Võlaõigus › Võõrandamislepingud

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud sisalduvad 10.11.2016 hagiavalduses (tl 2 jj, mis on kostjale kätte toimetatud 25.11.2016), kus ta palub kostjalt välja mõista 1 050 eurot (käibemaksuta), mis koosneb riigilõivust 600 euro ulatuses ja õigusabist 450 euro ulatuses. Talle on õigusabi osutatud 4,5 h ulatuses tunnihinnaga 100 (km-ta) eurot. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-11513 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja tunnitasumäär 100 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Kohtutoimikust (tl 32, 38) ja hageja menetluskulude nimekirjast (tl 5) nähtub, et hageja on kandnud kulusid seoses riigilõivu tasumisega 11.11.2016 käesolevas tsiviilasjas summas 600 eurot. Vastava kulu kandmine hageja poolt on tõendatud. Kuivõrd käesoleva määrusega tagastatakse riigilõivust pool, so 300 eurot, siis ei ole antud ulatuses menetluskulude väljamõistmise avalduse rahuldamine põhjendatud ja see summa tuleb lahutada. Lisaks sellele leiab kohus, et 4,5 tundi ajakulu hagiavalduse koostamise jaoks ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Ajakulu on

2(2)

põhjendamatult suur ja seda tuleb vähendada 2,5 h võrra. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 200 eurot (2 h). Seega tuleks kostjal tasuda kokku 500 eurot, mis koosneb õigusabikulust 200 eurot ja riigilõivust 300 eurot. Kostja väitega, et ta ei ole põhjustanud hagi esitamist ja seetõttu tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kohus ei nõustu. Hageja esitas hagavalduse 10.11.2016, kostja maksis võlgnevuse detsembris 2016. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXXXOÜ 11.11.2016.a tasutud riigilõivust 1⁄2 so 300 eurot Swedbank AS-i arveldusarvele nr

EEXXXXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.