Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1145
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama täiteasjas nr 182/2023/1194 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning Kaitseressursside Ameti 26.09.2022 ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/1961 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Kerli Metsaste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja menetluskulu 10 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1145
KRA esitas 06.07.2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
Kaebaja esitas 05.12.2023 täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja.
Kaebuse põhjendused:
Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 16.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast kohustusest teadlik, st ei olnud KRA-lt kutset saanud. KRA 26.09.2022 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 24.04.2023 kohtutäituri poolt koos täitmisteatega. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist. Sunniraha määramine ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.
Vastustaja vastuväited:
1) Kaebaja õiguseid ei ole rikutud, sest ta ise hoidub juba aastaid kõrvale KRA-ga suhtlemisest, esitab KRA-le endaga kontakti saamiseks andmeid, mis hiljem on blokeeritud (KRA-le 17.11.2021 esitatud e-posti aadress) või osutunud valelikuks (rahvastikuregistris on märgitud elukohaks Soome, kuigi kaebuses kaebaja väidab, et elab Tartumaal) ning seadust ja menetlusõigust ei ole X suhtes rikutud. 2) KRA 26.09.2022 ettekirjutus avalikustati 26.09.2022, seega oli see KVTS § 15 lg 3 kohaselt kätte toimetatud 26.10.2022. Kuna X ei esitanud KRA-le kontaktandmeid dokumentide kättesaamiseks, siis ei olnud KRA-l põhjust juhinduda KVTS § 15 lg-st 4.
2(6)
3-23-1145 3) Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-72-14 p 19, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan (HMS § 5 lg 1), kuid see peab tagama info reaalse liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. KRA hinnangul võiks käesoleval juhul erandiks pidada KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetud info liikumist adressaadini. HMS § 35 lg 1 p 2 tingimus, et menetlusosalist tuleb teavitada sunniraha rakendamise menetluse algatamisest on täidetud. Selline teavitus sisaldus KRA 26.09.2022 ettekirjutuses. Seega kaebaja pidi teadma, et juhul kui ta ei ilmu arstlikku komisjoni ja ei kasuta võimalust esitada KRA-le 14 päeva jooksul komisjoni mitteilmumise põhjendusi, algatatakse sunniraha sissenõudmiseks täitemenetlus (ATSS § 9 lg 1). KRA 26.09.2022 ettekirjutusega tagati kaebajale ka HMS § 40 lg-st 2 tulenev ärakuulamisõigus. 4) Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-72-14 ei saa tõlgendada selliselt, et sunniraha vabatahtliku tasumise võimaldamine on üheks eelduseks, et pidada sunniraha rakendamise menetlust seadusega kooskõlas olevaks. Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega. ATSS-i § 7 lg 1 sätestab, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Hoiatuse võib esitada koos ettekirjutusega või edastada mõne aja möödudes eraldi teatena. Menetluse lihtsuse ja säästlikkuse põhimõttest tulenevalt on KRA teinud hoiatuse samal ajal ettekirjutusega, et juba võimalikult aegsasti teha ettekirjutuse adressaadile teatavaks ettekirjutuse täitmata jätmise võimalikud tagajärjed. Sunniraha vabatahtliku tasumise võimaldamise kohustust haldusorganile ei tulene kehtivast seadusandlusest. Kui isik on oma tegevuse või tegevusetusega lasknud olukorral areneda nii kaugele, et haldusorganil tekib vajadus rakendada isikule pandud kohustuse täitmise tagamiseks sunniraha, ei saa ka hea halduse põhimõttest või muust säärasest allikast mõistlikult tuletada haldusorganile kohustust otsida võimalusi, kuidas isik saaks sunniraha tasuda seaduses sätestatud kulusid kandmata, eriti olukorras, kus isik on ametile kättesaamatu ja on rikkunud lisaks terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise kohustusele ka kohustust teavitada ametit viivitamata kontaktandmete muutumisest. 5) Riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124). Kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti ka kohustusest läbida terviseseisundi hindamine alates aastast 2017, mil ta kutsealusena arvele võeti. Riigikohtu lahendi 3-3-1-72-14 p 19 kohaldamine ja tõlgendamine selliselt, et ametil oleks kohustus võimaldada sunniraha vabatahtlikult tasuda ka neil isikutel, kes ei soovi dokumente ameti poolt kätte saada, kes väldivad ametiga suhtlemist ning blokeerivad oma kontakte, üksnes õõnestab riigikaitsekohustuse täitmist, venitab ja pikendab kogu haldusmenetluse kulgu ning lõppkokkuvõttes ei too kaasa kaebaja jaoks positiivseid tagajärgi. Seda põhjusel, et KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure tõenäosusega niikuinii isikule teadmatuks ning sunniraha vabatahtlikult tasumata.
3(6)
3-23-1145
KRA vastuse lisa 13 KRA vastuse lisa 12
KRA vastuse lisa 11
4(6)
3-23-1145 „tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Seega olukorras, kus ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik mh selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (ATSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 19, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid saatis täitmata ettekirjutuse koheselt kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kohus ei nõustu KRA-ga selles, et sunniraha rakendamisest teavitamise nõue oli täidetud KRA 26.09.2022 ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (ATSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas. Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha. Seda juba põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Sealjuures asjaolust, et ATSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise TMS-s sätestatud korras, ei saa teha järeldust, et täitemenetlusega seotud kulude tasumine on sunniraha rakendamisel paratamatu. Kohtu eelnevat seisukohta ei muuda ka vastustaja argument, et KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure tõenäosusega niikuinii isikule teadmatuks. Kohtu hinnangul ei saa siiski välistada võimalust, et adressaat saab sunniraha rakendamise teate kätte ning tasub vabatahtlikult sunniraha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.
3-23-1145 (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.