Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-629 21. detsember 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi X kaebus Eesti Töötukassa otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindajad Reelika Leetmaa ja Helle Rebane Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2023. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2023. a otsus. Saata asi tagasi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) tuvastas X-l (kaebaja) osalise töövõime 8. detsembrist 2016 kuni 7. detsembrini 2020.
2.Kaebaja esitas 8. jaanuaril 2021 töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse. Kaebaja kirjeldas taotluses, et ta suudab ringi liikuda, kuid kardab trepist alla minna ja kukkuda. 2020. a veebruaris murdis kaebaja tänaval kukkudes käe. Selle käega on valus teha erinevaid liigutusi. Käsi väsib, eriti kui kaebaja peab töötama kiiresti ja tõstma raskusi. Samuti on valus pead pöörata ja kallutada. Kaebajal on maakuli degeneratsioon ja pärast 2014. a insulti märkas, et tema nägemine on halvenenud. See raskendab kaebaja tööd arvutiga. Veel märkis kaebaja, et ta kaotab teadvuse, kui vaatab televiisorit või istub bussis. Kaebaja on kolm korda kaotanud teadvuse. Tema väitel on selle põhjuseks liiga madal vererõhk. Muu hulgas märkis kaebaja, et ta orienteerub halvasti (taotluse p 5).
3.Töötukassa tuvastas 26. jaanuari 2021. a otsusega nr TVH/21/005058, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, tuginedes tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarsti eksperdiarvamusele. Otsuse kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang kolmes valdkonnas (liikumine, käeline tegevus ning õppimine ja tegevuste sooritamine), kuid need ei mõjuta
3-21-629 taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja kirjeldatud teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tegutsemisvõime piiratud. Selles valdkonnas hinnati kaebaja tegutsemisvõimet koos abivahendi (prillide) kasutamisega. Samuti ei mõjuta tervise infosüsteemi (TIS) andmete põhjal kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas töövõimet. Seisund on püsinud tablettraviga stabiilne. TIS-i andmed ei kinnita kaebaja kirjeldatud piiranguid, mis seostuvad muude tervisehäiretega.
4.Kaebaja esitas vaide, mille töötukassa jättis 8. märtsi 2021. a vaideotsusega nr 770 rahuldamata. TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaidemenetluse käigus kaebaja terviseandmeid, kuid jäi eksperdiarvamuses toodu juurde. Ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst leidis, et TTO eksperdiarvamus on õige. Vaideotsuse põhjendused olid järgmised.
4.1.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on närvisüsteemi- ja peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade käimine ja treppidest liikumine koormustaluvuse languse ning kiire väsimise tõttu. Terviseandmete kohaselt on kaebajat suurvarba deformatsiooni tõttu opereeritud. See olulisi piiranguid ei põhjusta. Terviseandmetes puuduvad viited valuravi kohta. Vererõhuväärtused on ravi mõjul olnud suhteliselt stabiilsed. Rütmihäired ei ole enam kordunud ja sünkoope ei ole esinenud. Kaebaja tarvitab rütmihäirete tõttu ravimeid, mille mõjul püsib seisund hea. Kaebajal on diagnoositud osteoporoos, kuid ta saab ravi, mille tõttu ei esine praegu osteoporoosist tingitud piiranguid määral, mis mõjutaksid töövõimet. Osteoporoos iseenesest ei põhjusta liikumispiiranguid, valusid ega lihasjõudluse vähenemist. Terviseandmete järgi ei ole kaebajal olulisi liikumispiiranguid põhjustavaid seisundeid. Vaskulaarsest entsefalopaatiast ja väsimusest tuleneb kerge piirang liikumise valdkonnas. Terviseandmed ei kinnita taotluses väidetud orienteerumisraskuste esinemist.
4.2.Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“ esineb samuti kerge piirang, mille põhjuseks on traumajärgne seisund. Pärast õlavarreluu murdu on käte ning käsivarte kasutamine vasema õlaliigese liikuvuspiiratuse ja valu tõttu piiratud. Kaebaja on käinud füsioteraapias, mille järel seisund mõnevõrra paranes. Kaebaja ei saa püsivalt valuravi. Kaebaja on paremakäeline ning paremal käel piiranguid käelistes tegevustes ei esine. Lihasjõudluse vähenemise kohta ei ole terviseandmeid.
4.3.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ esineb ka kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on piiratud igapäevatoimingute tegemine ja mitme ülesande täitmine mälu halvenemise tõttu. Selles osas on ekspertarst tegutsemispiirangu hindamisel nõustunud kaebaja enda hinnanguga.
4.4.Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kasutab prille. Kaebajal esineb nägemisteravuse langus ja ta on silmaarsti jälgimisel. Oftalmoloogi 30. juuni 2020. a epikriisi kohaselt on kaebaja nägemisteravuse langus prillidega rahuldavalt kompenseeritud.
4.5.Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei mõjuta terviseandmete kohaselt töövõimet. Kaebajal on esinenud ajusisene hemorraagia, mistõttu ta kaotas teadvuse, ning on esinenud rütmihäireid (madala pulsiga). Tablettraviga püsib seisund stabiilne ja tarvitatavad ravimid ei põhjusta töövõime langust. Teadvushäirete esinemise kohta viimastel aastatel pole viiteid. Kaebaja on kardioloogi jälgimisel ja rütmihäired ei põhjusta teadvusehäiret. Madalate vererõhuväärtuste kohta ei ole andmeid.
4.6.Taotluses kirjeldatud piirangud, mis seostuvad muude tervisehäiretega, ei ole leidnud kinnitust ka vaidemenetluses. Kaebaja terviseandmetes esineb korduvalt vihjeid kognitiivsetele häiretele, kuid 2(10)
3-21-629 pole märgitud ühtegi diagnoosi, visiiti ega ravi. Praegu ei ole andmeid, et kaebajal esineksid orienteerumisraskused.
4.7.TTO ekspertarsti hinnangul sobib kaebajale töö puhkepausidega ning talle ei sobi raske füüsiline töö. Kaebaja töövõimet toetab füsioteraapia, põhihaiguste ravi ja tervislikud eluviisid. Järgmiseks töövõime hindamiseks on vaja enne hinnata kaebaja vaimset võimekust. Kaebaja töövõime on varem hinnatud osaliseks, sest siis oli 2014. a-l tekkinud peaajusisesest verevalumist möödunud suhteliselt vähe aega ning ravile vaatamata olid vererõhu väärtused aeg-ajalt normist kõrgemad. Praegu on vererõhk raviga kompenseeritud, verevalum resorbeerunud ning neuroloogilisi ärajäämanähte ega retsidiive ei ole tekkinud. Kaebajal oli ka vasaku suurvarba deformatsioon, mis raskendas käimist, ja planeeriti operatiivset ravi. Operatsioon oli edukas ja liikumispiirangud on taandunud. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse tühistada töötukassa 26. jaanuari 2021. a otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat tema 8. jaanuari 2021. a taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused olid järgmised.
5.1.Töötukassa ei ole tutvunud kaebajale määratud diagnoosidega ega hinnanud neist tulenevaid piiranguid ja nende eeldatavat kestust. Kaebajal on maakuli düstroofia, algav katarakt, südame rütmihäire, selgroolülide ja parema reie osteoporoos ning kaela osteokondroos. Kõik haigused tekkisid pärast insulti ja halvendasid kaebaja tervist. Uue insuldi vältimiseks tuleb alandada vererõhku, kuid samas on kaebaja vererõhk niigi väga madal ja on põhjustanud kahel korral minestamist. Kaebaja mõõdab vererõhku kaks kuni kolm korda päevas ja võtab ravimeid vastavalt sellele. Osteoporoosi raviperiood on viis kuni kuus aastat. Ravimid määrati 2020. a augustis. Perearst kohandab siiani kaltsiumi ja D3-vitamiini annuseid. Kaebajal on valus pead pöörata ja kallutada. Samuti on valus viga saanud kätt tõsta, ringikujuliselt liigutada ja selja taha panna, kätt sirutada ning painutada õla- ja küünarliigesest. Kaebaja on rohkem kui aasta kannatanud bursiidi tõttu valusid. Ainult parema käega ei saa tööd teha. Kaebaja võimleb igal hommikul, et vasakut kätt, selgroogu ja paremat puusa liikuma saada. Maakuli degeneratsioon ja katarakt raskendab tööd arvutiga. Kuna süstid ei aita, on kaebaja neist keeldunud. Nägemine on halb ka prillidega ja töötada saab üksnes ekraani suurendusega. Uut operatsiooni ei ole veel võimalik teha, sest kardetakse eelmise operatsiooni õmbluste kahjustamist. Kuivõrd haigus on tekkinud insuldi tagajärjel, siis ei saa seda ravida, sest kahjustatud pole mitte silm, vaid aju. Kaebaja ei võta rütmihäirete vastu ravimeid, sest tema pulsisagedus on väga madal. Kaebaja orienteerub halvasti. Taastusravis tegeleti tähelepanu ja mäluga, kuid midagi ei muutunud.
5.2.TIS-is andmete puudumine ei tähenda, et kaebajal ei esine terviseprobleeme, vaid üksnes seda, et neid on vaja põhjalikumalt uurida. Vastustaja saab küll nõuda pöördumist arsti vastuvõtule, kuid ei saa teha järeldusi arsti juures mittekäimisest. Koroonaviiruse pandeemia tõttu on arstidega kohtumine olnud piiratud. Kaebajal on mitmed ravimatud haigused ning jääb arusaamatuks, milliseid lisauuringuid ja millise arsti juures peaks ta veel tegema. Kaebaja ei teadnud taotlust täites, kuidas piiranguid hinnatakse. Kaebaja hindab liikumise, käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondades esinevad piirangud raskeks. Kaebajal ei ole probleeme suhtlemise ja enesehooldusega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 15. novembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
6.1.Töövõimet ei saa hinnata üksnes kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus, lähtudes taotlusest, TIS-i andmetest ja vajaduse korral 3(10)
3-21-629 raviarstidelt saadud andmetest (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 lg 1). Kaebaja töövõimet hindava ekspertarsti pädevuses ei ole määrata talle diagnoose või ravi, vaid seda peab tegema raviarst. Ekspertarst kontrollib, kas kaebaja on pöördunud terviseprobleemidega arstide poole, millised diagnoosid ja ravi on talle määratud, kas kaebaja on ravi järginud ja kas ravi on olnud efektiivne.
6.2.Kuivõrd kaebaja 8. jaanuari 2021. a taotlus ei sisaldanud skaalale 0-4 vastavaid arvväärtusi ja alati ei olnud kaebaja selgitused hinnatavad eespool viidatud punktiväärtustele vastavalt, määrati põhjendatult arvväärtuseks 9. See tähendab, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Ekspertarst peab ise andma kõigil juhtudel piirangule arvväärtuse vastavalt skaalale 0-4, korrigeerides vajaduse korral taotleja enda märgitud hinnangut. Kohus peab kontrollima, kas ekspertarst hindas kaebajal esinevaid väidetavaid tegevuspiiranguid õigesti ja arvestas kõigi oluliste asjaoludega. Ei vaielda selle üle, et kaebajal ei esine töövõimet välistavaid seisundeid (määruse nr 39 § 4). Liikumise valdkonnas tõi kaebaja välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ja „liikumisega seotud muud piirangud“, viidates osteoporoosile ja 2020. a veebruaris toimunud käeluumurrule. TTO ekspertarst hindas, et kaebaja liikumine eri tasapindadel on kergelt piiratud. Kuna kaebaja saab ravi, siis osteoporoos ei tingi piiranguid määral, mis mõjutaks töövõimet. TIS-i andmetel ei kasuta kaebaja jala- või seljavalude tõttu valuravi. Osteoporoos iseenesest ei piira töövõimet, ei põhjusta tegutsemisvõimet piiravaid valusid ega vähenda ka lihasjõudlust. Ka D-vitamiini puudus ei mõjuta iseenesest töövõimet ja D-vitamiini taset organismis on võimalik tõsta. Kaebaja enda esitatud väljavõte haigusloost 2021. a oktoobrist kinnitab, et lihastoonus jalgades ja kätes on normipärane, lihasjõud jalgades ületab vastupanu. Võib eeldada, et 2014. a insuldi ja sellest tekkinud ajukahjustuse tõttu on kaebajal mõningaid vaevusi liikumisel (nt väsimus), kuid puudub alus arvata, et see mõjutaks kaebaja igapäevaelu rohkem kui kergelt.
6.3.Ekspertarst on leidnud, et TIS-i andmed ei kinnita seda, et kaebaja orienteerub halvasti. Kaebajal diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia võib küll tuua kaasa muutusi erinevates vaimse valdkonna funktsioonides, kuid selle kohta ei ole tehtud ühtegi uuringut, mis võimaldaks piirangut hinnata. Orienteerumisraskus ei ole füüsiline piirang, vaid vaimne, mistõttu ei ole selle kajastamine ja hindamine liikumise valdkonnas põhjendatud. Seda tuleks käsitleda õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Ekspertarsti kokkuvõtte kohaselt on liikumise valdkonna piirangut põhjustanud haigus ajas püsinud ja kaebaja osaliselt kohanenud, mistõttu on piirangute kokkuvõtlikku raskusastet hinnatud arvväärtusega 1. Ekspertarsti hinnanguga tuleb nõustuda.
6.4.Ekspertarst tuvastas, et pärast õlavarreluu murdu on kaebajal jäänud liigesliikuvuse piiratus ja esineb valu. Füsioteraapiaga seisund mõnevõrra paranes ja püsivalt valuravi ei toimu. Seega hindas ekspertarst piirangu kergeks. TIS-i andmetele tuginedes ei saa ekspertarsti hinnangut pidada ilmselgelt ebaõigeks. Kaebaja ei kasuta abivahendeid ega võta valu tõttu ravimeid. Kaebaja on käevaludele vaatamata saanud oma igapäevatoimetustega hakkama ja suutnud ka tööl käia. On usutav, et käsi võib trauma järel valutada ja valulikkus ei võimalda kätt täiesti vabalt liigutada, kuid terviseandmed ei kinnita, et käevalud piiravad töövõimet. Kuna kaebaja on paremakäeline, siis piirab vasaku käe valulikkus kaebajat tegutsemisel vähem, kui seda teeks parema käe valulikkus. Kaebajal diagnoositi 2021. a septembris õlabursiit, kuid see ei tähenda, et bursiit esines juba töövõime hindamisel 2021. a jaanuaris. Tõenäoliselt on bursiit tekkinud hiljem ja sellega ei saanud töövõime hindamisel arvestada. Lisaks on bursiit üldiselt hästi ravitav, mistõttu ei saa see piirata töövõimet pikka aega. TIS-i andmetel ei ole kaebaja arstidele kurtnud käte väsimist. Trauma järel võib käsi usutavasti kiiremini väsida, kuid see ei tingi veel töövõimetust, sest mitte iga töökoht ei eelda kätega raske füüsilise töö tegemist. 4(10)
3-21-629 Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks jätnud mingite terviseandmetega arvestamata või oleks hinnanud kaebaja tervisepiiranguid valesti.
6.5.TIS-i andmetel on kaebajal mitmed silmahaigused, mis piiravad tema nägemist. TIS-ist ei nähtu, et kaebaja silmavaevusi ei saaks vajaduse korral operatiivselt ravida, vaid selleks on praegu veel vara ja kaebajale on määratud muu ravi. Samuti kasutab kaebaja prille ja arvutiga töötades ekraanisuurendust. Kaebaja kinnitas ka kohtuistungil, et prillidega on tema nägemine korras ja piiratud on külgnägemine. Kaebaja osales mh kohtuistungil ilma prillideta, mis tähendab, et ta ei vaja nägemise korrigeerimiseks pidevalt prille. Töövõimet tuleb hinnata koos asjakohase abivahendi kasutamisega, sest abivahendit on võimalik kasutada ka tööd tehes. Külgnägemise piiratust ei saa pidada töövõimet vähendavaks, sest võimalik on teha tööd, mis ei eelda head külgnägemist. Kaebaja silmahaigused ei ole igapäevaelu ja töötamist takistanud, mida võib järeldada mh sellest, et kaebaja on nägemisprobleemidele vaatamata suutnud kohtule korduvalt esitada mahukaid tihedas väikeses trükikirjas avaldusi. Ka 2021. a oktoobri epikriis kinnitab, et vaateväli on normis ja kaed minimaalselt. Kui olukord haiguste arenedes muutub, on kaebajal võimalik taotleda töövõime uut hindamist.
6.6.Nõustuda tuleb eksperdiarvamusega, et kaebajal puuduvad teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangud. Kaebajal olid TIS-i andmetel teadvusekaotuse hood 2014. ja 2017. a-l, kuid hiljem ei ole neid esinenud. Ka kaebaja vererõhk on kogu aeg olnud kõrge, mitte madal. Määratud ravi tulemusel on kaebaja vererõhu näidud üldjuhul normis või vahel pisut kõrgemad. Kaebaja südamerütmis ei ole märkimisväärseid probleeme tuvastatud. Seega ei kinnita terviseandmed, et kaebajal oleks praegu probleeme teadvusel püsimisega.
6.7.Kaebaja on viidanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas piirangule võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ sooritamisel. Ekspertarst järeldas, et peaajuveresoonte haiguste tõttu on kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirang. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ajas püsinud ja kaebaja ei ole kohanenud. Mälu halvenemine häirib tema igapäevaelu. Muudes selle valdkonna võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud ning valdkonna piirangute kokkuvõtlikku raskusastet hinnati kergeks. Ekspertarsti hinnanguga tuleb nõustuda. Kaebaja saab iseendaga hakkama ega vaja hooldajat või abi igapäevastes toimingutes, mida kinnitab ka 2021. a oktoobri väljavõte haigusloost. Mäluprobleemidega hakkama saamiseks on kaebaja võtnud kasutusele üleskirjutamise meetodi. Ka psühholoog on testide põhjal leidnud, et kaebajal esinevad viited kergele kognitiivsele düsfunktsioonile, kuid üldiselt on tema kognitiivne võimekus samaealiste inimestega võrreldes samal tasemel. Kaebajal võib möönda mõningaid orienteerumisraskusi, kuid puudub alus arvata, et see mõjutaks tema töövõimet. Kaebaja on suutnud seni iseseisvalt tööl käia, millest saab järeldada, et tuttava teekonna läbimine ei valmista talle raskusi. Seega ei ole kaebajal ka nimetatud valdkonnas selliseid probleeme, mis piiraksid tema töövõimet.
6.8.Kuna ekspertarst tuvastas kaebajal osas valdkondades vaid kerged piirangud (raskusaste arvväärtusega 1), siis on kokkuvõttes põhjendatud seisukoht, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Ei nähtu, et ekspertarst oleks teinud kaebaja töövõime hindamisel määruse nr 39 § 8 lg-s 2 nimetatud asjaoludega arvestamisel ilmselgeid vigu. Kui kaebaja tervis edaspidi halveneb ja seda kinnitavad ka tema terviseandmed, on kaebajal võimalik taotleda töövõime uut hindamist.
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. veebruari 2023. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse enamiku põhjendustega ja järgis neid ega pidanud seetõttu vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
5(10)
3-21-629
7.1.Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase viie aasta terviseandmete põhjal. Kui olemasolevad andmed ei võimalda hinnangut anda, võib ekspertarst saata isiku tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lg 3; määruse nr 39 § 5 lg 2). Kui tervise infosüsteemis puuduvad ekspertiisi tegemiseks vajalikud terviseandmed (TVTS § 7 lg 4) või need on ebapiisavad, saab ekspertarst töötukassa kaudu nõuda arstidelt puuduvate andmete TIS-i kandmist või edastamist (TVTS § 7 lg 6). Lisaks on ekspertarstil õigus täpsustada andmeid taotluses nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3).
7.2.TTO eksperdiarvamusest ei nähtu, et TIS-i andmed oleksid puudulikud või vastuolulised ning ekspertarstil ei olnud nende alusel võimalik kaebaja töövõimet adekvaatselt hinnata. Õigusaktidest ega töövõime hindamise metoodikast ei tulene töötukassale ega ekspertarstile kohustust küsida alati taotluses märgitud arstidelt või muudelt isikutelt lisaandmeid või saata taotleja arsti vastuvõtule, vaid seda tuleb teha üksnes siis, kui olemasolevate terviseandmete põhjal ei saa töövõimet hinnata, sest neid andmeid on vaja täpsustada või vastuolusid kõrvaldada. TVTS § 6 lg-test 4 ja 5 tulenevalt on eelkõige taotleja enda kohustuseks pöörduda kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtule ning eksperdi ülesanne ei ole asuda ise uurima, kas taotlejal võiks esineda veel mingeid piiranguid põhjustavaid seisundeid. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et kui taotleja ei ole mõne taotluses piiranguid põhjustavana välja toodud terviseprobleemiga arstide poole pöördunud (ja selleks puudus mõjuv põhjus), siis võib eeldada, et kõnealune terviseprobleem tema igapäevast tegutsemisvõimet ei häiri või põhjustab üksnes kergeid piiranguid, mis ei mõjuta töövõimet.
7.3.Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks pidanuks eksperdiarvamuse andjal tekkima kahtlus, et kaebajat puudutavad terviseandmed ei ole täielikud või piisavad, ning tegema sellest tulenevalt kaebajat ravinud või ravivatele arstidele täpsustavaid päringuid. Ekspertarsti hoolsuskohustuse rikkumist või eksperdiarvamuse ebaõigsust ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et ekspertarst ei teinud eraldi päringuid perearstile ja raviarstidele ega hinnanud kaebaja terviseseisundit vahetult (sh ei saatnud teda mõne arsti vastuvõtule). Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (vt lisaks Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1110/84, p 24).
7.4.Kuigi töövõime hindamisel kasutatav ekspertarsti arvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata esmajoones konkureeriva eksperdiarvamusega (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1110/84, p-d 22, 24 ja 26). Samas on oluline arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema eriteadmistega meditsiinispetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisteta ja lisatõendeid kogumata asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses võiks olla põhjust kahelda, kui ekspertarst on võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine.
7.5.Pooled ei vaidle, et kaebajal on esinenud ja esineb mitmeid haigusi, seisundeid ja traumasid, mis võivad olla põhjustanud talle pikaajalisi vaevusi. Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud on eksperdile hindamisel küll lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on taotluses väidetud raskusega piirangute esinemine usutav ja milline on piirangu raskusaste. Ei ole vaja üksikasjalikult korrata vastustaja ja halduskohtu põhjendusi, mis seostuvad kaebaja terviseandmetest tehtud järeldustega. Kuigi 6(10)
3-21-629 vaidlustatud otsuse tegemisel ei olnud võimalik võtta arvesse kaebaja kohtumenetluses (sh apellatsiooniastmes) esitatud uuemaid terviseandmeid, on töötukassa ekspertarst neid siiski hinnanud, jäädes 7. mai 2021. a ja 3. veebruari 2022. a arvamustes seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Kaebaja terviseprobleemid, mis seostuvad 9. veebruaril 2020 toimunud õlavarreluu murruga ja nägemisega, esinesid juba töövõime hindamise ajal ning neist tingitud piirangute raskusaste ei ole sisuliselt muutunud. Pulmonoloogi 2. detsembri 2021. a epikriisist nähtuvat uneapnoe kahtlust võimaliku kõverdunud nina vaheseina tagajärjel ei saanud töövõime hindamisel arvestada, sest sellekohaseid kaebusi varem ei olnud. Unehäiretega seostuv jääb seejuures väljapoole perioodi, mille kohta kaebaja on töövõime hindamise tulemust apellatsiooniastmes vaidlustanud.
7.6.Kaebaja tõi 8. jaanuari 2021. a taotluses nii liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumisega seotud muud piirangud“ kui ka muude tervisehäirete all välja, et ta orienteerub halvasti (ei saa aru, kus ta viibib), kuid 24. jaanuari 2021. a eksperdiarvamuses sellega seotud piiranguid ei tuvastatud. Ekspertarst märkis, et TIS-i andmed taotleja kirjeldatud piiranguid ei kinnita, kuigi taotlejal on diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia, millest tingituna võivad esineda muutused erinevates vaimse valdkonna funktsioonides, ning ka terviseandmetest leiab korduvalt vihjeid kognitiivsete võimete languse kohta. Samas puuduvad sellekohased diagnoosid, visiidid (uuringud) ja ravi, mis võimaldaksid piiranguid hinnata. Ekspert märkis, et edaspidisteks hindamisteks on vajalik enne mõõta vaimset võimekust. Olukorras, kus TIS-is olevad andmed ei viidanud konkreetsele piirangule, vaid üksnes üldiselt kognitiivsete võimete languse võimalikkusele, ei ole alust heita ekspertarstile ette seda, et kaebaja väidetud orienteerumisraskuste esinemise kontrollimiseks ei ole kaebajat saadetud eriarsti vastuvõtule või uuringutele. Kui kaebajal oleks hiljem tuvastatud tõsised kognitiivsed häired, andnuks see põhjust taotleda töövõime uut hindamist.
7.7.Kaebaja viibis 20. oktoobrist kuni 22. oktoobrini 2021 kognitiivse düsfunktsiooni kahtluse tõttu kliinilistel uuringutel ning neuropsühholoogilise hindamise tulemuste põhjal on kaebajal diagnoositud kerge orgaaniline tunnetushäire (F06.7). Haigusloo väljavõttest nähtuvalt viitas Montreali kognitiivsete funktsioonide hindamise testi (MoCA) tulemus 25/30 (norm 26/30) kergele kognitiivsele düsfunktsioonile, kuid varasemate testide puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata patsiendi kaebust, et probleem on ajas süvenenud. Neuroloog leidis 20. detsembri 2021. a kokkuvõttes, et kliiniliselt on tegemist kognitiivse düsfunktsiooni, mitte dementsussündroomiga, samas esineb edaspidi risk Alzheimeri haiguse tekkeks ja seetõttu alustati ravi. Kaebaja 8. veebruari 2023. a seisukohas on täiendavalt välja toodud, et 19. septembri 2022. a ja 17. novembri 2022. a sissekannete põhjal on kaebajal jätkuvalt väljendunud vaskulaarne entsefalopaatia ning tõenäoliselt arenemas täpsustamata dementsus või Alzheimeri tõbi. Need andmed ei anna alust kaebust rahuldada, sest töövõime hindamise ajal olemas olnud terviseinfo ei võimaldanud järeldada, et kaebajal oleksid 2014. a-l toimunud insuldi tõttu tekkinud sellised püsivad neuroloogilised kahjustused, mis mõjutaksid tema töövõimet. Kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille ekspertarst seostas kaebajal diagnoositud ajusisese hemorraagia jääknähtudega (I69.1), tuvastati juba
24.jaanuari 2021. a eksperdiarvamuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kohustada töötukassat tuvastama osaline töövõime 8. detsembrist 2020 kuni
15.novembrini 2021. Kaebaja palub ühtlasi arvesse võtta inflatsiooni. Kassatsioonkaebuses kirjeldab kaebaja, kuidas ta kutsus endale vererõhuprobleemide ja madala pulsi tõttu kiirabi. Pärast seda lahkus ta kassapidaja töökohalt. Kaebaja hinnangul ei ole ta võimeline kohtule temale pandud diagnoose põhjendama, kuna tal puuduvad vastavad erialateadmised. Kaebaja leiab, et on kahetsusväärne, et ekspertarst vaatab kõiki haigusi eraldi, mitte koosmõjus. 7(10)
3-21-629
9.Töötukassa palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebuses viidatud terviseandmed puudutavad aastat 2023. Seega ei ole need andmed praeguses vaidluses olulised. Vastustajal ei olnud võimalik eelnimetatud terviseandmetega vaidlustatud haldusaktide andmise ajal arvestada. Kõik kaebaja esitatud kaebused ja piirangud peavad olema kinnitatud TIS-is, et neid saaks töövõime hindamisel arvesse võtta. See, et kaebaja on suutnud vaidlustatud otsuste järel töötamise registri andmetel täiskoormusega töötada ning on töötanud ka erinevates kohtades võlaõiguslike lepingute alusel või osalise koormusega, kinnitab kaudselt vaidlusaluste otsuste õigsust, sest tegutsemispiirangud ei ole väljendunud sel määral, et töötamine oleks püsivalt takistatud.
10.Kaebaja esitas täiendava seisukoha koos lisadega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kaebaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 2).
12.Kolleegium leiab, et töötukassa oleks pidanud kontrollima ekspertarstide kahtlust, kas kaebajal esineb tunnetuslike võimete languse tõttu tegutsemise või osalemise piiranguid. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal on raskusi aru saada sellest, kus ta viibib. Ekspertarst on
24.jaanuari 2021. a eksperdiarvamuses märkinud, et TIS-i andmed piirangut (s.o orienteerumisraskusi) ei kinnita. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et ekspertarst on märkinud, et terviseandmetest leiab korduvalt vihjeid kaebaja tunnetuslike võimete languse kohta ning et edaspidisteks hindamisteks on vajalik enne mõõta vaimset võimekust. Samuti ei vaielda asjas selle üle, et kaebajal on diagnoositud haigus (s.o vaskulaarne entsefalopaatia), millest tingituna võivad ekspertarsti hinnangul esineda muutused tema erinevates vaimse valdkonna funktsioonides.
13.Ringkonnakohus asus seisukohale, et olukorras, kus TIS-is olevad andmed ei viidanud konkreetsele piirangule, vaid üksnes kognitiivsete võimete languse võimalikkusele, ei ole alust heita ekspertarstile ette seda, et kaebaja väidetud orienteerumisraskuste esinemise kontrollimiseks ei ole kaebajat saadetud eriarsti vastuvõtule või uuringutele. Kolleegium sellega ei nõustu. TTO ekspertarsti põhjendused, millega on nõustunud ka töötukassa ekspertarst (vt käesoleva otsuse p-d 4, 4.6 ja 4.7), viitavad sellele, et arstil oli kahtlus, kas kaebajal esineb tunnetuslike võimete languse tõttu tegutsemise või osalemise piiranguid, kuid tervise infosüsteemi andmed olid taotluse lahendamise ajal selle kahtluse kõrvaldamiseks ebapiisavad. Sellisel juhul tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt (määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3, ka § 2 p 11; vt kolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 28), mitte soovitada isikul esitada uus töövõime hindamise taotlus. Kolleegium on selgitanud, et suur halduskoormus ei võta vastustajalt kohustust järgida seadustest ja määrustest tulenevaid nõudeid, sh haldusmenetluse põhimõtteid, vältides mh ka kiirustamist ja pealiskaudsust (otsus nr 3-20-2474/11, p 31). Töötukassa ei saanud jätta juba olemasolevat kahtlust kõrvaldamata ning pidi kaebaja tegutsemis- ja osalemisvõimet põhjalikumalt uurima (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, vt kõrgendatud uurimiskohustuse kohta veel ka kolleegiumi otsus nr 3-17-1110/84, p 23, vrd ka otsus nr 3-16-2061/50, p 14). Ei ole välistatud, et kaebaja olnuks vaja saata tegutsemis- ja osalemisvõime mõõtmiseks visiidipõhisele hindamisele, millesse saanuks kaasata ka eriarsti (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p 10; vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 28).
8(10)
3-21-629
14.Kuna töötukassa on praegusel juhul jätnud kahtluse kõrvaldamata, on ta rikkunud uurimiskohustust. Ei saa välistada, et see viga mõjutas kaebaja töövõimele antavat tervikhinnangut (määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6, vt ka otsus nr 3-17-1110/84, p 27), mh ka töötukassa järeldust, et käesoleval juhul ei esine erijuhtumit (määruse nr 39 § 2 p 6). Taotleja töövõime hindamisel tuleb muu hulgas arvestada erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju (vt määruse nr 39 § 7 lg 3 p 2 ja lg 4 p 1, § 8 lg 2). Seega võis uurimispõhimõtte rikkumine mõjutada asja otsustamist
(HMS § 58).
15.Kohtumenetluses tuli seega uurida, kas vaidlustatud töötukassa otsuse ja vaideotsuse järeldus, et kaebajal ei esinenud kognitiivsete võimete languse tõttu tegutsemise või osalemise piirangut
8.jaanuari 2021. a taotluse lahendamise ajal, on õige. Ringkonnakohus pole seda kindlaks teinud. Kohus on küll märkinud, et töötukassa ekspertarst on kohtumenetluses esitatud uusi terviseandmeid hinnates jäänud 7. mai 2021. a ja 3. veebruari 2022. a arvamustes endiselt seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Siiski ei selgu ringkonnakohtu otsusest see, kas töötukassa ekspertarst on hinnanud uute terviseandmete valguses ka tegutsemise või osalemise piiranguid kognitiivsete võimete languse aspektist. Ühtlasi ei saa töövõime olemasolust kohtumenetluse ajal üheselt järeldada seda, et töövõime oli olemas ka taotluse lahendamise ajal, kuid hilisemad terviseandmed ja nende põhjal antud ekspertide hinnangud võivad aidata kindlaks teha, kas töövõime hindamise taotluse lahendamise ajal antud hinnangud on õiged. Seetõttu ei saa nõustuda ringkonnakohtuga selles, et vaimse võimekusega seotud uued terviseandmed ei anna alust kaebust rahuldada, sest töövõime hindamise ajal olemas olnud terviseinfo ei võimaldanud järeldada, et kaebajal oleksid 2014. a-l toimunud insuldi tõttu tekkinud sellised püsivad neuroloogilised kahjustused, mis mõjutaksid tema töövõimet. Uurimispõhimõtte rikkumise tõttu olid terviseandmed ebapiisavad, kuid kontrollimaks, kas see viga mõjutas asja otsustamist, saab käesoleval juhul arvesse võtta kaebaja kohtumenetluses esitatud hilisemaid terviseandmeid (vt käesoleva otsuse p 17).
16.Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel kindlaks tegema, kas töötukassa hinnang kaebaja tervislikule seisundile eelmise punkti esimeses lauses kirjeldatud osas peab paika. Kui töötukassa hinnang on vale, tuleb ringkonnakohtul kindlaks teha, kas see mõjutas töövõimele antavat tervikhinnangut. Seejuures tuleb silmas pidada, et töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (kolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 32).
17.Menetlusvigade korral on tõendamiskoormus vastustajal, kes peab näitama, et need ei mõjutanud haldusakti sisu (kolleegiumi otsus nr 3-20-999/70, p 22.1). Seega on tõendamiskoormus töötukassal (vrd ka kolleegiumi otsus nr 3-17-1110/84, p 26). Ringkonnakohus saab küll muu hulgas võtta arvesse ka pärast töövõime hindamist tekkinud terviseandmeid (vt käesoleva otsuse p 7.7), kuid kohtul tuleb terviseandmetest töövõime kohta tehtud järelduste kontrollimiseks kasutada üldjuhul erialaasjatundja abi (otsus nr 3-20-2474/11, p-d 19 ja 20; vt ka otsus nr 3-17-1110/84, p 24). Ringkonnakohus võib vajaduse korral üle kuulata töötukassa otsuse aluseks oleva eksperdiarvamuse teinud TTO ekspertarsti, et hinnata, kas uued terviseandmed annavad aluse muuta esialgset järeldust, et kaebajal ei esinenud kognitiivsete võimete languse tõttu tegutsemis- või osalemispiirangut 8. jaanuari 2021. a taotluse lahendamise ajal.
18.Kolleegium ei näe põhjust kahelda, et ülejäänud tegutsemisvõime osas, mida on töötukassa nõuetekohaselt uurinud, on hinnatud piirangute raskusastmeid õigesti. Kaebaja 8. jaanuari 2021. a taotlusele kantud andmeid ja tema antud hinnangut mh piirangute esinemise kohta on hinnanud mitu ekspertarsti, kes on olnud piirangu raskusastmes sama meelt (vt käesoleva otsuse p-d 4 ja 7.5; vrd kolleegiumi otsus nr 3-17-1110/84, p-d 25 ja 26).
9(10)
3-21-629
19.Ringkonnakohtul tuleb otsustada ka kaebaja kassatsiooniastmes täiendava seisukohaga koos esitatud tõendite vastuvõtmise üle.
20.Apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 ja § 60 lg 7).
21.Kolleegium asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.