lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-696/30

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-696/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1704
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AvTS § 541 lg 1, 2HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineAvTS § 26Kulude katmisest vabastamineAvTS § 28 lg 1Teabevaldaja kohustus teave avalikustadaHKMS § 2 lg 3Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 41 lg 1Vaidluse eseHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-696/28Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.10.20233-23-696/35Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.06.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-1914/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-696

Määruse kuupäev

03.04.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Matvejev Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.
2.Jätta Sergei Matvejevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Sergei Matvejev esitas 27.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 23.02.2023. a vaideotsuse nr 6-12/51-2 tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et Viru Vangla direktor teeb ebaseaduslikke ja kaebajat diskrimineerivaid vaideotsuseid. Vangla direktor keelab anda kinnipeetavatele Eesti seadusi paberkandjal ning keelab teha maksejõuetutele kinnipeetavatele tasuta koopiaid neile vajalikest materjalidest. Kaebaja palub veel avaliku teabe seaduse (AvTS) § 541 lg 1 alusel karistada vangla direktorit trahviga 300 trahviühiku ulatuses, kuna ta annab teadvalt ebaõiget avalikku informatsiooni selle kohta, et kinnipeetavatel ei ole õigust saada tasuta, paberkandjal Eesti seadusi, ja selle kohta, et neil ei ole õigust teha tasuta koopiaid oma kohtudokumentidest kuni 21 lk. Kaebaja palub kohtul anda selline haldusakt või teha sellesse kohane muudatus, et see ei annaks vangla töötajatele võimalust tõlgendada seda paragrahvi nende diskretsiooniõigusena, vaid kohustaks vanglat väljastama kinnipeetavale tasuta informatsiooni, kui tal ei ole kuu aja jooksul olnud arvel 5% riigi miinimumpalgast. Kaebaja palus veel esialgset õiguskaitset kohtumenetluse ajaks, paludes kohustada vanglat väljastama kaebajale seadused, mida ta palub, ja riigilõivu taotlused koos lisadega, tasuta. 28.03.2023. a kaebuse täienduses palub kaebaja lisaks tuvastada Viru Vangla 08.03.2023. a vastuse nr 6-10/3082-2 tühisus, sest vangla ei osutanud selles edasikaebamise korrale. Vangla keeldus kaebajale toomast aasta jooksul Eesti seaduste kommenteeritud väljaandeid. Vangla suunab kaebajat lugema seaduseid arvutist, kuid ise keeldub kinnipeetavaid arvutit kasutama õpetamast. Kaebaja ei oska arvutit kasutada ega valda inglise ega eesti keelt, mida arvutis

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 52 lg 1Avalduse vorm
AvTS § 26

3-23-696 kasutatakse. Vangla keeldub ka kaebajale andmast riigilõivu taotluste ja selle lisade blankette ega tee kaebajale tasuta koopiaid kaebaja pöördumistest. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlkekulude tasumiseks. Seetõttu palub kaebaja kohtul tuvastada Viru Vangla otsuste ja haldusaktide tühisus, tunnistada need seadusega vastuolus olevaks ning kohustada vanglat andma kaebajale lugemiseks vajalikud seadused koos riigilõivu taotluste blankettidega.

2.Viru Vangla edastas 12.04.2023 kohtule asjaga seonduvad dokumendid.
3.Tartu Halduskohus jättis 14.04.2023. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire, mistõttu peab kaebaja ise esitama kaebuse nõude. Kaebajal tuli kohtule selgelt märkida, milliste seaduste ja/või blankettide ja millises keeles seaduste ja/või blankettide andmise kohustamist ta taotleb. Kohus märkis, et mõistab kaebaja põhieesmärki selliselt, et kaebaja soov on saada paberkandjal talle vajalikke seaduseid, ning kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta soovib selle eesmärgi saavutamiseks esitada kohtu soovitatud nõuded. Kohus selgitas veel, et halduskohtu pädevuses ei ole vangla direktori karistamine või tema suhtes väärteomenetluse algatamine ning kaebajal tuli teatada, kas ta jääb vangla direktorile trahvi määramise nõude juurde. Kaebajal tuli veel tasuda riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt või esitada menetlusabi taotlus, täpsustada esialgse õiguskaitse abinõu liiki ja põhjendada tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust.
4.Kaebaja esitas 22.04.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles leiab, et vanglaametnikud esitavad oma vastustes kohtule puudulikku ja eksitavat informatsiooni. Vangla ei saatnud kohtule 18 uut vastust, milles kaebaja esitas vanglale nõuded talle vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Seetõttu edastab kaebaja kohtule täiendavad dokumendid. Kaebaja palub kohustada vanglaametnikke täitma Eesti seadusi (AvTS § 28 lg 1 p-d 4, 5, 7, 14, 18, 22, 23, 30, 311 ja 32), kuna kohustused teenistuses oleva isiku jaoks ei saa olla tasulised, sest siis ei oleks need kohustused. Ilma riigi õigusabi taotluse ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise blankettideta ei saa kaebaja Riigikohtusse pöörduda. Kui vangla ei suuda tagada kaebajale Eesti seaduseid kaebaja kaitseks, siis on vangla kohustatud kaebaja vabastama. Eelnev puudutab ka kõiki ametlikke blankette, mida vangla on kohustatud kinnipeetavatele väljastama, kohtusse pöördumiseks. Rahaliste vahendite puudumine ei õigusta vanglat selles, et nad ei soovi väljastada kaebajale nõutavat paberit. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Kaebaja esitas 24.04.2023 kaebuse täienduse, milles märgib, et ta vajab Riigikohtus teistmise käigus kommentaare kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku juurde. Vangla direktor keelab kaebajale seadusi ja riigi õigusabi taotlusvorme anda, kuna kaebaja esitab tema vastu kriminaalasju. Vangla on kohustatud kaebajale väljastama Justiitsministeeriumi kehtestatud blankette ning kaebajal on alati vaja riigi õigusabi taotlemise blankette ja füüsilise isiku maksejõuetuks tunnistamise avaldust, kuna vanglas istub 98% maksejõuetutest inimestest. Seetõttu täidab kaebaja ülesannet tuvastada kinnipeetavate maksejõuetus ja pankrot. Kaebaja palub kohtul tühistada kõik vangla vastused, mis ta enda 22.04.2023. a kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusele lisas ja mis on seotud kaebajale seaduste, blankettide, ärakirjade ja tõlgete väljastamisega kahjunõuete esitamiseks. Veel taotleb kaebaja kohtu äranägemisel kaebajale tekitatud kahju hüvitamist, kuna vangla ametnikud aitavad oma tegevusega teistel riigiametnikel kuritegusid toime panna. Kaebaja palub ka kohustada vanglat andma talle seadusi paberkandjal, sest vangla ei paigalda arvutit kaebaja kambrisse ega õpeta kaebajat arvutit kasutama. Vangla direktorile trahvi määramine ei ole kaebaja kapriis, vaid tuleneb seadusest. Kaebaja soovib saada oma emakeeles kommentaare karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

3-23-696 kaitse konventsiooni juurde. Kui vanglal neid ei ole, siis hakkab kaebaja neid lugema koos sõnaraamatuga.

KOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Halduskohus jättis 14.04.2023. a määrusega S. Matvejevi kaebuse käiguta ning kohustas teda viie päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused ehk selgitama, millise nõude või nõuetega ta kohtu poole pöördub, sealhulgas teavitama, kas kaebaja soovib enda põhieesmärgi saavutamiseks esitada kohtu soovitatud nõuded. Kaebajal tuli veel teatada, kas ta jääb vangla direktorile trahvi määramise nõude juurde, arvestades kohtu antud selgitusi, et trahvi määramine ei ole halduskohtu pädevuses. Samuti pidi kaebaja tasuma kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.Kaebaja sai 14.04.2023. a määruse kätte 20.04.2023. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise 5-päevane tähtaeg kulgema 21.04.2023 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 25.04.2023. Kaebaja esitas 22.04.2023 ja 24.04.2023 puuduste kõrvaldamise avaldused.
8.Kohus leiab, et kaebuse täiendustest on keeruline lugeda välja konkreetset vaidluse eset. Kõige selgemini on aga mõistetav see, et kaebaja jääb esialgses kaebuses esitatud nõude juurde, milles ta palus karistada vangla direktorit trahviga 300 trahviühikut, kuna direktor annab teadvalt ebaõiget avalikku informatsiooni.
8.1.Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus vangla direktorile trahvi määramiseks nõude esitamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada.
8.2.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ametnike vastutusele võtmist, sealhulgas nende suhtes rahatrahvide kohaldamist. Kui kaebaja leiab, et vanglaametnik on pannud vanglas toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1). AvTS § 541 lg-s 1 on sätestatud rikkumised, mille kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon (AvTS § 541 lg 2). Seega tuleb olukorras, kus isik soovib järelevalve algatamist avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumise üle, pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
8.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla direktorile trahvi määramist, HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kohus leiab, et kaebuse täiendustest ei ole võimalik kindlaks teha muud selget vaidluse eset peale vangla direktorile trahvi määramise nõude. Seega ülejäänud osas ei vasta kaebus HKMS §-de 37–39 nõuetele ning seda ei ole võimalik sellisel kujul menetleda. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
9.1.Kohus selgitas enda 14.04.2023. a määruses, milliseid andmeid ja mida tuleb kaebajal kohtule teatada. Kohus suunas kaebajat ka võimaliku nõude esitamisele lähtuvalt kaebaja eesmärgist (kohtu 14.04.2023. a määruse p 5.2), kuid kaebaja ei vastanud kohtu nõudmistele. Kaebus ise ja selle täiendused on laialivalguvad, abstraktsed ning küllaltki sarnased teiste S. Matvejevi kohtule esitatud kaebustega. Kohtul ei ole pingutusteta võimalik käesolevas asjas vaidluse eset kindlaks teha ning kohus on seisukohal, et kaebajale olid kohtu poolt antud piisavad juhised kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning korrektsete kaebuse nõuete esitamiseks.
9.2.Kaebusest võib aimata ka kaebaja soovi kaebuse esitamiseks teiste isikute nimel, kuivõrd kaebaja viitab, et ta vajab alati riigi õigusabi taotlemise blankette ja füüsilise isiku

3-23-696 maksejõuetuks tunnistamise avaldust, kuna vanglas istub 98% maksejõuetutest inimestest ning kaebaja täidab ülesannet tuvastada kinnipeetavate maksejõuetus ja pankrot. Kohus selgitab, et kaebuse kohtule saab esitada üksnes enda õiguste kaitseks. Samuti on kaebajale korduvalt kohtumenetlustes selgitatud, et enda õiguste kaitseks ei vaja kaebaja riigi õigusabi ega füüsilise isiku maksejõuetuks tunnistamise avalduse blankette, kuivõrd tegemist on näidisvormidega ning kaebajale peab pika halduskohtumenetluse kogemuse tõttu olema teada, et riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse võib kohtule esitada ka kaebaja käsikirjalise avaldusena, mitte tingimata blanketil (nt haldusasjad nr 3-23-2491, 3-23-2918).

9.3.Kohus leiab, et kaebaja käitumist võib pidada ka pahatahtlikuks ning kaebeõiguse kuritarvitamiseks. Ennekõike väljendub see selles, et kaebaja on soovinud kaebust järjest laiendada ning toonud sisse uued vangla otsused ja dokumendid, mida ei olnud kaebuse esitamise hetkel olemas, seejuures jättes nende otsuste sisu ja vaidlustamise täpsemad põhjused kohtule avamata (24.04.2023. a täienduses palus kaebaja tühistada kõik vangla otsused ja vastused, mis ta kohtule 22.04.2023 esitas; digitaalse toimiku lehed (dtl) 84–85 ja 159, tõlked eesti keelde dtl 167–168 ja 172).
9.4.Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse asjaolusid sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohtule esitatud avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud kohtule selgelt ja lühidalt konkreetseid ja üheselt mõistetavaid kaebuse nõudeid, ei ole kohtul võimalik kaebust sisuliselt lahendada.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab S. Matvejevi kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja