Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2518
Haldusasi
X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28. oktoobri 2022. a otsus nr 12204290037-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama tema taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2023. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja adv Dragan Perovic Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-22-2518 resolutsiooni punkt 2 osas, milles Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 2900 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebaja menetluskulud esimese astme kohtus 2900 eurot ületavas osas tema enda kanda. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. aprillil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3).
3-22-2518 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-2518 esialgse kaebuse koostamisele ja esitamisele. Arvestamata ei saa ka jätta materjalide analüüsile, tõendite hindamisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud 2 tundi ja 50 minutit, sest eeldatavasti teeb esindaja juba nende toimingute käigus märkmeid tähtsust omavate asjaolude kohta, mida kasutab hiljem kaebuse teksti koostamisel. Mõistlikuks ei saa pidada, et kaebuse koostamisele kulus ligi 10 tundi, kuna kaebuse tekst sisaldab mitmes kohas väljavõtteid vaidlustatud PPA otsusest, seadustest ja kohtupraktikast (nt kaebuse täienduse p 2.1.4 esimene lause kordab PPA otsuse lk 5 kolmanda lõigu viimast lauset; kaebuse täienduse p 2.2.1 kopeerib VSS § 7 lg 2 sisu). Esialgse kaebuse puudusi arvestades ei saa pidada mõistlikuks, et nende kõrvaldamisele kulus 3 tundi ja 20 minutit. Täiendatud kaebust on muudetud minimaalselt. Peamiselt täiendati protsessuaalseid taotlusi, asjaolude kirjeldusele on lisatud viide kaebuse käiguta jätmisele ning kaebuses toodud veebilinkide juurde on märgitud, millise lisaga on tegu. Tegemist ei olnud nii ajamahukate muudatustega nagu tuleneb menetluskulude dokumendist. Lisaks on ajakulu sisse arvestatud tõlked, millest järelduvalt on kaebaja esindaja soovinud näidata, et tõlkis dokumente omakäeliselt. Tõlgete metaandmetest nähtub, et nende autoriks on teine isik. Kirjalike tõlgete puhul arvestatakse reeglina ühikuna tõlgitavate lehekülgede või sõnade arvu, mitte tõlkimisele kulunud aega.
3-22-2518 enne kohtuistungit tekkinud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid alles 22.02.2023 (st pärast HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaega), nähtub Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 istungi protokollist (lk 6), et vastustaja on nende hilinemisega esitamist aktsepteerinud. Samuti ei ole menetluskulude hiljem esitamine põhjustanud asja lahendamise viibimist (vt HKMS § 51 lg 4; nt Riigikohtu 20.12.2017 otsus nr 3-16-1616, p 17). PPA hinnangul on kaebaja esindajakulu osaliselt ülepaisutatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuid vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt märkinud, millises ulatuses tuleks väljamõistetud esindajakulu vähendada.
3-22-2518 täiendava seisukoha koos tõenditega ning osales 20.02.2023 kohtuistungil. Pidades silmas, et esindaja ei ole osalenud varasemas haldusmenetluses, siis tuli tal kaebuse koostamiseks tutvuda kõigi asja materjalidega. Kuigi kirjalike dokumentide koostamiseks kokku kulunud 16 tundi ja 50 minutit ei ole iseenesest ebamõistlik, võtab ringkonnakohus arvesse, et osaliselt suurendas menetluskulusid asjaolu, et esialgne kaebus oli oluliste puudustega. Lisaks on kohtuistungil osalemise ajaks märgitud 1 tund ja 50 minutit, kuid protokollist nähtuvalt kestis halduskohtu 20.02.2023 istung 1 tund ja 13 minutit. Kokkuvõttes tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatud esindajakuluks 2400 eurot, millele lisandub käibemaks arve esitamise ajal kehtinud määras (20%). Kaebaja kasuks tulnuks seega kokku välja mõista 2900 eurot (sh esindajakulu 2880 eurot ja riigilõiv 20 eurot).
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.