lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2197/26

Munitsipaal- ja riigivara › Muu munitsipaal- ja riigivara

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 28.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2197/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara › Muu munitsipaal- ja riigivara
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1425
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 17 lg 1VastustajaHKMS § 234Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamineRVS § 8RVS § 92 lg 2RVS § 93 lg 1TsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjades

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-2197/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.04.20233-22-2197/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.06.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-1060/40Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.05.20243-23-2609/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-22-2197 28. veebruar 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi AS Autotrans-Narva kaebus Riigi Kinnisvara AS juhatuse otsuse tühistamiseks Kaebaja Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA, esindaja Igor Sumarok Vastustaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindaja Kaido Tori Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuli 2023. a määrus Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuli 2023. a määrus.
3.Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2023. a määrus, muutes selle põhjendusi vastavalt praeguse määruse põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse kuulus kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Piiri tee 11 (kinnistusregistri nr 3280808, katastritunnus 51301:007:0009, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 61 358 m2). RKAS võttis 12. aprillil 2022 vastu otsuse müüa Piiri tee 11 kinnistu avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 240 000 eurot.

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.04.20263-23-741/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.AS Autotrans-Narva esitas 10. mail 2022 ostupakkumise Piiri tee 11 kinnistu omandamiseks hinnaga 405 000 eurot. RKAS tunnistas 12. mai 2022. a otsusega kaebaja pakkumise vastavaks ja enampakkumise võitjaks. RKAS otsustas sõlmida kaebajaga notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu ning kaebajat teavitati 17. mail 2022 e-kirja teel müügitingimustest tulenevast kohustusest sõlmida müügi- ja asjaõigusleping 30 päeva jooksul.
3.RKAS tunnistas 23. septembri 2022. a otsusega (otsusel kuupäev 13. september 2022) Piiri tee 11 kinnistu müümise avaliku enampakkumise nurjunuks, kuna lepingu sõlmimise tähtaeg oli olulisel määral ületatud, ja jättis kaebajale tagatisraha 24 000 eurot tagastamata.
4.AS Autotrans-Narva esitas 17. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse RKAS-i
23.septembri 2022. a otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus edastas 20. oktoobri 2022. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis
12.aprilli 2023. a määrusega kaebuse menetlusse.

3-22-2197

5.Tallinna Halduskohus jättis 18. juuni 2023. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja ja RKAS-i vahel puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik subordinatsioonisuhe. Kuigi RKAS-i ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, on RKAS ise eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb avalik-õiguslikus suhtes siis, kui ta täidab avalikku ülesannet, kuid kui eraõiguslik isik võõrandab endale kuuluva kinnisvara, ei saa seda pidada avaliku ülesande täitmiseks. Tegemist on eraõigusliku tehinguga, millest tuleneva vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
6.Kaebaja esitas 4. juulil 2023 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse.
7.Tallinna Ringkonnakohus tegi 14. juulil 2023 määruse, millega rahuldas kaebaja määruskaebuse ja tühistas halduskohtu määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. RKAS on riigi loodud äriühing, kellele on riigivara üle antud selleks, et riigile teenust osutada. Juhul kui riik ei oleks oma vara RKAS-ile üle andnud, kohalduksid riigile oma varaga tehingute tegemisel avalik-õiguslikud kohustused, mis ei laiene eraisikule. Seega on RKAS osa avalikust sektorist laiemas tähenduses ning riigilt RKAS-ile üle antud vara jääb avalikuks ressursiks, millega tehingute tegemisele kohalduvad avaliku õiguse põhimõtted. Järelikult oli RKAS-i poolt kinnisasja avaliku enampakkumise korraldamine reguleeritud avaliku õiguse normidega ja nendest tulenev vaidlus on avalik-õiguslik, mis lahendatakse halduskohtus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.RKAS palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus täies ulatuses menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning jätta jõusse halduskohtu määrus. RKAS põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
8.1.Tallinna Ringkonnakohus on määruse tegemisel tõlgendanud vääralt HKMS § 4 lg-t 1 ja jätnud kohaldamata HKMS § 17 lg 1. Vaidlus ei ole tekkinud avalik-õiguslikus suhtes, kuna RKAS on eraõiguslik juriidiline isik ning ei täitnud talle kuuluva kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise korraldamisel avalikku ülesannet. RKAS ei tegelenud riigile riigivaraseaduse (RVS) § 92 lg 2 mõistes kinnisvarateenuse osutamisega, vaid võlaõigusseaduse § 10 mõistes enampakkumise korraldamisega eraõiguslikus suhtes. Rahandusministeeriumi 13. juulil 2023 Tallinna Ringkonnakohtule saadetud vastuse järgi ei täida RKAS oma tegevuses selliseid riigi suuniseid või ülesandeid, mis oleks määratletavad kui avalik ülesanne. Vaidlus tuleb lahendada maakohtus. Seda kinnitab kaebaja viide analoogsele vaidlusele, milles enampakkumise korraldajaks oli riigi osalusega äriühing ja mida lahendas Riigikohtu tsiviilkolleegium (tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-20-2851/30).
8.2.Tallinna Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu varem antud suunised avaliku ressursi eraõiguslikele isikutele kasutusse andmise kohta puudutavad üksnes avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja et puudub Riigikohtu praktika, mis seaks samasugused piirangud ning kohtupädevuse eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva vara võõrandamisele. Ei ole alust lugeda riigilt RKAS-ile võõrandatud vara edaspidi avalikuks ressursiks.

2(4)

3-22-2197

9.Kaebaja palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on õiguspärane ning kaebaja nõustub selles esitatud seisukohtadega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Määruskaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja jätab jõusse halduskohtu määruse, millega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kolleegium asendab halduskohtu määruse põhjendused praeguse määruse põhjendustega (HKMS § 234, § 230 lg 1 ja lg 5 p 4).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebus tuleb lahendada halduskohtus või maakohtus. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
12.Vaidluse lahendamiseks on vaja tuvastada, kas vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes (HKMS § 4 lg 1). Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab esmalt vältimatult, et üks selle pooltest oleks avaliku võimu kandja (halduskolleegiumi 13. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23). Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraisik, kellele on üle antud avaliku ülesande täitmine. Pooled ei vaidle selle üle, et RKAS on eraõiguslik juriidiline isik ja et kinnistu oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal tema omandis.
12.1.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu põhjendustega. Riigile kuuluvale äriühingule ei kohaldu endale kuuluva vara müügil eriregulatsiooni.
12.2.Olukorras, kus RKAS müüb avalikul enampakkumisel enda eraomandis olevat kinnisasja ning tema ainsaks eesmärgiks on saada kinnisasja eest parim võimalik pakkumine, on tegemist puhtalt eraõigusliku tehinguga. RKAS ei täitnud kinnisasja müügil ühtegi avalikku ülesannet. Järelikult on vaidlustatud otsus tehtud eraõigussuhtes ning sellest tulenev vaidlus vaadatakse TsMS § 1 kohaselt läbi maakohtus.
13.Kolleegium nendib, et RKAS võib täita avalikku ülesannet muude tegevuste raames, kuid need ei mõjuta hinnangut õigussuhtele, millest kasvas välja praegune vaidlus.
13.1.Riigikohtu praktika kohaselt on avaliku ülesande täitmisega tegu siis, kui pädev asutus on pannud isikule õigusaktiga kohustuse või isik on lepinguga võtnud kohustuse osutada avalikes huvides teenust avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (halduskolleegiumi
13.veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23, halduskolleegiumi 19. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 12). Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (erikogu 16. veebruari 2010. a määrus asjas nr 3-3-4-1-10, p 5). Ringkonnakohtu päringule vastuseks on Rahandusministeerium praeguses asjas kinnitanud, et kehtiva omaniku ootuste dokumendi järgi ei ole RKAS-ile antud selliseid ülesandeid, mis oleks määratletavad kui avalikud ülesanded.
13.2.RKAS ei tegelenud vaidlusaluse tehingu tegemisel riigile RVS § 92 lg 2 mõistes kinnisvarateenuse osutamisega. Vaidlusalune kinnistu anti RKAS-ile üle Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2013. a korraldusega nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“. Selle korralduse seletuskirja järgi on Vabariigi Valitsus andnud põhimõttelise nõusoleku Rahandusministeeriumi ettepanekule määrata RKAS riigi kinnisvarateenuse osutajaks, kuid sellest ei järeldu, et vaidlusaluse tehinguga osutati riigile kinnisvarateenust. 3(4)

3-22-2197

13.3.Samas on kolleegium varem jaatanud avaliku ülesande täitmist eraõigusliku juriidilise isiku poolt siis, kui eraõiguslik juriidiline isik on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides (halduskolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p-d 14–15). Selle kindlakstegemisel on kolleegium varem lähtunud eraõigusliku juriidilise isiku põhikirjast (3-17-2718/30, p 16). RKAS on asutatud Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2001. a korralduse nr 461 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamine“ alusel 11. juuli 2001. a asutamisotsusega. RKAS-i kehtiva põhikirja p 3.1 kohaselt on tema eesmärk peamiselt riigile kui ainuaktsionärile kinnisvarateenuse osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes. Seega on riik andnud kinnisvarateenuse osutamise üle RKAS-ile kui eraõiguslikule juriidilisele isikule.
14.Eeltoodust tulenevalt täidab RKAS avalikku ülesannet siis, kui ta haldab riigile vajalikku kinnisvara. Selline haldusteenus hõlmab riigile vajaliku kinnisvara riigi kasutusse andmist, selle korrashoidu ja hooldamist ning arendamist. Seeläbi täidab RKAS riigi tugifunktsiooni. Kuivõrd RKAS-i tegevus toetab riigi muude avalike ülesannete täitmist, saab sellest tuletada, et ka RKAS-i täidetav tugifunktsioon on avalik ülesanne.
15.Vaidluse all oleva tehingu tegemisel ei täitnud RKAS riigi tugifunktsiooni, kuna vastupidi riigile haldusteenuse pakkumisele müüs RKAS tema jaoks ebavajaliku kinnisasja, s.o vara, mis polnud avaliku ülesande täitmiseks vajalik. RKAS püüdis kinnisasja müügil teenida äriühingule tulu ning ei toetanud seeläbi otseselt ega sihipäraselt avaliku võimu teostamist. Seega ei täitnud RKAS tehingu tegemisel ühtegi avalikku ülesannet ning konkreetne tehing ei ole avalik-õiguslik.
16.RVS § 93 lg 1 p 2 järgi kehtestab riigi äriühing riigile kinnisvarateenuse osutamisel oma vara käsutamise korra, arvestades RVS-is sätestatud põhimõtteid. Nende põhimõtetena tuleb käsitada RVS §-s 8 nimetatud põhimõtteid. Need põhimõtted lähtuvad puhtalt avalikust huvist ega loo RKAS-i vara müümisel subjektiivseid avalikke õigusi vara ostmisest huvitatud või muudele isikutele. Järelikult ei muuda ka RVS § 8 ja § 93 lg 1 p 2 praegust vaidlust avalik-õiguslikuks. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.02.20263-25-3126/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.01.20263-25-4380/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja