima ja reovett purgima, vaid võib selle korraldada koostööpartnerite abil. Puudub vaidlus selle üle, et seni kontrollivad torustiku täituvust ja korraldavad purgimisteenust kaebajad omal kulul. Seda ei tee vastustaja ega keegi teine vastustaja ülesandel. Järelikult ei ole vastustaja esialgse õiguskaitse määrust selles osas täitnud. Praeguse seisuga pole kaebajad väitnud, et OÜ Kuusalu Soojus küsitav hind oleks sedavõrd kõrge, et neil tuleks valla vahendusel teenuse saamisest loobuda. Kaebajad on põhjendanud üksnes seisukohta, et teenust tuleks neile osutada võimalikult soodsatel tingimustel. Halduskohus on korduvalt selgitanud, et 12(14)

3-23-1537 seda kohustust vallale esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene ja ka ringkonnakohus peab seda põhjendatuks. Küll aga ei tohi vastustaja või tema koostööpartneri küsitav hind olla ilmselgelt põhjendamatult kõrge, et kaebajad peaksid teenusest loobuma. Sellisel juhul ei täidaks vastustaja talle esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustust.

21.Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et ei saa välistada, et vallal tuleb osa esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustustega kaasnevaid kulutusi ise kanda. Kui vastustaja on sattunud talle planeeringutest jm õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse, tuleb tal arvestada sellega, et olukorra lahendamiseni võib tal olla kohustus kanda õigusvastase olukorraga seoses lisakulusid. Vastustaja leiab, et kohus ei saa seda enne asjas lõpliku lahendi tegemist tõsikindlalt väita. Ringkonnakohus sedastab, et halduskohus ei ole seda ka teinud. Kui põhiasja lahendamisel peaks selguma, et vastustaja tegevus oli õiguspärane, võib vastustajal olla võimalik nõuda esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seoses tekkinud lisakulud välja kaebajatelt (vt HKMS § 254 lg 2). Vastustaja on esialgse õiguskaitse määruse järgi kohustatud tagama torustiku korrashoiu selliselt, et sellesse ei sattuks sademe- ja drenaaživesi. Seetõttu on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebajatelt võib teenuse eest tasu nõuda vastavalt nende tarbitud vee kogusele, mitte purgitava vee kogusele. Vastasel juhul jääks kanalisatsioonitorustiku korrasoleku risk kaebajate, mitte vastustaja kanda. Seega võib kaebajatele esitada arved vastavalt kontrolli- ja purgimisteenuse osutaja küsitavale mõistlikule hinnale (mis sisaldab ka transpordikulusid), kuid kaebajate kanda võib jätta üksnes selle osa ühikuhinnast, mis vastab sellele veekogusele, mis nad oma kinnistul tegelikult on tarbinud. Ülejäänud osa ühikuhinnast tuleb teenuseosutajale tasuda vastustajal. Purgimisvajaduse kontrolli sagedus (ja seetõttu kõrgem teenuse hind) võib samuti olla seotud torustiku seisukorraga. Kui torustikus oleks üksnes kaebajate kinnistutel tegelikult tarbitud vesi, võiks ka kontrolli tegemise vajadus olla väiksem. Seega, kui edaspidi selgub, et torustik ei ole korras, võib see anda kaebajatele aluse nõuda tehtud kulutuste hüvitamist, mida nad poleks pidanud tegema siis, kui torustikku poleks sattunud näiteks sademe- ja drenaaživett (nt tasuma purgimisvajaduse sagedasema kontrolli eest). Samas kaebajad ei väida, et OÜ Kuusalu Soojus pakutava purgimisteenuse hind ei oleks neile vastuvõetav olukorras, kus nad maksaksid üksnes oma kinnistutel tarbitava vee koguse purgimise eest.
22.Kaebajate õiguste kaitse vajadus on pakiline ning vastustaja polnud esialgse õiguskaitse määrust mitme kuu vältel täitma asunud. Selleks, et pidada Kuusalu valla poolt esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmist õigustatuks, peab esinema objektiivne põhjus. Määruskaebusest selliseid mõjuvaid põhjuseid ei nähtu. HKMS § 248 lg 2 sätestab, et rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Halduskohus määras Kuusalu vallale trahvi 500 eurot, rahatrahvi maksimaalmäär on aga HKMS § 248 lg 1 järgi 32 000 eurot. Trahvi suuruse määramine on kohtu kaalutlusotsus ning halduskohus põhjendas summa suurust märkides, et tegu on küll väikese summaga, kuid vastustajal tuleb seda võtta hoiatusena ning asuda esialgse õiguskaitse määrust viivituseta täitma. Halduskohtu määratud trahv ei ole suur. Vaidluse asjaolusid ja vastustaja selgitusi arvestades ei näe ringkonnakohus alust vähendada halduskohtu määratud trahvisummat.
23.Seetõttu tuleb Kuusalu valla määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määrus muutmata.

13(14)

3-23-1537

24.Nii vastustaja kui ka kaebajad on taotlenud määruskaebusmenetluses tekkinud menetluskulude vastaspoole kanda jätmist. Ringkonnakohus ei määra menetluskulude jaotust kindlaks määruses, mis menetlust ei lõpeta (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotus otsustatakse halduskohtus põhivaidluse lahendamisel.
25.Vastavalt kaebajate taotlusele asendab kohus avaldatavas määruses kaebajate nimed ja sõna „XXX“ tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium