lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-855/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-855/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-855/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.04.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-24-2341/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.08.20243-24-1123/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.05.20243-24-893/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.03.20243-24-893/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-855

Haldusasi

X. X. riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X. X.

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X. X. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA 3. KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.03.2024 X. X. (taotleja) riigi õigusabi taotlus. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga nr 3-21-1997. Taotleja soovib esindajat, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) vastuvõetav kaebus. Kohus saab taotlejast aru selliselt, et taotleja leiab, et siseriiklikud kohtud on rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi leides, et kaebaja üksikvangistuses hoidmine olukorras, kus kaebajal on psüühiline haigus, oli põhjendatud.
2.Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lgle 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3 21 3011, p-d 4-6). Seega vaatab kohus taotluse sisuliselt läbi.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas

konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4.Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-21-1997. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 01.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.10.2021 määrusega menetlusse nõudes Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja 26.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 tühistamiseks. Kohus tegi 23.01.2023 otsuse, millega jättis kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 31.01.2024 otsusega taotleja poolt esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis oma 19.03.2024 määrusega taotleja poolt esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
5.Taotleja on haldusasjas nr 3-21-1997 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.
6.Taotleja märgib, et taotleja üksikvangistuses hoidmine olukorras, kus tal on psüühiline haigus, ei olnud põhjendatud. taotleja ei ole aga selgitanud, milles kohtute poolne taotleja inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine seisneb. Asjaolu, et taotleja ei ole rahul haldusasjas tehtud lahendiga ei anna eraldiseisvat alust EIK pöördumiseks. Haldusasja nr 3-21-1997 menetlus on viidud läbi nõuetekohaselt. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema esindaja. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et taotleja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Võttes arvesse, et EIK lähtub üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka põhjuseta tõendite hindamisse, ei oleks kaebusel ka selles osas eduväljavaateid.
7.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. X.i riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja