Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-1342 9. jaanuar 2024 Karin Jõks Sergei Matvejevi kaebus seoses Viru Vangla 09.05.2023.a vaideotsusega nr 6-12/132-2 Kaebaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).
Asjaolud
1.Viru Vangla kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 07.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses sisalduvad järgmised nõuded. Tühistada Viru Vangla 09.05.2023.a vaideotsus nr 6-12/132-2 ja kohustada leidma üles kaebaja poolt alates 2014. a Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) esitatud kaebuste numbrid kohtuasjades 1-10-15779, 1-21-474, 1-21-3185, 3-12-2452 (Riigikohtu otsus 3-3-1-2915). Kaebaja leiab, et tal on õigus saada neid andmeid avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel. Saada hüvitist informatsiooni saamisega viivitamise eest, kuna nende pärast osaliselt või täielikult ei võtnud EIK menetlusse kolme kaebaja kaebust nr 19667/22, 46993/22 ja 13297/23. EIK kuulutas kaebused vastuvõetamatuks ja ei põhjendanud seda. Kaebused muutusid vastuvõetamatuks tänu vanglaametnike tegevusele. Kontaktisik keeldus saatmast kaebusi EIKle riigi kulul ning seetõttu lasi kaebaja mööda kaebuse esitamise tähtaja. Kontaktisik ei tee kaebajale koopiaid kohtuotsustest ja ei uuri arvutist välja EIK-le esitatud kaebuse numbrit, põhjendades et tal puudub juurdepääs, kuigi kaebaja andis talle loa saada teavet kaebajat puudutavate andmete kohta. Kaebaja nõuab hüvitist 10 000 eurot ebaseadusliku vabaduse võtmise või sellele kaasaaitamise eest (kohtunikud ei teinud määrusi asjades, kus kriminaalmenetluse seadustik kohustab neid seda tegema).
2.Vastustaja esitas kohtule - 03.03.2023 vastustajale üle antud kaebaja avalduse, mille pealkirjaks on kaebaja kirjutanud „Teabenõue“. Kaebaja palus teatada tema kaebuse number Euro-kohtusse 2015-2016 aastatel kriminaalasja järgi 1-10-15779, ehk milline number Euro kohtus. Avaldus registreeriti numbriga 6-13/5197-1;
- vastustaja 14.03.2023.a vastuse nr 6-13/5197-2, mille punktis 6 jäeti see avaldus rahuldamata. Vastustaja märkis, et avalduse sisu jääb talle arusaamatuks. Kinnipeetav peab omama ise ülevaadet Euroopa kohtule esitatud kaebustest, vanglal puudub selleks vajalik ligipääs. Vastustaja andis kaebajale Euroopa Liidu Kohtu aadressi (Palais de la Cour de Justice, Boulevard Konrad Adenauer, 2925 Luxembourg) ja telefoninumbri; - kaebaja vaide, milles kaebaja taotles teabenõude rahuldamata jätmise otsuse tühistamist ja küsitud teabe andmist; - Viru Vangla 09.05.2023.a vaideotsuse nr 6-12/132-2. Vastustaja jättis vaide rahuldamata ja kordas vastuses antud selgitusi. Vaideotsusel on märge, et kaebaja sai selle kätte 12.05.2023.
3.Kohus küsis vastustajalt, kas kaebaja on esitanud talle kahju hüvitamise taotluse kaebuses märgitud asjaoludel. Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 26.09.2023 nr 6-16/161-1. Kaebaja taotles selles kahju hüvitamist alusel, et vangla ei väljastanud talle väljatrükki Vabariigi Valitsuse määrusest nr 182. 21.11.2023.a seisuga ei olnud vastustaja kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Kohtu seisukoht
4.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuses järgmised nõuded.
4.1.09.05.2023.a vaideotsuse nr 6-12/132-2 tühistamise nõue. Kaebaja on kasutanud sõnastust „tunnistada vangla otsus tühiseks“, kuid kohtu hinnangul on kaebaja ilmselgelt mõelnud seda, et vaideotsus on õigusvastane ja ta soovib selle tühistamist.
4.2.Nõue kohustada vastustajat välja selgitama ja kaebajale esitama kaebaja poolt alates aastast 2014 EIK-le esitatud kaebuste / kohtuasjade numbrid (kohustamisnõue).
4.3.Kahju hüvitamise nõue.
5.Kohus tagastab kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes (määruse punktis 4.1 ja 4.2 nimetatud nõuetes) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.1.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtupraktikas mõistetakse seda nii, et kaebeõiguse eelduseks on kaebajale kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riive. Kaebaja väitel on rikutud tema õigust saada avalikku teavet. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS on Eesti-sisene õigusakt ja ei reguleeri EIK tegevust. See, millised numbrid andis EIK kaebaja esitatud kaebustele / kohtuasjadele alates aastast 2014, ei ole avalik teave, mida kaebaja saaks nõuda AvTS-s reguleeritud teabenõudega. Samuti puudub alus nõuda neid andmeid vastustajalt, kuna vastustajale ei ole seaduse või muu õigusaktiga pandud avalikku ülesannet, mille raames vastustaja peaks neid andmeid teadma. Sisuliselt kaebaja soovib, et vastustaja abistaks teda EIK-le kaebuse koostamisel ja esitamisel esindajale sarnases rollis ehk uuriks kaebaja huvides välja andmeid, mida kaebaja peab kaebuse koostamiseks vajalikuks. Kaebajal puudub õigus vastustajalt sellist tegutsemist nõuda.
5.2.Kohus märgib, et lisaks eeltoodule ei oleks kohustamisnõue osaliselt lubatav, kuna kaebaja 03.03.2023.a avalduses ega vaides ei ole nimetatud EIK kohtuasjade numbreid seoses Eesti kohtuasjadega 1-21-474, 1-21-3185, 3-12-2452 (Riigikohtu otsus 3-3-1-2915). Avalduses ja vaides on nimetatud ainult kriminaalasja 1-10-15779. See tähendab, et osaliselt on läbimata
kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus ei suuna kaebajat esitama uusi teabenõudeid ja nende rahuldamata jätmise korral vaideid, kuna määruse punktis 5.1 toodud põhjendustel ei ole kaebajal õigust vastustajalt neid andmeid nõuda.
5.3.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata põhivaidlusest selle üle, kas vastustajal on kohustus välja selgitada ja kaebajale anda tema soovitud andmed. Kaebaja ei esitanud vaideotsusele iseseisvaid vastuväiteid. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse seetõttu, et ta ei nõustu selle lahendusega ehk vaide rahuldamata jätmisega. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel.
6.Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, et vastustaja andis kaebajale Euroopa Liidu Kohtu, mitte Euroopa Inimõiguste Kohtu postiaadressi. Kaebaja nimetas oma avalduses Euro-kohut, see ei ole üheselt mõistetav. Eksitus ei mõjutanud kaebaja võimalusi ise tegutseda oma õiguste teostamiseks. Kaebaja tugineb kaebuses sellele, et ta on esitanud EIK-le mitmeid kaebusi, mis on kohale jõudnud ja lahendatud. Järelikult oli kaebajal olemas võimalus EIK-le kirjade saatmiseks.
7.Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.1.Kaebaja on hüvitamisnõude alusena (kaebaja väidetud vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena) välja toonud, et vastustaja ei andnud kaebajale andmeid tema kohtuasja numbri kohta EIK-s seoses kriminaalasjaga 1-10-15779, vastustaja ei saatnud vangla kulul EIK-le kaebusi kriminaalasjades 1-10-15779, 1-21-474 ja 1-21-3185 ning vastustaja ei tee kaebajale koopiaid kohtuotsustest. Kaebaja selgitust, et kohtunikud ei teinud kriminaalmenetlustes määrusi, mõistab kohus nii, et selle etteheite soovis kaebaja esitada EIK-le.
7.2.Kaebaja ei ole kaebuses esitanud andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta (millal esitas ta samal alusel kahju hüvitamise taotluse vanglale, millal ja millise vastuse ta sai). Kohus küsis vastustajalt, kas kaebaja on esitanud vastustajale kahju hüvitamise taotluse kaebuses märgitud asjaoludel. Vastustaja teatas üksnes määruse punktis 3 nimetatud kahju hüvitamise taotluse esitamisest, kuid selles ei ole nõude aluseks määruse punktis 7.1 nimetatud asjaolud. See tähendab, et kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
8.Kaebajal on õigus esitada hüvitamisnõue uuesti pärast seda, kui kaebaja on esitanud samal alusel kahju hüvitamise taotluse vastustajale ning vastustaja on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.