lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2010/9

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2010/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1239
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÕÕS § 5 lg 21Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamineÕÕS § 51 lg 1, 4TuMS § 12 lg 1Residendist füüsilise isiku tuluHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineÕÕS § 12 lg 2Õppetoetuse suurus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2010

Otsuse kuupäev

22.2.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

Stina-Maria Vilti kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 6. septembri 2023. a otsuse nr 190543 tühistamiseks ja kohustamiseks uuesti läbi vaadata õppetoetuse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Stina-Maria Vilt Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja MaarjaLiisa Vahi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Stina-Maria Vilti kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.3.2024 ((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 17.09.20263-26-1721/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2347/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-2560/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1860/8
ÕSS § 51
TuMS § 13 lg 4Palgatulu
HKMS § 184
HKMS § 182

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) määras 6. septembri 2023. a otsusega nr 190543 StinaMaria Viltile õppekuudeks 09.2023 – 01.2024 vajaduspõhise õppetoetuse suuruses 270 eurot kuus.

3-23-2010

2.Stina-Maria Vilt esitas 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i
6.septembri 2023. a otsuse nr 190543 tühistamiseks ja HTM-i kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja õppetoetuse taotlus.
3.Tartu Halduskohus võttis 10. oktoobri 2023. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse ning määras 22.1.2024 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
4.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 3. novembril 2023. Haridus-ja Teadusministeerium teatas 6.2.2024, et ei soovi esitada täiendavaid seisukohti, tõendeid või taotlusi ning menetluskulusid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja ei nõustu sellega, et talle määrati õppetoetuseks 270 eurot kuus. Kaebaja mõistab, et andmed võeti Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist ning seal näitab brutotulu 2022. aasta kohta 3508,14 eurot. See summa aga ei ole kaebaja sissetulek, vaid tema kogutud isiklik raha ehk II pensionisambast välja võetud raha. Kaebaja on olnud 2022. ja 2023. aastal töötu. Kaebaja soovib, et tema õppetoetuse summa muutmist kaalutaks 440 eurole kuus. Kaebaja ei ole rahul sellega, et tema pensioniks kogutud raha loetakse sissetulekuna ega arvestata töötust ja tõelist õppetoetuse vajadust.
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemine ja maksmine toimub vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (ÕÕS) kehtestatud regulatsioonile. Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamine toimub vastavalt ÕÕS § 51 sätestatule. HTM lähtub otsuste tegemisel Maksu-ja Tolliameti andmetele, mis saadakse Maksukohustuslaste registrist infopäringuna. Maksu-ja Tolliameti andmetel oli õppeaastale eelneva kalendriaasta kaebaja keskmine sissetulek ühes kuus pereliikme kohta 292,34 eurot. Seega määrati vastavalt seaduses sätestatule ka vajaduspõhise õppetoetuse summa. Sissetuleku sisse oli arvestatud ka välja võetud pensionisamba raha, mis kuulub tulumaksuga maksustatava tulu hulka ja mis seega kuulub sissetuleku hulka (ÕÕS § 51 lg 1 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 8).

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Vastustaja määras ÕÕS § 5 lõigete 21, 4 ja 72 ja § 51 alusel ning tuginedes 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 punktidele 1 ja 4, kaebajale ajavahemikuks 09.2024 - 01.2024 vajaduspõhise õppetoetuse 270 eurot kuus.
8.ÕÕS § 5 lg 21 kohaselt on üliõpilasel õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta vastab järgmistele tingimustele: on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; tema ÕSS § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
9.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on üliõpilane ja kvalifitseerub vajaduspõhise õppetoetuse saajaks. Asjas on vaidlus vajaduspõhise õppetoetuse suuruse üle. Kaebaja ei nõustu sellega, et õppetoetuse määramisel võeti tema keskmise sissetuleku arvestamisel arvesse 2022. aastal välja võetud pensionisamba raha.

3-23-2010

10.Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on ÕÕS § 51 lg 1 järgi üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta TuMS § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, TuMS § 13 lõikes 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed. Vastavalt TuMS § 12 lg 1 p-le 8 maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist. ÕÕS § 51 lg 4 kohaselt jagatakse üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks § 51 lg-tes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga.
11.Kaebaja 2022. a ühe kuu sissetulekuks kujunes eeltoodud sätteid arvestades 292,34 eurot kuus. 2023. aastal toetuse määramisel tuli arvestada taotleja 2022. a tulu ÕÕS § 51 lg 4 tähenduses. Kaebaja 2022. a tulu kajastub tema kui residendist füüsilise isiku 2022. a tuludeklaratsioonil ning selle järgi oli tema tuluks AS Pensionikeskus väljamakse (3508,14 eurot). Halduskohus nõustub vastustajaga, et vastavalt ÕÕS § 51 lg-s 1 ja TuMS §-s 12 sätestatule tuli kaebaja sissetulekuna arvestada seda välja võetud pensionisamba raha, kuivõrd see kuulub tulumaksuga maksustatava tulu hulka.
12.2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt on ÕÕS § 5 lõike 21 p 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 762,50 eurot kalendrikuus. 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 4 näeb ette, et ÕÕS § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 190,63-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 190,64 kuni 381,25 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 381,26 kuni 762,50 eurot korral 150 eurot õppekuus. Kuivõrd kaebaja 2022. a ühe kuu sissetulekuks kujunes 292,34 eurot, siis on vastustaja õiguspäraselt määranud kaebajale toetussumma 270 eurot kuus.
13.Kohus leiab, et vastustajal puudub vajaduspõhise õppetoetuse määramisel kaalutlusruum ja lähtuda tuleb viidatud sätetel põhinevatest arvutustest. Vastustajale ei loo kaalumisruumi ka asjaolu, et kaebaja ühe kuu keskmist sissetulekut suurendas tema poolt välja võetud pensionisamba raha. Toetuste määramise tingimuste kehtestamisel (nagu ka sotsiaalvaldkonnas üldisemalt) on riigil ulatuslik kaalumisruum määratlemaks hüvede saamise kriteeriumid (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.12.2017. a otsust asjas nr 5-17-13, p 47). Vajaduspõhise õppetoetuse loomisega on riik soovinud toetada majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevate üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist (Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 236 SE seletuskiri)1. Tegemist ei ole otsesõnu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg-s 2 sätestatud põhiõiguse (riigi abi puuduse korral) tagamiseks mõeldud abinõuga, mistõttu on riigi otsustusruum niisuguse toetuseliigi ning selle tingimuste kehtestamisel eriti ulatuslik. Seega on paratamatu, et mingist seadusandja poolt kehtestatud piirist alates tuleb kehtestatud kriteeriumitele vastaval taotlejal leppida hüvega väiksemas ulatuses.
14.Kohtule ei nähtu vaidlustatud otsuses ka mingeid vormi- või menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua selle tühistamise. Otsuses on välja toodud korrektne õiguslik alus. Kuna tegemist ei

3-23-2010 ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, siis puudub seadusest tulenev kohustus põhjalikuma sisulise motivatsiooni esitamiseks. Vormilise puudusena võib välja tuua toetuse suuruse kujunemist kajastava arvutuskäigu puudumise, kuid samas ei too see vormiviga haldusmenetluse seaduse §-st 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt kaasa haldusakti tühistamist, kuna ei saanud lõpptulemust mõjutada. Kaebaja 2022. a ühe kuu keskmine sissetulek (292,34 eurot) annab võimaluse määrata vajaduspõhise õppetoetuse suuruses 270 eurot kuus.

15.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja