Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2024, Tallinn Haldusasja number
3-24-168
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X (XX XX XXXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 18.01.2024 kohtuistungil
b) Puudutatud isik avaldas 03.10.2023 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset, misjärel ta peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Eestis seadusliku aluseta viibiva isikuna menetluse toiminguid ei jõutud alustada. Isiku sõnul soovis ta esmalt jõuda Euroopasse ja paluda asüüli esimesest riigist, kuid lõpuks on plaan jõuda Saksamaale. Isik tunnistas, et ületas piiri ebaseaduslikult teadlikult ja tahtlikult. Tema eesmärk oli liikuda seaduslikult või ebaseaduslikult Saksamaale, kuid ta ei ole kunagi midagi teinud selleks, et minna Saksamaale (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Tal oli nimeline bussipilet Riiga ning ta ootas Tartu bussijaamas bussi, kui Lõuna prefektuuri ametnikud ta tuvastasid ja kinni pidasid. Seega ei olnud isikul plaani Eestisse jääda, vaid ta soovis liikuda edasi Euroopasse. Isik ei pöördunud koheselt PPA poole rahvusvahelise kaitse saamiseks, vaid liikus piirilt Tartusse. Tema tegelik soov oli jõuda Saksamaale. Isik selgitas 15.11.2023 vestlusel, et on viibinud 2 a Venemaal (alates 27.11.2021), töötades kalavabrikus, poes ja restoranis. Isik lahkus Venemaalt, kuna ta ei tahtnud seal enam olla ja arvas, et mujal on parem. Isik selgitas, et tema eesmärgiks oli minna Saksamaale, kuna tal on seal sõbrad, kes on rahvusvahelist kaitset saanud. Eestisse otsustas tulla, kuna see tundus kõige lihtsama variandina. Isik väidab, et ei taotlenud Eestis kohe rahvusvahelist kaitset, kuna ei teadnud, et seda saab teha. Isik selgitas, et osales Havannas ühel meeleavalduses, kus politsei ta kinni pidas, toimetas ta ühte ja pärast teise jaoskonda ja tal on sellest kulm lõhki löödud. Samuti väitis isik, et avaldas oma meelsust internetis (Youtube, Facebook ja Instagram), kuid ei mäleta oma kontode kasutajaid. c) Isik avaldas 04.10.2023 kohtuistungil soovi loobuda rahvusvahelise kaitse taotlusest. 17.01.2024 esitas ta avalduse, mille kohaselt ta võtab oma varem esitatud taotluse tagasi. PPA lõpetas 18.01.2024 otsusega nr 12310030007-1 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. Seega muutus isiku staatus illegaaliks ja ta peeti 18.01.2024 kl 09:30 kinni VSS alusel, sest läbi tuleb viia illegaalimenetlus. PPA koostab isikule lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga Schengeni alale d) PPA taotleb luba isiku kinni pidamiseks, kuna esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1 koosmõjus VSS § 68 p-ga 8). Isik peeti kinni Eesti Vabariigi välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudub vaidlus, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, kinnitades ka ise, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Tema eesmärk oli liikuda Saksamaale kas seaduslikult või ebaseaduslikult. Tema plaan ei olnud Eestisse jääda. Ta lootis läbida Eesti transiitriigina ning ametivõime vältides. Põgenemisohtu kinnitavad seega ka isiku käitumine ja ütlused. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik lahkumiskohustuse vältimiseks. Isik otsis teadlikult riiki, kus oleks suurem võimalus saada rahvusvahelist kaitset. Eluliselt usutav ei ole väide, et ta ei teadnud, et Eestis ei saa kaitset taotleda. Isikul on tuttavaid teistes riikides, seega on ta teadlik Euroopa riikidest. Vabaduses viibides võib isik jätkata teekonda Saksamaale või ka mujale, kus tal on tuttavaid. Ilmselt eelistab isik liikuda riikidesse, kus tal on tuttavaid ja pereliikmeid, mitte jääda Eestisse.
2(4)
rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi võtta. Sellisel juhul rahvusvahelise kaitse menetlus lõpeb. VRKS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (81 SE) seletuskirja kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse otsese tagasivõtmise (VRKS § 23 lg 1) korral see taotleja toimikus fikseerida või see toimikule lisada, kusjuures sellisel juhul lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus samamoodi HMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Sätte muutmise eesmärgiks oli selle viimine kooskõlla menetlustingimuste direktiivi (2013/32/EL) artiklitega 27 ja 28, millest tulenevalt tagavad liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotluse selgesõnalisel tagasivõtmisel, et menetlev ametiasutus teeb otsuse kas taotluse läbivaatamise lõpetamise või selle tagasilükkamise kohta (art 27 lg 1); art 28 reguleerib aga menetlust taotluse kaudse tagasivõtmise või sellest loobumise korral.
3(4)
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.