Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 05. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2534
Haldusasi
U.C kaebus Kaitseressursside Ameti 09.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud 196 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
1.Võtta vastu kaebuse muutmine vastavalt kaebaja 20.03.2024 avaldusele ning lugeda, et käesolevas kohtuasjas 15.02.2024 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõuete asemel taotleb kaebaja Kaitseressursside Ameti 09.03.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud 196 euro suuruse kahju hüvitamist.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06. mail 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ta
menetlusabi
taotleb,
eelkõige
esitama
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi 09.03.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/1782 (dtl. 7, edaspidi ka „vaidlusalune ettekirjutus“), millega kohustas kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 19.04.2023. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldas 100 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kaebaja eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. 06.10.2023 pöördus KRA sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust (täiteasi nr 027/2023/4686 (dtl. 8).
2.Kaebaja esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitatud nõudeid täpsustas 06.12.2023 menetlusdokumendis (dtl. 25), taotledes vaidlusaluse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alternatiivselt sunniraha rakendamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. U.C nõuetega on kaebus menetlusse võetud (dtl. 52). 20.03.2024 menetlusdokumendis (dtl. 67) on kaebaja soovinud täpsustada oma nõuet, paludes vastustajalt välja mõista täiteasjas nr 027/2023/4846 kaebajalt sisse nõutud summad 196 eurot (sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu). Sisuliselt leiab kaebaja, et sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna vaidlusalust ettekirjutust ei toimetatud talle kätte. Samuti märgib kaebaja, et vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta ning selgitab, et vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“) § 15 lõikes 3 sätestatud viisil 09.04.2023. Samuti selgitab vastustaja, et teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 25.09.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja 20.03.2024 menetlusdokumenti tuleb käsitada kaebuse muutmise avaldusena halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lg 1 tähenduses. Sisuliselt soovib kaebaja jääda üksnes sunniraha õigusvastase rakendamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude juurde ega pea seega enam vajalikuks algses kaebuses sõnastatud muude nõuete (sunniraha rakendamise keelamise ja täitemenetluse lõpetamiseks kohustamise nõuded) läbi vaatamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 49 lõikes 1 on sätestatud, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses
taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse nõuete muutmine vastavalt kaebaja 20.03.2024 avaldusele on asjaolusid arvestades mõistlik ja otstarbekas, kuna olukorras, kus kaebaja väidab, et vaidluse all olev sunniraha on temalt sisse nõutud, ei oleks algses kaebuses esitatud nõuded kaebaja õiguste kaitseks enam tõhusad. Seega tuleb kaebuse muutmine vastu võtta.
5.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.
6.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul toimus sunniraha rakendamine õiguspäraselt, kuna kaebaja oli vaidlusaluse ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata jätnud.
7.Õige ei ole kaebaja väide, et talle ei ole vaidlustatud ettekirjutust nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lõikes 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 lõige 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas Kaitseressursside Amet oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.
8.Vastustaja on esitanud väljatrüki oma dokumendihaldussüsteemist (dtl. 69), mis kinnitab, et ettekirjutus nr 11-12.1/2023/1782 on KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil väljastatud kaebajale 09.03.2023 kell 12.07. Seejuures nähtub, et vähemalt mingil ajal on kaebaja selle dokumendi ka avanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõikest 8 tuleneb, et kui tähtaja viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodud asjaoludel tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetatuks 10.04.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks
määratud aega. Seega on vaidlustatud ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kätte toimetamist. Vaidlust pole selles, et kaebaja 19.04.2023 terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. Kaebaja pole esile toonud ühtki objektiivset takistust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks.
9.Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb KVTS § 226 lõikes 2 sätestatud piirmäära sisse. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 (dtl. 62) ning andnud mõistliku 10-päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi. Vastustaja on esitanud väljatrüki oma dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et eelnimetatud teatis on väljastatud 25.08.2023 kell 11.58 ning tuleb seega KVTS § 15 lg 3 kohaselt lugeda kaebajale kätte toimetatuks 04.09.2023. Kaebusele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 06.10.2023, seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel on sunniraha rakendamine, sealhulgas sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumine lubatav ja toimus nõuetekohaselt. Seega on kaebaja nõue põhjendamatu.
10.Kuigi juba eeltoodud põhjustel tuleb kaebus rahuldamata jätta, tuleb täiendavalt märkida, et kuigi kaebaja on oma 20.03.2024 menetlusdokumendis taotlenud sisuliselt kahju hüvitamist, ei ole ta esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et kohtutäitur on sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu kaebajalt sisse nõudnud. Seda, et kohtutäitur on sisse nõudnud sunniraha, saab põhimõtteliselt järeldada ka vastustaja esitatud dokumendist (dtl. 65), kust nähtub, et asjaomane täitemenetlus on 23.11.2023 lõpetatud nõude rahuldamisega. Samas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, kas või kui suures ulatuses on kohtutäitur sisse nõudnud täitemenetlusega seotud tasud. Vastavate tasude suurus sõltub muuhulgas sellest, kas kaebaja tasus täitemenetluse esemeks oleva summa kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ning sellest, mil viisil õnnestus kohtutäituril kaebajale dokumente kätte toimetada. Kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamise kohustus on kaebajal. Seejuures on käesolevas asjas 15.02.2024 tehtud kohtumääruse (dtl. 52) põhjenduste viimases lõigus märgitud, et „ juhul kui kaebaja käesoleva kohtumenetluse ajal vaidlusalused summad tasub (või kui kohtutäitur need sisse nõuab), peab kaebaja esitama tõendid, mis kinnitavad summade tasumist või sisse nõudmist. Näiteks võib selliseks tõendiks olla pangakonto väljavõte, kviitung vms dokument, mis kinnitab summa tasumist“. Seega on kohtumääruses sõnaselgelt juhitud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Neil asjaoludel tuleb lugeda, et kaebaja ei ole tõendanud neid kaebuse aluseks olevaid väiteid, mille tõendamise kohustus tal lasub vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 59 lõikele 1. Lisaks sellele on käesolevas asjas juba 14.11.2023 tehtud kohtumääruses (dtl. 22) sõnaselgelt osutatud sellele, et hüvitamisnõude
esitamise korral tuleb kaebajal „esitada tõendid selle kohta, et kohtutäitur on kaebajalt vastava summa sisse nõudnud“. Seejuures nähtub vastustaja esitatud tõendist, et asjaomane täitemenetlus on lõpetatud juba 23.11.2023, mis tähendab, et juba 06.12.2023 menetlusdokumendi esitamise ajal pidi kaebajale olema teada, kui suure summa kohtutäitur temalt sisse nõudnud on.
11.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad mõlema poole menetluskulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.