Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 25.03.2024, Tartu 3-23-1986 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastama kaebaja 06.07.2023. a ja 07.07.2023. a teabenõuetes soovitud päevikuandmed Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov esitas 09.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja ei nõustunud sellega, et Tartu Vangla jättis 11.08.2023. a vastusega nr 6-24/2572-2 tema teabenõude rahuldamata ega väljastanud soovitud päevikuandmeid. Kaebaja selgitas, et talle väljastati Tartu Vangla 05.07.2023. a vastusega nr 6-24/2297-2 andmed, millest ta vajalikku infot välja lugeda ei saanud. Seepeale esitas kaebaja 06.07.2023 vanglale teabenõude/taotluse, et talle väljastataks andmed, nii nagu seda tehti Tartu Vangla 20.01.2020. a vastuses nr 2-5/66-2. Kaebaja esitas 07.07.2023 vanglale uue pöördumise, milles soovis, et talle väljastataks ka 2020. a juuli, augusti ja septembri andmed. Vangla registreeris kaebaja pöördumised ühe numbriga 6-24/2572-1. Kaebaja sõnul oli tema eesmärk saada ajavahemiku 01.01.2020–30.09.2020 kohta vangiregistri päevikuandmed.
2.Tartu Halduskohus võttis 19.10.2023. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse menetlusse ning kohustas Tartu Vanglat kaebusele vastama.
Tartu Vangla esitas 04.01.2024 vastuse kaebusele, milles leiab, et esineb HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenevalt alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks, sest Tartu Vangla on lubatud mahus kaebaja poolt soovitud toimingu sooritanud. Kaebaja soovis kaebuses, et kohus
kohustaks Tartu Vanglat väljastama kaebaja 06.07.2023. a ja 07.07.2023. a teabenõuetes soovitud päevikukanded ning Tartu Vangla on oma 03.01.2024. a teabenõude vastuses kaalunud kaebajale andmete väljastamise võimalikkust ja andmed on lubatud mahus kaebajale väljastatud.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 21.02.2024 kaebaja vastus kohtunõudele, milles kaebaja märkis, et ta soovib kinnitada vangla õigusvastast käitumist, kuna soovib Justiitsministeeriumi poole pöörduda.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 28.02.2024. a määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel asja menetluse (resolutsiooni p 1).
5.1.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
5.2.Kaebaja eesmärgiks halduskohtu poole pöördumisel oli saada Tartu Vanglalt teabenõuetes küsitud päevikuandmed sellises mahus, nagu seda on talle väljastatud varasemalt. Tartu Vangla on 03.01.2024 kaebajale antud vastuses nr 6-24/24/2572-3 kaalunud kaebajale vangiregistri päeviku osasse tehtud kannete väljastamise võimalikkust ning teatud kannete osas on vangla vangistusseaduse (VangS) § 5 2 lg-le 6 tuginedes nende väljastamisest kas osaliselt või täielikult keeldunud ja ülejäänud osas on kanded kaebajale teabenõude vastusega väljastatud. Kaebaja ei ole vastuses kohtunõudele välja toonud, millised tema vaidlusalustes teabenõuetes soovitud konkreetsed päevikuandmed on vangla talle seniajani väljastamata jätnud ning millisel moel tuleks vanglal need andmed väljastada. Kaebaja väljendas 21.02.2024. a vastuses kohtunõudele eelkõige soovi vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Seda arvestades ja lähtudes muu hulgas HKMS § 41 lg-st 3, leiab kohus, et praeguses kaebuses nõutava toimingu saab lugeda Tartu Vangla poolt tehtuks.
5.3.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja vastusest kohtunõudele nähtub tema tahe minna üle kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Kaebaja viitab seejuures haldusasjale nr 3-20-2295 ning leiab, et praegune olukord on sellele sarnane. Eelnimetatud haldusasjas võttis halduskohus menetlusse tuvastamiskaebuse, milles kaebaja vaidlustas vangla viivitust soovitud andmete (s.o andmed tema riskihindamise kohta aastate 2014–2020 osas) väljastamisel enne kohtumenetlust. Kaebajal olid selles asjas etteheited teabenõudele vastamise tähtaegade osas, mille kontrollimiseks pidas kohus vajalikuks menetluse jätkamist tuvastamisnõude osas. Kohus ei välistanud, et kaebajal võib olla põhjendatud huvi vältida edaspidi haldusorgani õigusvastast tegevust.
5.4.Kohtu hinnangul ei tingi haldusasjas nr 3-20-2295 põhjendatud huvi jaatamine automaatselt seda, et ka praeguses asjas tuleks menetlust tuvastamisnõudes jätkata. Seda, kas tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, hindab kohus konkreetse vaidluse asjaolusid silmas pidades. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-20-2295 ja praeguses asjas ei ole kaebaja soovitud andmete näol tegemist täpselt samasuguste andmetega. Seega ei saa öelda, et kui vangla juba haldusasjas nr 3-20-2295 tõusetunud vaidluses kaebajale soovitud andmeid koheselt ei väljastanud, siis ei pruugi vangla seda ilma kohtu sellekohase konstateeringuta ka edaspidi teha. Kaebaja ei ole toonud praeguses asjas välja taolisi põhjendusi, mida arvestades võiks asuda seisukohale, et vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine on tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja viitab küll ka kavatsusele pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, miks on enne seda vajalik kohtupoolne vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Olukorras, kus vangla on pärast kaebuse esitamist kaebajale soovitud teabe väljastamist kaalunud ning lubatud
mahus selle ka väljastanud ja seega sisuliselt oma varasemat õigusvastast tegevust (keeldumist) tunnistanud, ei ole vangla vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu. Kohtul ei ole alust arvata, et vangla jätaks ka edaspidi päevikuandmete väljastamise enne kohtusse pöördumist kaalumata. Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas kaebaja õiguste kaitseks olla vajalik menetluse jätkamine ka vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
6.Kaebaja sai halduskohtu 28.02.2024. a määruse kätte 01.03.2024.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.J. Kolesnikov esitas 15.03.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a määruse, millega asjas menetlus lõpetati (määruse resolutsiooni p 1). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai ta vanglalt ainult sellised andmed, mis olid lubatud, aga ta ei tea, kas need olid kõik andmed, mis olemas on ja mida ta taotles. Kohus seda ei kontrollinud. Samuti ei kontrollinud keegi seda, kas need andmed, mida vangla ei esitanud, olid ikka keelatud ja salajased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlusaluses määruses piisaval määral põhjendanud, miks ja millest tingituna kuulub käesoleva haldusasja menetlus Tartu Vangla vastu esitatud kohustamiskaebuse puhul lõpetamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu 28.02.2024. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebusest asjaolusid, mille pinnalt tuleks menetluse lõpetamise küsimuses asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
9.1.Esitatud kaebuse kohaselt soovis kaebaja kohustamiskaebusega saada vanglalt vangiregistri päeviku andmeid ajavahemiku 01.01.2020–30.09.2020 kohta põhjendusega, et kontrollida, kes temaga sel ajavahemikul kohtus, miks ja mis olid kohtumiste tulemused, kuna ta soovis hinnata, kas tema ITK-s märgitud kohtumised ka tegelikult toimusid, või ei.
9.2.Tartu Vangla on halduskohtule esitatud 03.01.2024. a teabenõude vastuses kaalunud kaebajale andmete väljastamise võimalikkust VangS § 52 lg 6 alusel ja lubatud mahus kaebajale tema poolt nõutud andmed väljastatud. VangS § 52 lg 6 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Seda, milliseid andmeid kaebajale väljastatakse ja milliseid mitte ning miks, selgitas Tartu Vangla oma 03.01.2024. a vastuses kaebaja teabenõudele, märkides, et ei väljastata informatsiooni, mis sisaldab teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Sama vastuse sisust nähtuvalt anti kaebajale andmed selle kohta, kellega ta kõnealusel perioodil kohtus ja millal ning enamiku kohtumiste osas on lühidalt ära toodud ka selle sisu. Kohtumiste sisu ei ole vastuses ära toodud osade meditsiinitöötajatega, psühhiaatri ning hambaarstiga kohtumiste kohta ja ka nende kohtumiste kohta, millega seonduvat infot ei avaldada VangS § 52 lg 6 alusel.
9.3.Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus vaidlusaluses määruses põhjendatult, et kaebaja ei ole vastuses kohtunõudele välja toonud, millised tema vaidlusalustes teabenõuetes soovitud konkreetsed päevikuandmed on vangla talle seniajani väljastamata jätnud ning millisel moel tuleks vanglal need andmed väljastada, kuna kaebaja väljendas 21.02.2024. a vastuses kohtunõudele eelkõige soovi vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kuna kaebaja oli esitanud vangla vastu kohustamiskaebuse esitatud teabenõuete täitmiseks ja vastustaja need teabenõuded soovitud perioodi osas teatud info väljastamiseks ka 03.01.2024. a vastusega teabenõudele ka täitis, lõpetas halduskohus õigesti kohustamiskaebuse menetluse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks käesoleval juhul põhjust ei olnud.
9.4.Samuti ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust kaebaja väited, et kohus oleks pidanud ise sisuliselt kontrollima, kas 03.01.2024. a vastusega teabenõudele andis vangla kaebajale ikka kõik nõutud päevikuandmed ja kas vanglal oli õigus varjata neid andmeid, mida ta varjas. Lähtudes kaebuses toodud kõnealuste andmete saamise eesmärgist, milleks oli kontrollida, kas kaebaja ITK-s märgitud kohtumised ka tegelikult toimusid, või ei, siis selle eesmärgi saavutamiseks on vangla 03.01.2024. a vastuses toodud kohtumiste nimekiri igati piisav ja ringkonnakohtul puudub alus arvata, et vastustaja oleks teadlikult jätnud oma vastuses kuupäevaliselt mõne toimunud kohtumise kirja panemata. VangS § 5 2 lg 6 kohaselt otsustab vangiregistrist andmete väljastamisest keeldumise vanglateenistuse ametnik.
10.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Kolesnikovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a määruse resolutsiooni punkti 1muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.