lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-333/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-333/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 105 lg 2, 21VanglateenistusVangS § 15 lg 2, 4Kinnipeetava isiklikud ja temale keelatud asjadHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 111 lg 1, 2Menetlusabi andmise tingimusedVangS § 31 lg 2Raadio ja televisioonHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse peale

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-333/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.03.20243-24-333/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-24-90/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.04.20243-24-549/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.20243-24-538/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-333

Haldusasi

X kaebus kohustada Tallinna Vanglat andma kaebaja valdusesse (kambrisse) isiklik fliistekk

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-333 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-333 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vahistatu X esitas Tallinna Vanglale taotluse, et talle väljastataks laost kambrisse fliistekk.
2.Tallinna Vangla jättis 06.12.2023 vastuskirjaga nr 5-8/23/21989-1 X taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi: kodukord) p 7.1.49. alusel on vanglas kinnipeetavatele lisaks vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 641 sätestatule keelatud vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 alusel sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad). Vangiregistrist nähtub, et taotlejale on 20.06.2023 Tallinna Vangla poolt väljastatud vanglasse saabudes koos muu voodivarustusega tekk. Seega on isiklike asjade lattu paigutatud taotleja fliistekk vanglas keelatud ese ja seda taotlejale ei väljastata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamine
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamine
PS § 32
VangS § 90Eelvangistuse üldtingimused
VSKE § 11 lg 1
VSKE § 57 lg 1
VSKE § 61 lg 1
3.X esitas Tallinna Vanglale vaide, milles taotles ettekirjutuse tegemist fliisteki kambrisse andmiseks või asja uueks otsustamiseks; 06.12.2023 keelduva otsuse nr 5-8/23/21989-1 kehtetuks tunnistamist; kodukorra p 7.1.49 kehtetuks tunnistamist; kodukorra p 7.1.49 tühisuse

3-24-333 kindlaks tegemist; kodukorra p 7.1.49 kohaldamata jätmist fliisteki kambrisse andmise otsustamisel ja selle põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Fliistekk ei vasta ühelegi VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tunnusele. VangS § 15 lg 4 ei luba keelata esemeid üksnes põhjusel, et neid tagab vangla. Kodukorra p 7.1.49 sõnastusest tuleneb, et keelatud on VangS § 15 lg 2 tunnustele vastavad isiklikud esemed, mille tagab vangla. Seega tuleneb kõnealusest punktist, et vangla ei saa ega tohi tagada esemeid, mis vastavad keelatud esemete tunnustele. Seetõttu ei ole kõnealune punkt selge ega üheselt mõistetav. Samuti ei ole kodukorda kehtestanud pädev isik. Fliistekk ei vasta ühelegi VangS § 15 lg-s 2 toodud tunnusele ja nii ei volita VangS § 15 lg 4 vanglat kehtestama kodukorra p-i 7.1.49. Kuna kodukorra p 7.1.49 tuleb tühistada või selle tühisus tuvastada, puudus vanglal ka alus fliisteki väljastamata jätmiseks. Vanglal puudub õiguslik ja seaduslik alus valdamaks vaide esitaja fliistekki ning vanglal tuleb see välja anda (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg 2). Kodukorra p 7.1.49 hakkas vaide esitajale mõju avaldama 06.12.2023, kui vangla keeldus selle punkti alusel talle fliistekki väljastamast.

4.Tallinna Vangla edastas X vaide kodukorra p 7.1.49 kehtetuks tunnistamise nõudes 21.01.2024 kirjaga nr 5-15/24/226-4 läbivaatamiseks Justiitsministeeriumile.
5.Tallinna Vangla leidis 25.01.2024 otsuses nr 5-15/24/226-5, et kodukorra p 7.1.49 ei ole tühine ja X taotlus ei kuulu rahuldamisele. VangS § 105 lg 2 kohaselt moodustab vangla ning kehtestab vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Samas lg 3 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla kodukorra. Vastavalt justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 p-le 7 annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Eeltoodust tulenevalt on vangla direktor pädev vangla kodukorda välja andma. PS §-ga 32 tagatud omandiõigust võib piirata ja vastavaid kitsendusi kehtestada seaduse või seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormialusel määrusega. Kitsendused kinnipeetava omandiõigusele on sätestatud VangS § 15 lg-s 2. Sama paragrahvi lg-d 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning vanglateenistus võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 90 lg-st 1 tulenevalt kohaldub § 15 ka vahistatule. Seega on seadusega antud vanglateenistusele selge pädevus defineerida vanglate julgeoleku korraldamise spetsiifilisest kogemusest lähtuvalt, millised esemed vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VSKE (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) § 11 kohaselt on vangla direktoril otsustuspädevus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus.
6.X esitas vaide Tallinna Vangla 25.01.2024 otsuse nr 5-15/24/226-5 kehtetuks tunnistamiseks ja Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kodukorra p 7.1.49 tühisuse kindlaks tegemiseks. Tallinna Vangla edastas 13.02.2024 kirjaga nr 5-15/24/39-2 vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
7.Tallinna Vangla jättis 11.02.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/226-6 X vaide fliisteki kambrisse andmiseks ettekirjutuse tegemise või asja uue otsustamise nõudes, 06.12.2023 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ning kodukorra p 7.1.49 kohaldamata jätmise ja põhiseaduse vastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Tallinna Vangla 06.12.2023 vastusest nähtub, et menetluse raames kontrolliti vaide esitaja kambris olevate asjade nimekirja, millest selgus, et vaide esitajale väljastati 20.06.2023 Tallinna Vangla poolt koos muu voodivarustusega tekk. Kuna Tallinna Vangla tagas Xle teki, siis on kinnipeetavate asjade lattu paigutatud fliistekk vaide esitajale keelatud ese ning fliisteki 2(6)

3-24-333 laost kambrisse andmisest keeldumine oli õiguspärane otsus. Kodukord vastab kõikidele HMS §-s 54 seatud tingimustele ja on kehtiva haldusaktina täitmiseks kohustuslik.

8.Justiitsministeerium jättis 20.02.2024 vaideotsusega nr 11-3/743-2 X vaided kodukorra p 7.1.49 ja Tallinna Vangla 25.01.2024 otsuse nr 5-15/24/226-5 kehtetuks tunnistamise ning seoses kodukorra p 7.1.49 tühisuse kindlaks tegemisega Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemise nõuetes rahuldamata. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele lubatud või keelatud esemete üle vanglas. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Sama paragrahvi lg-d 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab määrusega justiitsminister ning vanglateenistus võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VSKE § 11 lg 1 alusel on vangla direktori pädevuses teha otsuseid VangS § 15 lg 4 alusel. Samuti sätestatakse VangS § 105 lõike 21 ja 3 kohaselt reguleerimist vajavad asjaolud vangla kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Seega on kodukord (sh kodukorra p 7.1.49) antud pädeva isiku poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. Kodukorra p 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavale keelatud VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad sarnase otstarbega esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad). Kodukorra seletuskiri põhjendab selliste esemete keelamist vangla julgeolekuga. Justiitsministeeriumi hinnangul on seletuskirjas esitatud piisav motivatsioon selle kohta, miks vastab vaidlusalune ese VangS § 15 lg 2 p 3 tingimustele. Kodukorra p-st 7.1.49 ei tulene, et vangla tagab esemeid, mis on kinnipeetavale keelatud. Regulatsioonist tuleneb, et keelatud on igasuguste selliste isiklike esemete omamine kambris, mis on tagatud vangla poolt. Justiitsministeerium nõustub vanglaga, et mittevajalike isiklike esemete paiknemine kambrites võimaldab kasutada vangla poolt väljastatud vara mittesihtotstarbeliselt, samuti raskendab üleliigsete esemete olemasolu kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Vangla poolt väljastatud esemetega sarnase otstarbega esemete mittelubamine on proportsionaalne abinõu julgeoleku tagamiseks. Kodukorra p 3.7 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale ja ka vahistatule tekk, seega on teki puhul tegemist sarnase otstarbega isikliku esemega, mille tagab vangla. Vaide materjalidest nähtuvalt on vaide esitajale tekk väljastatud vanglasse saabumisel 20.06.2023. Piirangu tõttu ei jää vaide esitajal oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud vangla. Seega ei riiva keeld kasutada kambris erinevaid meelepäraseid esemeid, sh tekki, isiku õigusi määral, mis poleks õigustatav vajadusega tagada vanglas julgeolek ja ohutus, sh kambrite tõhus ja võimalikult vähest ressurssi kulutav kontroll. Seejuures on VangS § 15 lg-s 2 sätestatud kooskõlas PS § 32 lg-tega 1 ja 2 omandipõhiõigusesse sekkumise alused kinnipidamiskohas. Vangistuse täideviimise eripärast tulenevalt on kinnipeetava omandiõiguse ulatuslikud piirangud vanglas vajalikud.
9.X esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palub kohustada Tallinna Vanglat andma ebaseaduslikust valdusest tema valdusesse (kambrisse) isiklik fliistekk. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja saabus fliistekiga vanglasse 17.11.2022. Vangla paigutas fliisteki lattu VSKE § 61 lg 1 alusel, kuna kaebaja ei soovinud seda algul kambrisse enda juurde. 27.04.2023 avaldas aga kaebaja soovi saada tekk VSKE § 57 lg 1 alusel kambrisse. 3(6)

3-24-333

10.Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 määrusega taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 5 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 2). Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata sõltumata kaebaja maksevõimest, kuna kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad (HKMS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1). Saab nõustuda Tallinna Vangla 25.01.2024 vastuses nr 5-15/24/226-5 ja 21.01.2024 vastuses nr 5-15/24/226-4 avaldatud seisukohtadega, et Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.49 ei ole tühine. Samuti saab nõustuda Tallinna Vangla 11.02.2024 vaideotsuses ja Justiitsministeeriumi 20.02.2024 vaideotsuses märgitud seisukohtadega, et kodukorra p 7.1.49 ei ole tühine ega vastuolus põhiseadusega ning selle kohaldamata jätmiseks puudub alus. Samuti puuduvad alused kodukorra p 7.1.49 kehtetuks tunnistamiseks. Sellest tulenevalt oli õiguspärane ka vangla keeldumine kaebajale fliisteki kambrisse väljastamisest ning samuti puudub alus samasisulise kohustamisnõude rahuldamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale on vangla poolt tekk väljastatud 20.06.2023. Saab nõustuda Tallinna Vanglaga, et kuivõrd vangla on kaebajale teki andnud, siis kinnipeetavate asjade lattu paigutatud fliistekk on keelatud ese tulenevalt kodukorra p-st 7.1.49 ning fliisteki laost kambrisse andmisest keeldumine oli õiguspärane. Vangla on oma otsustes piisavalt põhjendanud, miks kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja subjektiivne arusaam, et talle tuleks fliistekk väljastada vaatamata kehtivale korrale, mis selle keelab, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ega ole aluseks vangla kohustamisele väljastada kaebajale fliistekk või vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Lähtudes kaebaja eesmärgist, milleks on vastustaja kohustamine väljastada kaebuse esitajale isiklike asjade laost temale kuuluv fliistekk, tuleks kaebajal esitada kohtule lisaks kohustamisnõudele ka Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.49 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõue. Samas oleks nende rahuldamise tõenäosus eeltoodud seisukohtadest tulenevalt väga väike ja sel juhul tuleks kaaluda HKMS § 121 lg 2 p 21 korras kaebuse tagastamist. Sellise tagastamise aluse rakendamise korral ei tagastata vastavalt HKMS § 104 lg-le 5 kaebajale tasutud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada kaebaja uue määrusega riigilõivu tasumisest. Halduskohtu hinnangul oleks tulnud esitada ka kodukorra p 7.1.49 tühisuse tuvastamise või tühistamise nõue. Kaebaja on esitanud nõuded kõnealuse kodukorra punkti tühistamiseks teistes haldusasjades ja need kaebused võiks läbi vaadata ühes menetluses. Arvestades nendes asjades esitatud kaebuse põhjendusi, on suur tõenäosus, et kohus tühistab kodukorra p 7.1.49 või tuvastab selle tühisuse. Kõnealune punkt on antud volituse piire ületades. VangS § 15 lg 4 võimaldab keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus üksnes siis, kui ese vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kodukorra p 7.1.49 keelab kinnipeetavale sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Ese ei omanda VangS § 15 lg 2 tunnuseid üksnes seetõttu, kui sarnase otstarbega eseme tagab vangla. Vastupidisel korral tagab vangla keelatud esemeid kinnipeetavale. Halduskohus on lubamatult võtnud seisukoha kaebuse rahuldamise osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-24-333

12.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Kohus võib isiku taotlusel anda talle riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks ja vabastada ta täielikult või osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2).
14.Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tal ei ole olnud sissetulekuid kaebuse esitamisele eelnenud 4 kuu jooksul. Seega oleks iseenesest täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et sõltumata kaebaja maksevõimest ei ole praegusel juhul menetlusabi andmine siiski põhjendatud.
15.VangS § 15 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud muu hulgas esemed ja ained, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kodukorra p 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavale lisaks VSKE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lgs 2 kirjeldatud tunnustele vastavad sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad). Kodukorra seletuskirjas1 on seoses p-ga 7.1.49 märgitud järgmist: „Selles punktis nimetatud esemete olemasolu kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on märksa lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud esemeid. Seesugustesse esemetesse on tavaliselt keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripära. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib peita keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei äritseta vangla väljastatud esemetega, nagu tehakse isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud vangla, siis ei riku see piirang kinnipeetava õigusi.“
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja vaidlustatud kodukorra p 7.1.49 ei ole tühine. Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium on eelkirjeldatud 25.01.2024 ja 20.02.2024 otsustes seda piisavalt ja põhjendatult selgitanud. Samuti jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et pole alust tunnistada kodukorra p-i 7.1.49 kehtetuks ega pidada seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Ka selles osas on vangla ja Justiitsministeerium esitanud asjakohased selgitused ning halduskohus võis põhjendatult nendele tugineda. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumiga, et kodukorra p-s 7.1.49 nimetatud esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, sest vastasel juhul oleks kambrite kontroll ja läbiotsimine raskendatud ning esemeid oleks hõlpsam kasutada mittesihtotstarbeliselt. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa kodukorra p-s 7.1.49 kehtestatud piirangut pidada ebaproportsionaalseks ning sellega ei sekkuta liigselt kinnipeetava PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusesse. Kuna vangla on kaebajale teki väljastanud, ei riiva kodukorra p-st 7.1.49 tulenev keeld anda kaebajale kambrisse sarnase otstarbega fliistekk tema õigusi sellisel määral,

Kättesaadav https://vanglateenistus.ee/meist/vanglateenistus/tallinna-vangla

5(6)

3-24-333 et kodukorra p-i 7.1.49 õigusvastaseks pidada. Seega järeldas halduskohus kokkuvõttes õigesti, et vangla keeldumine väljastada kaebajale fliistekk on õiguspärane ning puudub alus samasisulise kohustamisnõude rahuldamiseks.

17.Eelnevast tulenevalt on õige halduskohtu seisukoht, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, mistõttu tuleb menetlusabi andmisest keelduda. Halduskohus ei ole seejuures võtnud lubamatult seisukohta kaebuse rahuldamise osas. Nagu eespool märgitud, on kavandatava menetluses osalemise edukus üks menetlusabi andmise tingimusi (HKMS § 111 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on ka vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 11).
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja