Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
10.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-609
Haldusasi
X kaebus Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1).
3-24-609 Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teadaolevalt on Harju Maakohtu 04.05.2018 määrusega nr 2-17-17854 antud lapse ainuhooldusõigus tervise küsimustes ja varahooldusõigus lapse emale. Ülejäänud ulatuses on kaebaja hooldusõigus lapse suhtes peatatud kuni peatamise aluseks oleva asjaolu äralangemiseni. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 144 on vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta. See tähendab, et antud kohustus on lapsevanematel endil. Kaebaja suhtleb oma lapsega regulaarselt alates 10.01.2024, helistades lapsele otse ning on suhelnud lapsega tema XXX turvakodu teenusel viibimise ajal. Tallinna linn ei takista kuidagi kaebaja ja tema lapse vahelist suhtlust, vaid pigem leiab linn, et lapse ja isa suhtlus on lapsele väga vajalik. Samuti toetab lapse suhtlust isaga lapse ema, kes on valmis korraldama ka lapse kohtumist isaga Tallinna Vanglas.
2(5)
3-24-609 Kaebaja on kaebusega soovinud ka Tallinna linna kohustamist võimaldada kaebajal oma alaealise lapsega piiramatult suhelda. Tallinna linn on tsiviilasjas nr 2-24-651 kaebajale selgitanud, et lapsel ei ole võimalik vastata igal hetkel telefonile, kuivõrd tal puudub ligipääs telefonile. Kaebajal tuleb esitada avaldus ja leppida kokku kindlatel kellaaegadel helistamised ning kinnitada, milliselt telefonilt kaebaja kõnesid teeb. Tallinna linn on 05.03.2024 seisukohas praeguses asjas märkinud, et ei ole teinud takistusi kaebajale oma lapsega suhtlemisel. Kaebaja on regulaarselt saanud oma lapsega suhelda ning linn peab kaebaja ja tema lapse vahelist suhtlust väga vajalikuks. Turvakodus kehtivad oma reeglid ja sisekorraeeskirjad, millest tuleb kaebajal kinni pidada. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul piiramatu helistamise võimaluse puudumisega, ei tähenda, et kaebaja subjektiivseid õigusi oma lapsega suhtlemiseks oleks linn rikkunud või riivanud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja ei saa enda lapsega suhelda linna tegevusest sõltuvalt. Seega tuleb kaebus kohustamaks linna võimaldada kaebajal oma lapsega suhelda, tagastada ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Juhul kui kaebuse eesmärgiks on lapsega kindla suhtluskorra reguleerimine, mitte pelgalt linna kohustamine võimaldada kaebajal oma lapsega suhelda, lahendatakse neid küsimusi PKS alusel. Tegemist on eraõiguse valdkonda kuuluva küsimusega, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus (TsMS § 550 lg 1 p 2, TsMS 3. jao paragrahvid, PKS § 143). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja lapse hooldusõiguse küsimus on lahendatud Harju Maakohtu 14.05.2018 määrusega nr 2-17-17854, mis jõustus 19.06.2018. Viidatud määrusega on kaebaja hooldusõigus oma alaealise lapse suhtes peatatud kuni peatamise aluste äralangemisena, s.o vanglast vabanemiseni. Viidatud määrusega lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti emale ainuhooldusõigus lapse tervise küsimustes ja varahooldusõigus. Kuna kaebaja hooldusõigus on peatatud vanglast vabanemiseni, on peatatud ka tema õigus määrata lapse viibimiskohta. Lapse emal on ainuõigus otsustada lapse viibimiskoha küsimused kuni kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemiseni. Seega on kaebaja nõuded, mis puudutavad etteheiteid seoses lapse viibimiskohaga, isikliku telefoni omamise või lapse tervisega seotud küsimusi, hooldusõigusega seotud küsimused, mille üle on otsustusõigus kaebaja lapse emal.
X palub 20.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus.
Kaebaja hooldusõigus ei ole peatatud. Harju Maakohtu 04.05.2018 määrus nr 2-17-17854 ei ole enam aktuaalne. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on esitanud kohtule valed andmed. Kaebaja lapsele antakse vastu tema tahtmist tablette. Kaebaja nõusolekut ei ole selleks küsitud.
3(5)
3-24-609
3-24-609
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.