Majandushaldusõigus › PRIA asjad

3-21-1312

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1312 võimalda kinnistu võõrandamisest detsembris teatada. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt toetuse taotlejatega, kes võõrandavad kinnistu enne 20. juulit. Neil on õigus toetusele kogu kalendriaasta eest. Määruses nr 39 ei ole sätestatud kohustuseaasta algust, lõppu ega pikkust. Määruse nr 39 § 6 lg 1 ja § 10 on Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus. Piiratud on kaebaja õigust ise otsustada, millal oma kinnistu võõrandada.

SA Erametsakeskus palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustajal puudub määruse nr 39 järgi kaalutlusruum toetuse andmise üle otsustamiseks. Toetust on võimalik saada vaid juhul, kui kinnistu võõrandatakse enne kohustuseaasta 20. juulit. Kuna kaebaja võõrandas kinnistu 15.12.2020 ehk pärast 20. juulit, siis ei olnud võimalik kaebaja taotlust rahuldada. Määruse nr 809/2014 art 8 järgi tuleb liikmesriigil kehtestada ajavahemik, mille jooksul kinnistu üleandmine on võimalik. Vastustaja arvates võimaldab nimetatud säte toetust maksta ka pärast kehtestatud ajavahemikku nii kinnistu üleandjale kui ülevõtjale eeldusel, et kõik toetuse maksmise tingimused on täidetud. 20. juuli on tähtaja lõppemisel oluline, sest see võimaldab taotlejal sattuda kontrollivalimisse. Sellisel juhul pole oluline, millal kinnisasi võõrandati ja kas sellest ka teavitati. Toetust antakse looduskaitseliste piirangute järgimise eest (määruse nr 39 § 2). Vastustaja ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kontrollid hõlmavad taotleja rikkumiste puudumise tuvastamist ning vastustaja kontroll metsaala suuruse ja kattuvuste kontrolli. Määruse nr 39 §-s 10 sätetatud tähtaeg (20. juuli) toetuse saamiseks ei ole proportsionaalne looduskaitseliste piirangute talumise kohustuse ulatusega. Taotleja peab igal juhul ja igal ajal järgima enda metsamaal ja mujal looduskaitselisi ja MS-i piiranguid, olenemata sellest, kas ta taotleb toetust või mitte. Kinnisasja võõrandamisega ei kao need piirangud samal kinnisasjal. Seega on arusaamatu määruse nr 39 § 10, mille kohaselt pärast 20. juulit sellise metsamaa eest enam toetust ei saa. Vastustaja nõustub kaebaja etteheitega ebavõrdse kohtlemise osas. Siiski on vaidlusalused otsused õiguspärased, kuna on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

Keskkonnaministeerium nõustus vastustaja seisukohaga.

Kaitstavatel loodusobjektidel on piirangute järgimine läbiv kohustus. Seda silmas pidades peab olema võimalus toetust saada ka siis, kui kinnisasi võõrandatakse pärast 20. juulit. Määruse nr 39 eelnõu seletuskirja kohaselt on toetuse andmise eesmärkideks aidata kaasa Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmisele, säilitada nendes piirkondades väärtuslikud metsa elupaigad ning aidata seal kohaneda piirangutega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ning Euroopa Liidu nõukogu 21.05.1992 direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv) rakendamisest. Olukord, kus pärast 20. juulit võõrandatud kinnisasja puhul enam toetust saada ei ole võimalik, ei toeta kaitstaval loodusobjektil eesmärkide täitmist.

Maaeluministeerium leidis, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Toetuse saamiseks peab taotleja täitma ELÜPS-is ja määruses nr 39 sätestatud nõudeid. Nii „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ kui ka määrusest nr 39 tuleneb, et toetust ei maksta üksnes selle eest, et metsamaa on isiku omandis või et ta peab sellel maal teatavaid piiranguid taluma, vaid taotleja peab lisaks täitma õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Oma olemuselt on toetuse puhul tegemist toetusega, mitte hüvitisega, kuid see on mõeldud osaliselt katma ka metsa majandamisest saamata jäänud tulu. Lisaks on maaelu arengukavas ja määruses nr 39 sätestatud, et toetust võib taotleda erametsaomanik ja üksnes tema omandis oleva metsaala kohta. Seda seetõttu, et maa omanik on osaliselt või täielikult loobunud metsaala 3(12)

3-21-1312 majandamisest vastavalt kehtestatud kaitsekorrale. Looduskaitseliste piirangute puhul on sisuliselt tegemist omandiõiguse riivega ja nimetatud piirangute talumiskohustus on just metsaala omanikul. Määruses nr 39 on taotlusega seotud kinnisasja võõrandamise puhul jäetud mõistlik paindlikkus. Toetusõigusliku kinnisasja võõrandamist reguleerivad määruse nr 39 § 10 ja määruse nr 809/2014 art 8. Määruse nr 809/2014 art 8 lg 2 sätestab üldreegli, et kinnisasja võõrandajale ei või toetust maksta, kui ta ei ole kinnisasja võõrandamise hetkeks täitnud ära kõiki toetuse maksmise tingimusi, sh talunud kohustuseaasta lõpuni looduskaitselisi piiranguid ja täitnud kohustuseaasta lõpuni õigusaktides sätestatud nõudeid. Määruse nr 809/2014 art 8 lg-ga 5 on jäetud liikmesriikidele võimalus otsustada maksta toetus võõrandajale. Tegemist ei ole liikmesriigi kohustusega, vaid võimalusega. Eestis on kinnisasja võõrandajale toetuse saamise võimaluse säilitamist peetud põhjendatuks, kuid üksnes juhul, kui võõrandamine toimub ajavahemikul 22. aprillist kuni 20. juulini ja sellest teavitatakse hiljemalt 20. juuliks. ELÜPS § 76 lg 3 p 2 kohaselt on toetuse taotleja kohustatud teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Liikmesriigil on kohustus seada sisse tõhus haldus- ja kontrollisüsteem (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määruse nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (määrus nr 1305/2013) art 65 lg 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määruse nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (määrus nr 1306/2013) art 58 lg-d 1 ja 2, art 59 lg-d 1, 2 ja 5; Euroopa Liidu nõukogu 18.12.1995 määruse nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (määrus nr 2988/95) preambula p 3; Euroopa Kohtu 24.04.2008 otsus asjas nr C-418/06 P, p 70; 05.07.2012 otsus asjas nr T-86/08, p 114). Määruse nr 809/2014 art 13 lg-st 1 nähtuvalt on toetuse taotluse esitamise lõpptähtpäev (erametsamaa toetuste puhul on selleks 22. aprill) oluline kontrollide planeerimise ja läbiviimise seisukohast. Tähtpäev peab olema selline, mis tagaks kõigi toetuse saamiseks kehtestatud nõuete tõhusa kontrollimise ja seeläbi Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Euroopa Komisjoni 11.03.2014 delegeeritud määruse nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (määrus nr 640/2014) art 13 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt võetakse hilinenud taotlusi vastu üksnes kuni 25 kalendripäeva pärast toetuse taotluse esitamiseks kehtestatud lõpptähtpäeva (erametsamaa toetuste puhul on selleks 23. aprill kuni 17. mai). Kohapealsete kontrollide tegemiseks tuleb koostada valimid. Valimist oleneb, milliseid taotlejaid konkreetse kontrolli raames kontrollitakse. Valimid koostatakse ajal, kui on olemas võimalikult palju andmeid esitatud taotluste kohta. Valimite koostamise ajal tuleb juba mõelda sellele, millal on kõige sobivam aeg konkreetseid nõudeid kontrollima minna ning planeeritavaid kontrolle töökorralduslikult kõige mõistlikum ja võimalik läbi viia. Arvestades erinevate maaelu arengu toetuste suurt hulka ja ka suurt taotlejate arvu, peavad kontrolliasutused oma töö korraldama selliselt, et kõigi asjakohaste nõuete kontrollimine oleks alati tagatud. Arvestada tuleb ka sellega, et osa kontrolliasutusi kontrollivad ka muude kui maaelu arengu toetuste saamiseks kehtestatud nõuete täitmist. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saamiseks kehtestatud nõuete kontrollimine praktikas jaotatud terve kalendriaasta peale. Ühelt poolt võimaldab see kontrolliasutusel kontrollitegevusi paremini planeerida, 4(12)

3-21-1312 teiselt poolt mõjutab konkreetse kontrolli tegemise aega väga oluliselt see, millal konkreetse nõude täitmist on võimalik kontrollida. Seetõttu on erametsamaa toetuse puhul määruse nr 39 § 10 lg-s 2 sätestatud ajavahemik, mille jooksul kinnisasja võõrandamise ja sellest teavitamise korral on võõrandajale toetuse saamise võimalus säilitatud. Kui vastustajale edastatakse asjakohane teave määruse nr 39 § 10 lg-s 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, siis on kontrolliasutustel võimalik määruse nr 39 § 8 lg-s 1 nimetatud nõuete kontrollimiseks oma tegevused kontrolliasutustes korraldada selliselt, et kõik asjakohased kontrollid on läbi viidud õigeaegselt. Määrus nr 39 ei ole vastuolus PS-iga. PS ei näe ette põhiõigust ettevõtluse ja majandustegevusega seotud toetustele. Nende toetuste tingimuste määramisel on riigil avar otsustusvabadus.

Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Määruse nr 39 § 10 ja määruse nr 809/2014 art 8 lg-d 2, 3 ja 5 on selged ega võimaldanud toetust maksta. Kaebaja võõrandas toetusõigusliku kinnistu 10.12.2020, st pärast toetuse taotluse esitamist (16.04.2020) ja enne, kui kõik toetuse maksmise tingimused olid täidetud ehk enne kohustuseaasta lõppu (31.12.2020). Määruse nr 809/2014 art 8 lg-st 2 nähtuvalt ei maksta reeglina toetusõigusliku kinnistu võõrandamisel toetust müüjale. Toetuse saamise õigus on sellisel juhul reeglina ostjal, kui ta esitab liikmesriigi poolt ettenähtud tähtaja jooksul taotluse toetuse saamiseks. Toetuse maksmine müüjale on selline erandlik võimalus, mille liikmesriik võib oma õigusaktidega ette näha. Seega ei tule kaebajale määrusest nr 809/2014 õigust Natura 2000 erametsamaa toetusele. Määruse nr 39 tingimusi ei ole praegusel juhul täidetud. Taotleja ei esitanud ajavahemikul 22. aprillist kuni 20. juulini vastustajale omandaja kirjalikku nõusolekut toetuse maksmiseks kaebajale ega kirjalikku kinnitust, et omandaja võimaldab kontrollida kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist. Pole oluline, kui pikka aega oli kaebaja 2020. a-l toetusõigusliku maa omanik. Määruse nr 39 § 7 lg 1 järgi on kohustuseaasta taotluse esitamise kalendriaasta ehk see kalendriaasta, millal toetuse taotlus esitatakse. Seda, et toetust makstakse kalendriaasta eest, näitavad ka määruse nr 39 § 2 ja määruse nr 1305/2013 art 30 lg 1. Kinnistu müümine detsembris ei võimaldanud esitada nõutud kinnitusi vastustajale juba möödunud aprillis‒juulis. Sellise tagajärjega sai ja pidi kaebaja kinnistut võõrandades arvestama. Võttes endale toetuse taotlemisega kohustuse täita taotlejale ette nähtud kohustusi kogu kalendriaasta jooksul, ei saanud kaebaja põhjendatult eeldada, et kinnistu võõrandamisele ja kohustustest ennetähtaegselt vabanemisele vaatamata säilib tema õigus toetusele. Normid ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus keskkonnatoetusele ei ole põhiõigus. Avalikest vahenditest toetuse jagamine kuulub seadusandja otsustuspädevusse. Seejuures on seadusandja otsustada, kellele ja millistel tingimustel toetusi jagada. Toetuse taotluste õigeaegset esitamist on peetud oluliseks ka Euroopa Liidu õigusaktides. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 809/2014 art 13 lg 1 ei võimaldanud Eestis toetuse taotlusi esitada pärast 15. juunit. Sama määruse art 15 lg 2 järgi võis Eestis toetuse taotlusesse teha muudatusi kuni 15. juunini. Seda selleks, et liikmesriigil oleks võimalik toetuse taotlusi õigel ajal menetleda ja toetusõigusi kehtestada (määruse nr 809/2014 sissejuhatuse p-d 11 ja 23). Määruse nr 809/2014 art 13 lg-s 1 on välja toodud, et riigile peab jääma teatav ajavahemik, mille vältel on kogu asjakohane andmestik toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks kättesaadav, samuti peab see tagama tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse. Määruse nr 640/2014 sissejuhatuse p-s 15 on selgitatud, et toetuse- ja maksetaotluste ning muude deklaratsioonide esitamise, pindalatoetuse taotluste või 5(12)

3-21-1312 maksetaotluste muudatuste esitamise ja mis tahes tõendavate dokumentide või lepingute esitamise tähtaegadest kinnipidamine on möödapääsmatu selleks, et liikmesriikide asutused saaksid kavandada ja teostada tõhusalt kontrolli toetuse- ja maksetaotluste või muude dokumentide õigsuse üle. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad tähtaegade kohta, mille jooksul käsitatakse hilinenud taotlust vastuvõetuna. Määruse nr 640/2014 art 13 lg 1 järgi vähendatakse toetustaotluse hilinenult esitamisel toetuse summat. Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta seda vastu ja toetusesaajale toetust ei anta. Määruse nr 1306/2013 art 58 lg 1 kohustab liikmesriike vastu võtma õigus- ja haldusnorme ning muid vajalikke meetmeid, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse. Sama artikli lg 2 järgi loovad liikmesriigid tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega, mille eesmärk on minimeerida liidule rahalise kahju tekitamise ohtu. Sama määruse art 75 lg 2 järgi ei maksta toetusi enne välja, kui taotlusi on eelnevalt kontrollitud. Määruse nr 1306/2013 art 59 lg-te 1 ja 2 järgi hõlmab liikmesriikide loodav süsteem kõigi toetuse- ja maksetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle. Kõnealust süsteemi täiendavad kohapealsed kontrollid. Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi. Riigi jaoks on erinevatest meetmetest ja vahenditest makstavate erinevate toetuste haldamine ning kõigi taotluste ja taotlejate kontrollimine suur halduskoormus. Eestis on Natura 2000 alal erametsamaad 86 000 ha. Konkreetsete tähtaegade seadmine võimaldab kontrolliorganil efektiivsemalt ja kiiremini tegutseda. Kogu vajamineva teabe kindlaks ajaks kokku kogumine võimaldab asuda vastavalt sellele kontrollitegevusi planeerima, ette valmistama ja läbi viima arvestusega, et kõik vajalikud kontrollitoimingud oleksid õigeaegselt tehtud ja samas ka Euroopa Liidu finantshuvid tõhusalt kaitstud. Kui lubada taotlejatel esitatud taotlusi suvalisel ajal muuta, siis suurendaks see paratamatult halduskoormust. Kontrolle ei oleks võimalik läbi viia varem planeeritud ajal. Võimalik, et muudatused tooksid kaasa ka valimite muutmise vajaduse. Samuti pole välistatud, et hilisemaid muudatusi kasutatakse ära kuritahtlikel eesmärkidel. Seejuures ei ole kontrolliga seotud ainult vastustaja (ELÜPS § 76 lg 4, määruse nr 39 § 11), vaid ka Keskkonnaamet (määruse nr 39 § 11 lg 3) ja PRIA (määruse nr 39 § 9 lg 2). Põhjendamatu oleks nõuda, et omanikuvahetusest tingitud muudatusi peab saama esitada veelgi pikema aja jooksul. Toetuse määramata jätmise alus tuli praegusel juhul ELÜPS § 79 lg 4 p-st 1. Kaebaja jättis seejuures täitmata ka ELÜPS § 76 lg 3 p-st 2 tuleneva kohustuse teavitada vastustajat viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest, st kaebaja ei teavitanud vastustajat toetusõigusliku kinnistu võõrandamisest, vaid vastustaja tuvastas selle ise kontrolli käigus. Lisaks jättis kaebaja kinnistu võõrandamisega täitmata temal lasuva kohustuse järgida kogu kohustuseaasta jooksul toetatava tegevuse nõudeid (määruse nr 39 § 7). Tegemist oli toetuse saamise kohustusliku eeldusega. Nõuete eiramisega kaasneva tagajärjena toetusest ilmajäämine on ette nähtud ka Euroopa Liidu õigusaktides (määruse nr 2988/95 art 4 lg 1). Kaebaja õiguste piirang ei ole ebaproportsionaalne. Toetuse suuruseks oli 110 eurot hektari kohta aastas (määruse nr 39 § 3 lg 1). Vaidlusaluse metsamaa suuruseks oli 1,26 ha, seega jäi kaebaja ilma toetusest summas 138,6 eurot. Tegemist ei ole märkimisväärse summaga, mis kaebaja õigusi oluliselt mõjutaks. Sellise tagajärge ärahoidmine oli kaebaja võimuses. Kaebaja otsustada oli, kas ja millal võõrandamisleping sõlmida. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik lepingu sõlmimisega vähemalt 22 päeva oodata, kuniks tema kohustused 2020. a toetust puudutavas osas oleksid lõppenud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(12)

3-21-1312

3-21-1312 Kui toetuse taotleja soovib oma metsaala võõrandada, siis saab ta toetust vaid juhul (või seda saab uus omanik, määruse kohaselt kinnisasja omandaja), kui see on võõrandatud enne kohustuseaasta 20. juulit. Kaebaja võõrandas kinnistu pärast 20. juulit. Vastustajal ei olnud võimalik taotlust rahuldada. Kaebajal ei ole õigust toetust saada. Kõik nõuded, mis on sätestatud määruses nr 39, on kooskõlas „Eesti Maaelu arengukavaga 2014–2020“, kus on ette nähtud samad nõuded. Arengukava on kooskõlastanud Euroopa Komisjon ja Vabariigi Valitsus.

3-21-1312 Kinnisasja võõrandajale ei või määruse nr 809 art 8 lg 2 kohaselt kinnisasja võõrandamise korral toetust maksta, kui ta ei ole kinnisasja võõrandamise hetkeks täitnud ära kõiki toetuse maksmise tingimusi, sh talunud kohustuseaasta (taotluse esitamise kalendriaasta) lõpuni looduskaitselisi piiranguid, täitnud kohustuseaasta lõpuni looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja nõuetele vastavuse nõudeid. Määruse nr 809 art 8 lg 5 kohaselt on liikmesriikidele jäetud võimalus (mitte kohustus) maksta toetust kinnisasja võõrandajale. Selline võimalus on Eesti õiguses ette nähtud juhul, kui võõrandamine toimub toetuste tõhusa haldus- ja kontrollisüsteemi tagamiseks ajavahemikul 22. aprillist kuni 20. juulini ja sellest teavitatakse hiljemalt 20. juuliks. Kui omandaja ise ei soovi toetust saada, aga nõustub, et toetuse saab võõrandaja, siis ta peab lubama oma kinnisasjal toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kontrollida. Kui omandaja sellist nõusolekut ei anna, siis ei ole kontrolliasutusel sisuliselt õigust sellel kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist kontrollida. Kogu vajamineva teabe kindlaks ajaks kokku kogumine võimaldab asuda vastavalt sellele kontrollitegevusi planeerima, ette valmistama ja läbi viima arvestusega, et kõik vajalikud kontrollitoimingud oleksid õigeaegselt tehtud ja samas ka Euroopa Liidu finantshuvid tõhusalt kaitstud. Olukorras, kus võõrandamine oleks lubatud piiranguteta, oleks see vastuolus Euroopa Liidu õiguses liikmesriigile tõhusa haldus- ja kontrollisüsteemi kohta kehtestatud nõuetega ning ohustaks Euroopa Liidu finantshuve. Määruse nr 1305/2013 art 65 lg 3 kohaselt tagavad liikmesriigid iga maaelu arengu programmi puhul, et on loodud asjakohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis tagavad ülesannete selge jaotuse ja eraldamise korraldusasutuse ja muude asutuste vahel. Liikmesriigid vastutavad süsteemide tõhusa toimimise tagamise eest kogu programmiperioodi jooksul (vt ka määruse nr 1306/2013 art 58 lg 1). Kohustus Euroopa Liidu finantshuve kaitsta tuleneb ka määruse nr 2988/95 sissejuhatuse p-st 3. Liikmesriigid tagavad kohapealsete kontrollide miinimumtaseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, ja vajaduse korral tõstavad seda taset (määruse nr 1306/2013 art 59 lg-d 1, 2 ja 5). Makseid taotlejatele ei või teha enne, kui liikmesriigi poolt läbiviidav rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll on lõpule viidud (määruse nr 1306/2013 art 75 lg 2 esimene lõik). Toetust ei saa seega välja maksta ega taotlust rahuldada taotluse esitamise aasta kalendriaastal. Seda ei tehtud ka apellandi viidatud juhtumil 2022. aastal. Vaidlusalune toetus ei ole ainus metsaala kohta makstav toetus. Keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ § 133 alusel makstava toetuse väljamaksmine toimub toetuseaasta 15. detsembriks. Tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse tagamiseks on vajalik, et kõik nõuetekohased taotlused oleksid esitatud tähtaegselt (vaidlusaluse toetuse puhul 22. aprilliks). Tähtpäev peab olema selline, mis tagaks kõigi toetuse saamiseks kehtestatud nõuete tõhusa kontrollimise ja seeläbi Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Kohapealsete kontrollide tegemiseks tuleb koostada valimid (vt määrus nr 809/2014). Kontrolliasutused peavad oma töö korraldama selliselt, et kõigi asjakohaste nõuete kontrollimine oleks alati tagatud. Arvestada tuleb erinevate maaelu arengu toetuste suurt hulka ja ka suurt taotlejate arvu. Kui vastustajale edastatakse asjakohane teave määruse nr 39 § 10 lg-s 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, siis on kontrolliasutustel võimalik määruse nr 39 § 8 lg-s 1 nimetatud nõuetele vastavuse nõuete kontrollimiseks oma tegevused kontrolliasutustes korraldada nii, et kõik asjakohased kontrollid on läbi viidud õigeaegselt. Haldusorganite töö efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine ning Euroopa Liidu finantshuvide kaitse on asjakohased ja mõjuvad põhjused, mis 9(12)

3-21-1312 õigustavad ebavõrdset kohtlemist nende isikute vahel, kes esitavad taotlused ja nende muudatused õigeaegselt, ja kes ei esita. Kaebajal oli võimalik valida, millal kinnistu võõrandada. Kaebaja jättis täitmata kohustuse teavitada vastustajat kinnistu võõrandamisest, järgida kohutuseaasta lõpuni looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid (määruse nr 39 § 7 lg 1) ja nõuetele vastavuse nõuded, mida tuli täita kohustuseaasta lõpuni (määruse nr 39 § 8).

Keskkonnaministeerium

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1312 kohaldamiseks. Määruse nr 809/2014 art 8 lg 5 võimaldab, kui see on asjakohane, liikmesriikidel otsustada maksta toetuse üleandjale. Sel juhul ülevõtjale toetust ei maksta ja liikmesriigid kohaldavad mutatis mutandis lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

3-21-1312 asjaolude kontrollimine toetuse maksmise eeldusena üldse asjakohane. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates õigustada määruse nr 39 lg-s 2 sätestatud tähtaja kohaldamist kinnisasja võõrandamisest teavitamiseks selleks, et toetus maksta selle taotlejale, tõhusa kontrolli korraldamise ja selle aegsasti planeerimisega. Kui kinnisasja võõrandamisest teavitatakse viivitamatult pärast kinnisasja võõrandamist ning vastustajale esitatakse omandaja määruse nr 39 § 10 lg-s 3 nimetatud nõusolek ja kinnitus, on avalikud huvid piisavalt tagatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.