lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1165/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1165/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1640
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusVangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHMS § 71 lg 1Vaidemenetluse algatamise õigusHMS § 76 lg 2Vaidele esitatavad nõudedHMS § 79 lg 1Vaide tagastamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1165

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vello Kase (Kask) kaebus Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.20, 1.7.21 ja 8.3.4 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Vello Kase kaebus haldusasjas nr 3-23-1165.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla direktori 2. juuni 2022. a käskkirjaga nr 1-1/57 täiendati ja muudeti Tartu Vangla kodukorda järgmiselt:
1.1.Käskkirja punktiga 1.1 lisati vangla kodukorda punkt 1.7.20, mis keelab eksponeerida enda kehal, riietusel või kambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusaias jne) sõda, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressorriikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid jms).
1.2.Käskkirja punktiga 1.2 lisati kodukorda punkt 1.7.21, mis keelab kinnitada kambrites olevatele liimitahvlitele või muul viisil eksponeerida (sh ka väljaspool kambrit) pilte, reproduktsioone, ajalehtede väljalõikeid jms, mis kujutavad alasti inimkeha.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.3.Käskkirja punktiga 1.3 täiendati kodukorra punkti 8.3.4 punktiloendiga 19-21, mis lubab kambris hoida 2 hambaharja, 7 ühekordset raseerijat ja 1 vahetatavate teradega raseerijat ja 4 sellele mõeldud vahetatavat raseerimistera.
2.Vello Kask esitas 27. juunil 2022 Tartu Vanglale vaide, milles soovis vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkte 1.7.20, 1.7.21 ja 8.3.4 ning taotles nimetatud punktide kehtetuks tunnistamist. Vaides esitas V. Kask vangla kodukorra punktiga 1.7.20 seoses järgmisi küsimusi: mida teha siis, kui isik on käinud kunagi Vene armees ja on lasknud endale midagi tätoveerida; kas sellisel juhul peab laskma ennast lõigata või happega põletama ning kas peab kartma ennast õhtuti riidest lahti võtta. V. Kask leidis, et siis ei tohiks enam televiisorit vaadata, sest seal on ainult agressioon. Tartu Vangla kodukorra punktiga 1.7.21 seoses küsis V. Kask, miks töötavad meeste vanglas naised, kes käivad öösel vaatamas, kas mõnel kinnipeetaval on tekk pealt ära läinud, ning kas siis ei ole kinnipeetavad seksuaalobjektid. Kambritesse on paigaldatud peeglid visuaalse nähtavuse parandamiseks. Ka ei tohi kambrites olla palja ülakehaga, sest siis kohe eksponeeritakse ja on karistatav. Tartu Vangla kodukorra punktiga 8.3.4 seoses küsis V. Kask,

3-23-1165

kas ametnikud ise on proovinud ühekordseid raseerijaid, mida antakse abipakiga ja kaupluses müüakse. V. Kask avaldab, et habeme ajamiseks kulub temal kaks raseerijat ja vangla poolt ei anta vahetatavate teradega raseerijaid. Vanglas pakutavad hambaharjad on väikesed ja ühekordsed, mida kasutatakse lennukites ja laevadel, rongides. Neid osta ja koguda, et neist teha torkerelva, on mõttetu. Ühekordseid raseerijaid ei saa eluosakonnas hangeldada, kuna keegi ei soovi neid. V. Kase hinnangul on need mõeldud naistele. Kauplusest ostetavatest ja maksikirjaga saadetavatest raseerijatest ei saa lõike- ja torkeriista valmistada, kuna terad on peenemad.

3.Tartu Vangla tagastas 15. mai 2023. a vastusega nr 1-11/231-2 V. Kase vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punktile 1 tuginedes vaideõiguse puudumise tõttu. Tartu Vangla põhjendas, et vaide esitajat ei ole distsiplinaarkorras karistatud Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.20, 1.7.21 ega 8.3.4 nõuete rikkumise eest. Ka ei ole V. Kase suhtes koostatud ettekandeid eelnimetatud kodukorra punktidega seonduvalt. Vanglale teadaolevalt ei ole ka V. Kase kehale tätoveeritud sõda, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressorriikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat ning tuvastatud ei ole selliste esemete äravõtmist kambrist. V. Kase kambrist ei ole ära võetud ka alasti inimkeha eksponeerivaid kujutisi. Ekslik on V. Kase arusaam, et kodukorra punkt 1.7.21 keelab kambris viibida alasti ülakehaga. Nimetatud punkt sellist tegevust ei keela ja sellise tegevuse kohta ei ole ka V. Kase suhtes ettekandeid koostatud. V. Kase kambrist ei ole ära võetud ka lubatud kogust ületavaid raseerijaid või hambaharju. Samuti ei nähtunud vangla dokumendihaldusregistrist, et V. Kask oleks soovinud lubatud kogust ületavaid raseerijaid või hambaharju lattu paigutada. Kuivõrd käesoleva ajani ei ole eelnimetatud punktide alusel V. Kase suhtes toiminguid tehtud ja V. Kask ei ole ise nimetatud punktide alusel esemeid lattu paigutanud, siis ei ole nimetatud punktid V. Kase õigustele mõju avaldanud. Asjaolu, et nimetatud punktid võivad mõju avaldada V. Kasele tulevikus, ei anna alust vaide esitamiseks. Teiste isikute õiguste või vabaduste kaitseks või objektiivse õiguspärasuse kaitseks ei ole vaide esitamine lubatav.
4.V. Kask esitas 28. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse selle peale, et Tartu Vangla 2. juuni 2022. a käskkirjaga nr 1-1/57 täiendati ja muudeti vangla kodukorda, lisades sinna punktid 1.7.20, 1.7.21 ja 8.3.4. Kaebaja märgib kaebuses seoses kodukorra punktiga 1.7.20, et ta on olnud Vene vägedes aastatel 1988-1991 ja kui tal oleks sellest ajast sõjaväe pilte, siis ei tohiks ta neid kambris hoida nähtaval kohal. Kaebaja sõnul on see tema elu möödunud aeg ja seda ei saa keegi ära võtta. Seoses kodukorra punktiga 1.7.21 märgib kaebaja, et siis ei tohiks vangla raamatukogus olla pooli raamatuid, ajakirju jms. Ei tohiks ka vaadata televisiooni, sest seal on palju pilte alasti inimkehast. Ka ei tohiks kaebajal näiteks olla pere pilte rannas või reisidel, sest siis on kohe alasti inimkeha eksponeerimine ja veel hullem lapsporno eksponeerimise kahtlustus. Samuti ei tohi kaebaja olla palja ülakehaga kambris. Seoses kodukorra punktiga 8.3.4 märgib kaebaja, et kuna tal on tugev habe ja ta saab vangla poolt abipakis lubatud ühekordseid žiletiaparaate, siis peab ta habemeajamiseks eemaldama kaitsepiirde ja ka siis läheb neid kaks tükki korraga. Kaebaja on ka tarbinud vangla kaupluses müüdavaid ühekordseid žiletiterasid ja nendega on sama mure. Kaebaja viitab kaebuses ka erinevatele Eesti Vabariigi põhiseaduse sätetele.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-23-1165

6.Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebus on küll pealkirjastatud kohustamiskaebusena ning konkreetset nõuet see ei sisalda, kuid kohtu hinnangul saab kohtueelses menetluses esitatud nõuet ja kaebuse sisu arvestades kaebaja tahet käsitleda selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkte 1.7.20, 1.7.21 ja 8.3.4 tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1).
7.Kohus märgib, et vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on iseenesest lubatav, kuid et selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, siis tuleb kohtul kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.
8.Praegusel juhul tagastas Tartu Vangla kaebaja vaide 15. mai 2023. a vastusega nr 1-11/231-2 vaideõiguse puudumise tõttu. Kohtupraktikast tulenevalt on HKMS § 47 lõike 1 kohaselt kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
29.aprilli 2014. a määrust asjas nr 3-3-1-78 13, punkt 19). Seega selleks, et otsustada, kas kaebaja on läbinud kohtusse pöördumise eeldusena nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kohtul hinnata, kas tema vaie on õiguspäraselt tagastatud.
9.Kohus leiab, et Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 1 alusel õiguspäraselt. Kohus ei pea vajalikuks kõiki vangla vastuses nr 1-11/231-2 sisalduvaid põhjendusi uuesti korrata, vaid esitab järgnevalt põhjendused eelkõige kaebuses toodud kaebaja väidete osas.
10.HMS § 71 lõige 1 sätestab, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 79 lõike 1 punkti 1 kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Vaideõigus on ette nähtud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte üldistes huvides ega objektiivsele õigusvastasusele reageerimiseks. Ka HMS § 76 lõike 2 punkt 4 kohustab vaides ära näitama, miks haldusakt või toiming vaide esitaja õigusi rikub. Isikul ei saa olla õigust vaiet esitada, kui temaga seonduvatel asjaoludel ei ole võimalik, et haldusakt tema õigusi saaks rikkuda.
11.Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid temaga seonduvaid olukordi, kus vaidlustatud kodukorra punktid nr 1.7.20, 1.7.21 ja 8.3.4 oleks tema õigusi reaalselt riivanud. Kaebaja viitas nii vaides kui ka kaebuses eelkõige vaid hüpoteetilistele olukordadele, kuidas vaidlusalused Tartu Vangla kodukorra punktid tema õigusi rikkuda võivad. Kohtu hinnangul ei piisa sellest vaideõiguse jaatamiseks. Kodukorra punkti 1.7.20 vaidlustamisel ei ole kaebaja asunud väitma, et ta oleks soovinud oma kambris hoida pilte enda sõjaväeaegadest või pereliikmetest rannas või reisidel tehtud pilte ning et vangla oleks seda talle keelanud. Seoses kaebaja väitega, et kodukorra punkt 1.7.21 keelab kambris viibida alasti ülakehaga, on Tartu Vangla vastuses kaebaja vaidele märkinud, et see väide on ekslik. Vangla kinnitas, et nimetatud punkt sellist tegevust ei keela.

3-23-1165

Kodukorra punkti 8.3.4 osas kaebuses viidatud raseerijatega seoses on vangla välja toonud, et kaebaja kambrist ei ole ära võetud lubatud kogust ületavaid raseerijaid ning samuti ei nähtunud vangla dokumendihaldusregistrist, et kaebaja oleks soovinud lubatud kogust ületavaid raseerijaid lattu paigutada. Kohtul puudub alus selles kahelda ning ka kaebaja ise ei ole kaebuses vastupidist väitnud. Eelnevat arvestades nõustub kohus Tartu Vanglaga, et kuivõrd vaidlustatud kodukorra punktide alusel ei ole kaebaja suhtes toiminguid tehtud ja kaebaja ei ole ise nimetatud punktide alusel esemeid lattu paigutanud, siis ei ole kõnealused kodukorra punktid kaebaja õigustele mõju avaldanud ning kaebajal puudus vaide esitamise õigus.

12.Kuivõrd kohtu hinnangul Tartu Vangla tagastas 15. mai 2023. a vastusega nr 1-11/231-2 kaebaja vaide õiguspäraselt, siis ei saa praegusel juhul VangS § 11 lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Kohus tagastab seetõttu V. Kase kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
13.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kohtule teadaolevalt on kaebaja karistuse kandmise viimaseks päevaks 11. jaanuar 2024. Seega isegi kui lugeda kohtueelne menetlus praegusel juhul nõuetekohaselt läbituks, siis kuuluks kaebus siiski pärast kaebaja vanglast vabanemist HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele. Pärast vanglast vabanemist ei oma vaidlusalused vangla kodukorra punktid kaebaja õigustele või kohustustele enam mingit mõju.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium