B.K kaebus Keskkonnaameti 27.10.2022 korralduse nr DM-112836-41 „OÜ
NURME
TEEDEEHITUS
keskkonnaloa nr KL-516629 andmine“ ja sellega antud keskkonnaloa nr KL-516629 tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – B.K Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Merle Liivrand-Sieger Kolmas isik – OÜ NURME TEEDEEHITUS, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kaasatud haldusorgan – Tori vald, seaduslik esindaja vallasekretär Siiri Jõerand
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 21.11.2023
RESOLUTSIOON
Jätta B.K taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Jätta B.K korduv taotlus tunnistajate ja ekspertiisi määramiseks läbi vaatamata. Jätta B.K kaebus rahuldamata. Jätta kaebaja, vastustaja ja kaasatud haldusorgani menetluskulud nende endi kanda.
5.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 2901,60 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.01.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul
apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Kaebaja B.K elab alates 2000. aastast Pärnu maakonnas Tori vallas (endine Sauga vald) Nurme külas asuval XXX kinnistul (registriosa nr xxxxxxx; katastritunnus yyyyyyyyyy; pindala 2,15 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
2.Sauga Vallavolikogu 27.02.2002 otsusega nr 6 kehtestati Kruusa maaüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks oli ehitada välja täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid. Kruusa kinnistu (registriosa nr 2350806; katastritunnused 73001:001:0538, 73001:001:1180, 73001:001:1181; pindala kokku ca 5,7 ha; sihtotstarve 100% tootmismaa) asub XXX kinnistu vahetus läheduses (kinnistuid eraldab Nurme-Papsaare kõrvalmaantee, teeregistri nr 19123).
3.Kruusa kinnistul asub Nurme jäätmekäitluskoht, mida opereerib kinnistu omanik OÜ NURME TEEDEEHITUS. Enne keskkonnaloa KL-516629 andmist oli Keskkonnaamet 02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252 väljastanud OÜ-le NURME TEEDEEHITUS jäätmeloa L.JÄ/3279661, mis andis õiguse Nurme jäätmekäitluskohas jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
4.OÜ NURME TEEDEEHITUS esitas 29.12.2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse, mille eesmärgiks oli jätkata Nurme jäätmekäitluskoha tegevust. Keskkonnaameti 27.10.2022 korraldusega nr DM-112836-41 „OÜ NURME TEEDEEHITUS keskkonnaloa nr KL-516629 andmine“ otsustati OÜ-le NURME TEEDEEHITUS väljastada keskkonnaluba KL-516629 (edaspidi keskkonnaluba). Keskkonnaluba annab õiguse jäätmete taaskasutamiseks (sorteerimiseks, sõelumiseks ja purustamiseks – R12s, ringlussevõtt – R5m, ladustamine – R13) ning jäätmekäitluskoha aastane käitlusmaht on 100 000 tonni aastas.
5.B.K esitas 07.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis algselt menetlusse nõudes tühistada Keskkonnaameti 27.10.2022 korraldus nr DM-112836-41, millega väljastati keskkonnaluba nr KL-516629. Halduskohtu 06.06.2023 määrusega võeti täiendavalt menetlusse nõue tuvastada Keskkonnaameti 27.10.2022 korralduse nr DM-112836-41 ja sellega antud keskkonnaloa nr KL-516629 tühisus. Seejuures märkis kohus, et esmane nõue on tühistuse tuvastamise nõue ning alternatiivne nõue tühistamise nõue.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba on tühine, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused, õigused ja kohustused on vastukäivad. Keskkonnaloa andmise menetluses jätsid vastustaja ja kaasatud haldusorgan täitmata kohustuse hinnata erinevate tegevuste mõju kumulatiivselt. Jäätmeloaga on antud õigus kogu Nurme jäätmekäitluskohas tekitada keskkonnahäiringuid müra/tolm, mis rikub kaebaja põhiõigusi.
6.2.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 4 sätestab, et hinnates keskkonna vastavust tervise ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonnaluba on kaebaja põhiõigusi riivav, kuna rikub õigust eraelu
Kehtis 02.09.2016–01.09.2021; dtl 242–247
2 (15)
puutumatusele ning õigusele tegelda oma planeeritud tegevusega XXX kinnistu igas punktis jäätmetolmu ja tootmismüra vabalt.
6.3.Keskkonnaluba on õigusvastane menetlusnormi raskest rikkumisest kaalutlusvigade tõttu ja arusaamatu, vastuolus Sauga 2016 üldplaneeringuga ja läbi viimata on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelmenetluses. Keskkonnaloa andmise menetlus oli kaldu taotleja poole ega ole olnud läbipaistev. Jäätmetolm, jäätmete/kivimite purustamise/sõelumise müra, kivide/betoonitükkide veoautokasti kukkumise müra ei ole normaalne müra elamupiirkonnas või puhke- ja virgestusalal.
6.4.Keskkonnaluba ei reguleeri kõiki tegevusi. Ka jäätmete kohaletoomine veoautodega ja äraviimine on tootmisprotsessi osa, mis tekitab tolmu ja müra, kuid seda luba ei reguleeri. Enne sõelumist tehakse selgeks algmaterjali päritolu, selle sobivus ohutu toote valmistamiseks, vajalik tootmisskeem (vajadusel võõriste eemaldamine, soovitavad fraktsioonid jms), teostatakse tootmine, sh materjal söödetakse mobiilsesse sõela, frontaallaadur transpordib sõela alt fraktsioneeritud toote(d) eraldi puistangutesse. Selline tegevus on väga suur müra ja keskkonnahäiringute tekitaja, lisaks hiljem frontaallaaduriga veoauto kastidesse laadimine ja laiali vedamine. On silmakirjalik väita, et kolmanda isiku tekitatavad keskkonnahäiringud on eelduslikult vähesed. Kaebaja ja tema perekond ei pea mürareostusega tingimusteta leppima ega seda kannatama. Müral on olnud kaebajale ja tema perekonnale väga tõsised tagajärjed. Rajatud müravalli efektiivsust ei ole keegi tõendanud.
6.5.Kruusa detailplaneeringu (edaspidi Kruusa DP) seletuskiri kohustas kolmandat isikut rajama kõrghaljastuse, kuid selle asemel on jäätmevall, mis ei asenda detailplaneeringust tulenevat rohevööndit. Tehtud ei ole uuringuid, mis kinnitaks, kas olemasolev lahendus vähendab jäätmekäitluskoha negatiivseid häiringuid XXX kinnistul. Kuigi Kruusa ja Killustiku kinnistutel kehtiv Kruusa DP ei ole kõikides osades üheselt arusaadav, võib siiski oletada, et tootmisala ja Nurme-Vana-Pärnu tee vahele kavandatud rohelise vööndi, mida ei ole rajatud, eesmärk on tootmistegevuse võimalike kahjulike mõjude leevendamine. Vajadusele mürast tingitud leevendusmeetmeid kohaldada on viidanud ka Terviseamet.
6.6.Kolmanda isiku tegevus peab vastama Kruusa DP-le ning kuniks see sellele ei vasta, ei saa ka keskkonnalube väljastada. Kolmas isik oli 04.05.2017 ulatusliku Nurme silla maalihke põhjustaja ning ka praegu ladustatakse pinnast ja ehitusmaterjale tsoonis, mis avaldab mõju jõekalda püsivusele. Maalihkeuuringus on antud soovitus, et ettevaatusprintsiibist lähtudes peaks pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamine toimuma mitte lähemal kui 100 m maanteele nr. 19123. Seda nõuet ei ole järgitud.
6.7.Kaebajal on endal õigus XXX kinnistul ettevõtlusega tegeleda, kuid kolmanda isiku tegevusest tingitud tolm ja müra ei võimalda seda.
6.8.Keskkonnaloa andmise menetluses oleks pidanud läbi viima keskkonnamõjude hindamise, kuna Nurme jäätmekäitluskoha tegevus on suure keskkonnamõjuga Eametsa ja Nurme küla elamupiirkonnale ja XXX kinnistule. Praegusel juhul oleks tulnud asjaolud välja selgitada, kuid seda ei ole tehtud. Sel põhjusel on keskkonnaluba õigusvastane, kuna kõrvaldamata on jäetud oht võimaliku müranormi ületamiseks.
6.9.Keskkonnaluba võimaldab töid teostada ajavahemikul 06.00–22.00 ning puhkepäevale eelneval ööl kell 07.00–00.00. Kellaaega 08.00–17.00 tööpäevadel hakati jälgima loa taotleja
3 (15)
poolt peale halduskohtu 3-20-597 menetlust septembris 2020, kui rajati ka nn ,,jäätme müravall“, kohtumenetluse tarbeks.
6.10.Keskkonnaamet ei või otsustamisel piirduda vaid taotluses või teiste isikute poolt esitatud andmetega. Keskkonnaamet peab omal initsiatiivil uurima välja kõik faktilised asjaolud. Asutus peab tagama nende asjaolude kohta piisavate tõendite (dokumendid, asitõendid, menetlusosalise selgitused, tunnistajate ütlused, eksperdiarvamused) esitamise, et vaidluse korral oleks võimalik otsuse aluseks olnud fakte tõendada. Et kaebaja saaks menetluses tulemuslikult oma seisukohti kaitsta, peab ta teadma, milline info on juba asutuse kätte kogutud, kas see on tõene ja täielik. Selleks peab olema juurdepääs põhimõtteliselt kõigile menetlusega seotud dokumentidele (toimikule). Ehkki kaebaja oli menetlusse kaasatud, siis puudus tal ülevaade. Keskkonnaamet ei või langetada otsust suvaliselt ja meelevaldselt, vaid peab mõistuspäraselt lähtuma kõikidest asjassepuutuvatest poolt- ja vastuargumentidest, iseäranis aga positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest, mida üks või teine lahendusvariant erinevatele isikutele kaasa toob. Ärakuulamise järgselt tuleb haldusakti põhjenduses kindlasti esitada selgitused, miks ärakuulamise käigus ettepanekud ja vastuväited jäeti arvestamata. Vastustaja ei tohi unustada, et materiaalõigust teeniva iseloomu kõrval on ausal ja õiglasel menetlusel ka iseseisev immateriaalne väärtus.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Väär on kaebaja seisukoht, et keskkonnaluba toob kaasa piirnorme ületava tolmu ja mürahäiringu ning riivab seeläbi kaebaja õigust puhtale elukeskkonnale ning eraelu puutumatust, piirab ettevõtlusvabadust. Keskkonnaluba ei anna kolmandale isikule piiramatut õigust teha ükskõik mida, vaid lubatud tegevused on piiratud muu hulgas tegevuskoha, konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“) ning vastustaja 27.10.2022 korraldus kohustab lisaks järgima keskkonnaloa taotluses kirjeldatud kavandatavat tegevust ja tehnoloogiat. Seejuures on keskkonnaloale Tori valla ettepanekul lisatud ka täiendav tingimus, et tööde tegemisel tuleb arvestada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lg-s 2 sätestatut (s.o keelatud on tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikul kell 22.00–06.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00–07.00).
7.2.Keskkonnaamet on keskkonnaloa väljastamisel järginud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning menetlus on olnud igati õiguspärane. Keskkonnaloa andmisel võeti arvesse kavandatavaid mahte, jäätmete iseloomu ja nende võimalikke mõjusid keskkonnale ning arvestades käideldavate jäätmete koguseid ja vahekaugust XXX kinnistuga, siis ei teki negatiivseid mõjusid keskkonnale või elanikkonnale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kolmanda isiku tegevusest tulenev müra ja tolm on kahjustanud kaebaja tervist või mis tõendaks väidetavate terviserikete seost müra ja tolmuga. Sellest omakorda järeldub, et ei ole ka esitatud tõendeid, mis tõendaks keskkonnaloa alusel lubatud tegevuse kahjulikku mõju kaebaja tervisele. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et keskkonnaluba takistab puhke ja virgestusalal tegevuste läbiviimist või tegeleda ettevõtlusega. Väljastatud keskkonnaluba on sisult sarnane varem kehtinud jäätmeloaga, ehkki kogused on vähenenud ning lisatud toimingukood ringlussevõtt.
7.3.Kolmanda isiku tegevuses ei ole rikkumisi tuvastatud. Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvat müra hingas Terviseamet 2019. aastal ning tuvastas XXX kinnistu peamise müraallikana autoliikluse maanteel. Keskkonnainspektsioon viis kontrollimenetluse läbi nii 2017. aastal kui ka 2020. aastal ning samuti rikkumisi ei tuvastatud. Kolmas isik on võtnud meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks.
4 (15)
7.4.KeÜS § 23 lg 1 ja 2 alusel on kaebajatel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning kaebajatel on oma elukohas oleva keskkonnaga oluline puutumus. Kuigi eeldusena kehtib, et õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud õigusaktidest tulenevate piirnormide ületamisel, kuid seadus ei välista, et keskkonna mittevastavus on võimalik ka muudel juhtudel. Sellisel juhul kehtib aga vastupidine tõendamiskoormus ning sellise asjaolu esinemist peab tõendama kaebaja. Seda kaebaja teinud ei ole.
7.5.Keskkonnaloa andmine ei eeldanud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse läbiviimist. Kolmanda isiku tegevuse läbiviimisel ei ole keskkonnamõju hindamise kohustusega tegevus, kuna tavajäätmete taaskasutamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes (edaspidi KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Kuna kolmas isik oma tegevust ei muuda ning puudus alus väitele, et tegevus tooks kaasa olulise keskkonnamõju, siis otsustas vastustaja KMH-d mitte läbi viia. Tegemist on toimiva käitluskohaga, kus ei ole tuvastatud rikkumisi, mida kaebaja käesolevas haldusasjas vastustajale läbivalt ette heidab.
7.6.Väited üld- ja detailplaneeringu rikkumisest on alusetud ning seda on kinnitanud ka kohtud haldusasjas 3-20-597. Kaebaja viitab kaebuses korduvalt üldplaneeringu, detailplaneeringu ja XXX kinnistul muutunud/kadunud elamule ja vundamentidele, et Keskkonnaametil puudub pädevus hinnata Tori valla tegevust ega kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate haldusaktide õiguspärasuse küsimusi. Küll aga uuris Keskkonnaamet haldusmenetluses kaebaja väiteid ning kaasatud haldusorgani sõnul vastab kolmanda isiku tegevus planeeringutele.
7.7.Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et keskkonnaloa menetlemisel on rikutud menetlusnõudeid (nt uurimispõhimõtte kohaldamata jätmine, tõendamisreeglite ja kaasamisnõuete rikkumine). Keskkonnaamet kaasas menetlusse vajalikud isikud, sh kaebaja, ning küsis keskkonnaloale seaduses sätestatud arvamused. Kaebaja esitas keskkonnaloataotluse menetluses arvamuse kolmel korral.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 82 lg-s 1 ega ka KeÜS § 52 lg-s 1 sätestatud alust, miks kolmandale isikule oleks tulnud keskkonnaloa andmisest keelduda. Kaebaja viide KeÜS § 23 lg-le 1 ei ole piisav, kuna kolmas isik ei ole jäätmekäitluskohas õigusvastaselt häiringuid tekitanud. Tõendamata on müra normtasemete ületamine ning puudub igasugune mõistlik põhjus kahelda Terviseameti mõõtmistulemustes. Tõendamata on ka tolmuhäiringu tekkimine, kuna tolmu kandumist XXX kinnistule ei ole tuvastatud.
8.2.Kolmas isik on müra ja tolmu kaitseks ehitanud valli koos haljastusega ning see vähendab müra ja tolmuhäiringute võimalust veelgi.
8.3.Kaebaja väited detail- ja üldplaneeringu rikkumisest ei ole keskkonnaloa andmisel asjassepuutuvad, kuna tegemist on olemasoleva jäätmekäitluskohaga, mille käitamise jätkamine ei ole detailplaneeringukohustuslik (planeerimisseaduse § 125 lg 1-2). Ent ka planeeringute nõudeid on järgitud. Nurme jäätmekäitluskoha kinnistud asuvad kehtiva Sauga valla üldplaneeringu järgi tootmise- ning äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal (T/Ä). Üldplaneeringu järgne juhtotstarve tähendab üksnes maa-ala valdavat kasutust ning teisalt ei
5 (15)
piira Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.4.6 kuidagi tootmise maa-ala jäätmekäitluskohana kasutada. Veelgi enam, nagu Tori Vallavalitsus välja toonud, kehtestati antud tegevuskoha detailplaneering juba 27.02.2002. Sauga valla üldplaneering kehtestati 05.12.2016 ning tal ei ole kehtiva detailplaneeringu suhtes tagasiulatuvat mõju. Teisisõnu – olemasoleva jäätmekäitluskoha tegevuse jätkamist ei saaks üldplaneering kuidagi keelata.
8.4.Keskkonnaloa andmine ei eeldanud KMH läbiviimist, kuna tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KehJS) § 6 lg 1 loetellu. Samuti ei olnud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohustust – jäätmekäitlus kuulub küll KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade hulka (punkt 11), ent konkreetsed käitlustoimingud ei kuulu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 §-s 10 sätestatud tegevuste hulka, mistõttu kohaldub KeHJS §-s 23 sätestatud vabastus.
8.5.Vastustaja järgis menetlusnõudeid ja uurimisprintsiipi ning kaebusest jääb arusaamatuks, millised faktilised asjaolud on jäänud menetluses tuvastamata, mida kaebaja uurimispõhimõtte rikkumiseks peab. Kaebaja vastuväited ei ole üles ehitatud faktidele, vaid kaebaja lihtsalt ei aktsepteeri kolmanda isiku pikaaegse tegevuskoha olemasolu, ent tegemist ei ole õiguslikult kaitstava positsiooniga.
9.Kaasatud haldusorgani seisukoht
9.1.Kaasatud haldusorgan jääb haldusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Arvamuses tõi vald välja kõikvõimalikud häiringud ning leidis, et kui tegevust ajaliselt piirata, siis saab keskkonnaloa väljastamisega nõustuda.
9.2.Vastustaja küsis kaasatud haldusorganilt informatsiooni planeeringute, müravalli ja roheala osas ning vald leidis, et kolmas isik on nõudeid täitnud. Kaebaja on esitanud korduvaid taotlusi, kuid nende tulemusel ei ole tänini tuvastatud, et kolmanda isiku planeeringujärgne kinnistu kasutamine oleks toonud kaasa ülemääraseid häiringuid.
9.3.Tori valla uue üldplaneeringu raames koostati mürakaart ning ka selle raames ei tuvastatud XXX kinnistul müra piirtasemete rikkumisi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba2 on õiguspärane ning asjaolu, et kaebajale kolmanda isiku tegevus ei meeldi või ta soovib, et kolmas isik viiks oma tegevust ellu temale meelepärasel viisil, ei anna alust väiteks, et keskkonnaluba on õigusvastane. Ehkki kohtul on alus kahelda, kas kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba saaks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kuna kaebaja on 22.05.2022 avalduses Keskkonnaametile kinnitanud, et alates 2021. aastast on ta pere juurest lahkunud3, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebust kaebeõiguse puudumisel läbi vaatamata. Tühisuse tuvastamise nõue
Kaebuse lisa 9; dtl 166–194 Kaebuse lisa 6; dtl 48
6 (15)
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et keskkonnaluba on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 punktiga 5 tühine. HMS § 63 lg 2 punkt 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtupraktika järgi peab haldusakti tühisuse tuvastamiseks kohustuste ebaselgus olema nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda, mistõttu tingivad üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis selle tühisuse (Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, punkt 16 ja seal viidatud lahendid). Kohtu hinnangul ei ole keskkonnaloal olulisi ja ilmselgeid puudusi, mis tingiksid selle tühisuse. Keskkonnaloas on reguleeritud lubatavad tegevused JäätS § 81 ning seatud vajalikud tingimused tegevuste elluviimiseks. Asjaolu, et kaebajale väljastatud keskkonnaluba ei meeldi, ei tähenda, et see oleks kuidagi vastuoluline. Tühistamise nõue
12.Enne kaebaja esitatud tühistamisnõude sisulist lahendamist peab kohus vajalikuks märkida, et vaatab kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab enda kui XXX kinnistu elaniku subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus ei hinda kaebuse väiteid, mis on seotud kaebajale kuuluvate äriühingute õiguste rikkumisega, kuna halduskohtusse on pöördunud üksnes kaebaja isiklikult. Lisaks märgib kohus, et kaebaja on kaebuses küll toonud välja erinevaid väiteid ning esitanud oma nägemuse, kuidas vastustaja oleks menetluse pidanud läbi viima, kuid üldjuhul on kaebaja vastavasisulised väited õiguste rikkumisega sidumata. Nt selgitab kaebaja, et keskkonnaloa menetluses oli tema kolmandaks isikuks, kes tuli kaasata ning kellele tuli tagada õigus olla ära kuulatud, kuid vaidlust ei saa olla, et kaebaja oli keskkonnaloa menetlusse kaasatud4 ning tal oli võimalik esitada ka ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnaloa andmisele 5. Samuti selgitab kaebaja kaebuses, et vastustaja on kohustatud kolmanda isiku arvamuste ja vastuväidetega arvestamist põhjendama, kuid ka seda on vastustaja vaidlustatud korralduses teinud. Samuti märgib kaebaja, et tal ei ole võimalik tegeleda XXX kinnistul ettevõtlusega, kuid ka need väited on kõik tõendamata.
13.Kaebaja tõi küll kaebuses välja ka selle, et ta ei saanud dokumendiga koheselt keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS vahendusel tutvuda, kuna dokumendid ei avanenud 6, siis ka see ei ole keskkonnaloa tühistamise aluseks. Kaebaja ei väida, et pärast dokumentide esitamise soovi saamist oleks vastustaja keeldunud talle nende dokumentide avaldamisest. Lisaks märgib kohus, et välistada ei saa, et kuna kaebaja 29.10.2023 e-kirjades viidatud dokumendid on kõik .msg laiendiga, siis võis nende dokumentide avamine olla takistatud põhjusel, et kaebaja arvutis vastav programm, mis sellise laiendiga dokumente arvutis avaks, puudub.
14.Kaebaja argumendid, miks vaidlustatud keskkonnaluba tuleks tühistada, on jagatavad kolmeks. Esiteks vastuolud planeeringutega, teiseks vastuolu kaebaja õigusega tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale ning kolmandaks menetluslikud rikkumised. Keskkonnaloa vastavus detail- ja üldplaneeringule
Kaebuse lisa 4; dtl 40–43 Kaebuse lisa 8; dtl 157–164
Kaebuse lisa 22
7 (15)
15.Kohus ei nõustu, et vaidlustatud keskkonnaluba on vastuolus alates 2002. aastast kehtiva Kruusa DP-ga7. Vaidlust ei ole, et Kruusa DP ei hõlmanud endas kogu tänast Kruusa kinnistut. Kruusa DP hõlmas endas Kruusa kinnistu koosseisus olevat Kruusa katastriüksust, kuid mitte Juure ja Tüve katastriüksusi, kuna need liideti Kruusa kinnistu koosseisu hilisemalt. Küll aga hõlmab Kruusa DP ka Killustiku kinnistut, kus tegutseb Valev Udras OÜ, kes pakub liiva sõelumist, kruusa tootmist ning erinevaid laadimis- ja veoteenuseid.
16.Kruusa DP seletuskirjast8 nähtub, et planeeritaval maaüksusel on kavas välja ehitada täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid (punkt 3). Lisaks nähtub DP-st, et tootmisala eraldamiseks teest oli ette nähtud rajada sinna kõrghaljastus (punktid 3 ja 5). Kaebaja toob kaebuses välja, et kolmanda isiku tegevus ei vasta DP-le, kuna rikub planeeringus märgitud rohevööndit. Kohtuistungil vaadati koos kaebajaga Kruusa DP koosseisus olevaid kaarte „teed ja platsid“ ning „põhijoonis“, kus on peale märgitud „Roheline vöönd“. Mida täpselt rohelise vööndi all silmas on peetud, seda Kruusa DP seletuskiri ei ava. Kaebaja hinnangul tähendab see, et kolmas isik on kohustatud kogu elektriliini ja maantee vahelise ala (mille pindala on hinnanguliselt ca 32 000 m2) ulatuses rajama kõrghaljastuse. Kohus sellega ei nõustu ning jääb Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 otsuse 3-20-597 punktis 19 toodud seisukoha juurde. Ringkonnakohus selgitas viidatud otsuses, et: „Iseenesest võib kaitstav õigus võrsuda mh planeeringu sellisest sättest, mille eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15), ning roheline vöönd ja kõrghaljastus on Kruusa DP-s nähtud vähemasti mh ette tootmisala läheduses (st kahjulike mõjutuste leviku alal) elavate inimeste kaitseks ja neil on õigus nõuda sellest kinnipidamist. Küll tuleb silmas pidada, et planeeringulahenduse moodustavad kogumis planeeringu seletuskiri, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus. Planeeringust tulenevate nõuete selgitamiseks peab seetõttu tõlgendama planeeringu joonist ja tekstilist osa koos (nt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 11; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 26). Kruusa DP-st ilmneb kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada maanteest kõrghaljastusega, kuid seda nõuet ei ole alust sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. Samuti puuduvad DP materjalides konkreetsed nõuded rohelise vööndi suurusele.“. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud seisukohtadest ka mulje, et nagu tuleks Kruusa DP-st kõrghaljastuse rajamise kohustus ka Kruusa kinnisasja koosseisus olevale Juure katastriüksusele, kuid nii see ei ole. Ehkki tänaseks on Juure maaüksus Kruusa kinnisasja osaks, siis kuna Kruusa DP seda osa ei hõlma, siis ei saa Kruusa DP-st Juure katastriüksusele ka kohustusi tulla. Tänaseks on kolmas isik Kruusa kinnistu DP-s märgitud alale maantee äärde ehitanud nii müravalli kui ka istutanud puudeheki, mistõttu ei saa tema tegevust selles osas pidada detailplaneeringuga vastuolus olevaks.
17.Kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba ei ole vastuolus ka üldplaneeringuga. Kuigi kaebaja väited keskkonnaloa vastuolust üldplaneeringuga on pealiskaudsed, siis võiks kaebaja vastavasisulised väited võtta kokku selliselt, et kaebaja hinnangul seisneb vastuolu selles, et Sauga 2016 üldplaneeringus märgitud elamuspiirkonna vahetusse lähedusse on lubatud tekkida jäätmekäitluskohal ning sellise tegevuse lubamisel ei ole KSH raames hinnatud mõjusid kumulatiivselt. Lisaks nähtub kaebaja väidetest, et tal on mure ka sellega, et üldplaneeringu joonisel XXX kinnistut ja sellel asuvat elamut ei asu.
18.Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, siis kuna Kruusa DP ei sisalda endas tänaseks Kruusa kinnistu koosseisus olevaid Juure ja Tüve katastriüksuseid, siis nende osas peab kolmanda isiku
Lisa 15 Dtl 430–436
8 (15)
tegevus vastama keskkonnaloa andmise ajal kehtinud Sauga valla üldplaneeringule ning teistele kehtivatele õigusaktidele. Osas, milles kehtib Kruusa DP, peab tegevus olema kooskõlas sellega.
19.Tänaseni kehtiva Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja9 kohaselt on kolmanda isiku maaalale Nurme-Vana-Pärnu tee ääres ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50% tootmismaa juhtotstarve, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust (punkt 2.11.2). Seega ei nähtu Sauga üldplaneeringust, et Nurme jäätmekäitluskoht asuks nt rohealal. Ka Juure ja Tüve maaüksused, mis maareformi käigus Kruusa kinnistu koosseisu erastati, omasid sihtotstarvet tootmismaa (100%)10.Kohus nõustub nii kolmanda isiku kui ka kaasatud haldusorgani väidetuga, mille kohaselt üldplaneeringu järgne juhtotstarve tähendab üksnes maa-ala valdavat kasutust ning Sauga valla üldplaneering ei välista tootmise maa-ala jäätmekäitluskohana kasutada. Kuna tõendatud on, et kolmanda isiku tegevusega on kehtiva Sauga valla üldplaneeringu koostamisel arvestatud, siis tähendab see muu hulgas ka seda, et eksisteerib ühiskondlik kokkulepe, mis aktsepteerib kolmanda isiku tegevust konkreetses asukohas.
20.Vaidlust ei saa olla, et seoses võimalike vastuoludega üldplaneeringuga on kaebaja pöördunud kohaliku omavalitsuse poole erinevatel aegadel ning alati on olnud vastus samasisuline – kolmanda isiku majandustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. Nt selgitas Sauga vald 29.06.2017, et: „Sauga valla kehtiva üldplaneeringu põhijoonis näeb katastriüksuste juhtotstarbena ette tootmis- ja/või ärimaa. Tootmis- ja ärimaa juhtotstarbe alla võib liigitada ka pinnase, kruusa, killustiku jms ladustamise, müügi ja käitlemise. /.../ Pinnase, kruusa, killustiku jms ladustamise, müük ja käitlemine ei ole tegevus, mis nõuaks kehtiva detailplaneeringu olemasolu ega koostamise kohustust.“11. Lisaks selgitas Tori vald kaebajale, vastuseks viimase taotlusele üldplaneering kehtetuks tunnistada12, et üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta ning selles määratakse üldised põhimõtted ja suundumused. Sel põhjusel ei saa üldplaneeringu täpsusklass olla kinnistu või tootmisüksuse põhine13.
21.Mis puudutab aga kaebaja väiteid, et üldplaneeringu menetluses läbiviidud KSH ei ole olnud piisav, siis need väited ei ole tänast vaidlust arvestades asjakohased. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Tori Vallavalitsuse ja selle eelkäija Sauga Vallavalitsuse seisukohad, mille kohaselt Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad võimalikud keskkonnahäiringud on üksnes lokaalsed ja kumuleeruvad mõnevõrra vaid teiste tavapäraste häiringutega (nt liiklusest tingitud müra ja tolm), oleks meelevaldne või vale. Sel põhjusel jääb kohus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-20-597 punktis 20 väljendatud seisukohale, et üldplaneeringu koostamisel ja selle raames KSH korraldamisel ei pidanud vald pöörama erilist tähelepanu kolmanda isiku tegevusele ja kaebaja olukorrale ning üldplaneering ei ole sellest tulenevalt õigusvastane. Sauga valla üldplaneeringut ei muuda õigusvastaseks ka selle raames koostatud KSH-s tehtud märkus, et mõjude prognoosimisel võib esineda palju määramatust. Vaidlust ei saa olla, et KSH valmimise ajal oli Nurme jäätmekäitluskoht juba olemas ning kohtu hinnangul võib pidada
Kaebuse lisa 13, dtl 200; kaebuse lisa 23, dtl 349
Kaebuse lisa 12, dtl 198–199
Kaebaja taotles üldplaneeringu kehtetuks tunnistamist käesolevas kohtumenetluses toodud põhjustel – üldplaneeringus ning selle keskkonnamõjude strateegilises hindamises (edaspidi KSH) ei ole tõeselt ja piisavalt välja toodud OÜ Nurme Teedeehitusele kuuluvatel kinnistutel (Kruusa (73001:001:0538), Killustiku (73001:001:0539), Juure (73001:001:1180) ning Tüve (73001:001:1181)) toimuva tegevuse keskkonnamõju (tegevusest lähtuv tolm, pinnase ladustamisest tulenev oht Sauga jõe kalda nõlvapüsivusele) ning et üldplaneeringus ei ole tõeselt määratud XXX kinnistu (yyyyyyyyyy) maakasutuse juhtotstarve.
Kaebaja 19.10.2023 menetlusdokumendi lisa 4, dtl 926–927
9 (15)
eluliselt usutavaks, et kui selles oleks nähtud reaalset probleemi, siis oleks seda KSH-s ka kajastatud.
22.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba ei ole vastuolus kehtiva detail- ja üldplaneeringuga. Kuna jäätmekäitluskoha rajamine otsustati juba detailplaneeringuga ning seda suunda ei ole hilisemate planeeringutega, sh valla üldplaneeringuga, muudetud, siis saab sellest järeldada, et Nurme jäätmekäitluskoha rajamine ja selle jätkuv tegutsemine vastab kogukondlikule kokkuleppele. Keskkonnaloa vastuolu õigusega tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale
23.KeÜS § 23 lg 1 sätestab igaühe õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. On oluline rõhutada, et ehkki viidatud norm sätestab, et üldjuhul eeldatakse, et õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on tagatud, kui keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ei ole ületatud (KeÜS § 23 lg 4), siis keskkonnahäiringuks loetakse ka selline ebasoodne mõju, mis ei ületa arvulist normi (KeÜS § 3 lg 1). KeÜS § 23 eesmärgiks ei ole kaitsta isikut igasuguste häirivate mõjutuste eest ning see norm ei anna naaberkinnistu omanikule õigust nõuda, et naaberkinnistu sihtotstarbele vastav kasutamine lõpetatakse. Haldusorgan saab eraisikutelt nõuda asjakohaste meetmete rakendamist juhul, kui selleks on õiguslik alus.
24.Sisuliselt leiab kaebaja, et tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud kolmel alusel, mistõttu on keskkonnaluba õigusvastane. Esiteks leiab kaebaja, et keskkonnaloas ei ole reguleeritud kogu tootmisprotsessi ning seatud ei ole kellaajalisi piiranguid. Teiseks leiab kaebaja, et kolmanda isiku tootmisprotsessist levib tema elukohaks olevale kinnistule tolm ning kolmandaks heidab kaebaja ette seda, et keskkonnaloaga lubatav tegevus toob kaasa olulise mürahäiringu.
25.Asjaõigusseaduse § 143 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata mh müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste (nt tolm) levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Sellest normist tuleneb, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et ükski teiste isikute tekitatud heli või tolm tema kinnistuni ei kanduks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kolmanda isiku kinnisasjalt leviks kaebaja kinnistule tolm sellises ulatuses, et see kahjustaks XXX kinnisasja kasutamist. Samuti ei ole kaebaja põhistanud usutavalt seda, et mürahäiring ületaks õigusaktidega kehtestatud piiramäärasid. Asjaolu, et kaebajale kolmanda isiku tegevusest tingitud müra ei meeldi, ei ole aluseks keskkonda kasutava tegevuse keelamiseks või lõpetamiseks.
26.Ühel tootmisterritooriumil võivad paralleelselt toimuda nii sellised tegevused, mis keskkonnaluba vajavad ning sellised, mis seda ei vaja. Nii on see ka praegusel juhul, kusjuures kaebajale tolmu ja müra tekitava tegevusega ei tegele piirkonnas mitte ainult kolmas isik, vaid ka Valev Udras OÜ.
27.JäätS § 73 lg 2 sätestab, et keskkonnaluba on vaja jäätmete taaskasutamiseks (punkt 2). Andmed, mis jäätmete taaskasutamiseks antavale keskkonnaloale kantakse, on loetletud JäätS § 81 lg-s 2. Viidatud normist ei tulene, et keskkonnaloas tuleks reguleerida kogu tootmisprotsessi (sh seda, kuidas jäätmed taaskasutamiseks saabuvad ning territooriumilt lahkuvad). Seoses tehnoloogiate kasutamisega on keskkonnaloas märgitud järgmised tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded:
10 (15)
Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või muude vahenditega. Kui jäätmete purustamise ja sõelumise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada; Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Töid tuleb teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
28.Täiendavalt on tehnilisi ja keskkonnakaitselisi nõudeid reguleeritud ka korralduses, millega keskkonnaluba anda otsustati. Nii on korralduses toodud välja, et: kolmas isik on kohustatud rakendama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiaid ning selle vastu eksimist loeb vastustaja taotluses valeandmete esitamisena (punkt 3.2.1); jäätmekäitlustegevusega võib kaasneda teatavat müra sõelumise ja/või purustamise toimingute ajal, kuid nende toimingute kestus on lühiajaline ning aastases lõikes marginaalne. Mobiilse purusti kasutusel ja sõelumisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, mille töövõimsusest tulenevalt on purustamise ja sõelumise tsüklid lühiajalised. Samuti võib olla teatav müra laadimisel, kuid seda ennekõike vahetus laadimise kohas, valdavalt ettevõtte lahtioleku ajal, tööpäeviti kella 8–17-ni (punkt 3.2.1).
29.Eelnev kinnitab, et vastustaja on kolmanda isiku tegevuse sidunud tema esitatud taotlusega ning seal märgitud tehnoloogiate kasutamisega ning kaebaja ei väida, et kolmanda isiku keskkonnaloa taotluses märgitud kasutatav tehnoloogia oleks kuidagi puudulik või ei vastaks parimale võimalikule tehnikale.
31.Kaebaja on ette heitnud ka seda, et keskkonnaloas on viidatud tööaegade osas KorS § 56 lgle 2, kuid kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sellise tingimuse seadmine tooks kaasa keskkonnaloa õigusvastasuse. Kaebaja ei väida, et kolmanda isiku tegevus toimuks väljaspool tööpäeva ajavahemikku 8–17. Vastupidi, kaebaja möönab oma kaebuses kohtule, et pärast haldusasja 3-20-597 ja müravalli ehitamist toimub tegevus üldjuhul ajavahemikul 8–17.00.
32.Kaebaja hinnangul on keskkonnaluba õigusvastane ka sel põhjusel, et seal ei ole reguleeritud jäätmete transportimist territooriumile ning sealt ära. JäätS ei näe ette, et jäätmeloas tuleks seda üldse teha. Seega soovib kaebaja, et Keskkonnaamet oleks keskkonnaloale kehtestanud täiendava kõrvaltingimuse. Kõrvaltingimuste seadmine toimub vastustaja kaalutlusõiguse alusel ning sellise tingimuse puudumine saab olla õigusvastane üksnes juhul, kui Keskkonnaametil oli või pidi olema alust arvata, et ilma asjaomaste tingimusteta ei ole võimalik vältida ülemääraseid keskkonnahäiringuid ja seeläbi kaebaja õiguste rikkumist. Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, siis ei anna jäätmete taaskasutamiseks väljastatud keskkonnaluba kolmandale isikule piiramatut õigust teha ükskõik mida, vaid lubatud tegevused on piiratud muu hulgas tegevuskoha, konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“). Korraldusest nähtub, et vastustaja on kolmanda isiku taotluse alusel hinnanud nii
11 (15)
jäätmete taaskasutamisega kui ka nende transpordiga kaasneva tolmu liikumist ning toonud välja, et tolmu leviku piiramiseks ja ohjamiseks on kolmas isik piiranud transpordi liikumiskiirust käitluskohtade ladude juures, samuti viinud osaliselt liikumisteed kõvakattele, mida on võimalik regulaarselt puhastada, so harjata ning vajadusel pesta ning liikumisteedele on paigaldatud kastmisseadmed. Seega olukorras, kus kolmas isik on juba taotluses selgitanud meetmeid ja tehnoloogiaid, mille järgimine on talle kohustuslik, siis ei pidanud vastustaja eraldi kõrvaltingimust seadma.
33.Seoses tolmuhäiringuga jääb kohus haldusasjas 3-20-597 toodu juurde, mille kohaselt ei ole kontrollkäikude raames tuvastatud tolmu levikut XXX kinnistule. Kaebaja esitas küll kohtumenetluses YouTube videoid, kuid nendest ei ole aru saada nende tegemise koht ega ka see, kas tegemist on ikkagi tolmuga ning kas see on tingitud kolmanda isiku tootmistegevusest. Välistada ei saa, et tegemist võib olla mõne teise isiku tegevusest tekkinud tolmuga või kevadise ajutise nähtusega, kus tolmu ongi tavapärasest rohkem. Kui kaebajal on kahtlus loa nõuete rikkumises, siis tuleb sellest informeerida Keskkonnaametit, kes saab järelevalvemenetluse käigus rikkumise tuvastada. 03.11.2023 kontrollkäigul rikkumisi ei tuvastatud14.
34.Seoses transpordimüraga märgib kohus ka seda, et kõrvalmaanteel nr 19123, mille ääres Nurme jäätmekäitluskoht asub, liikus Transpordiameti 2021. aasta liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh 188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Vaidlust ei saa olla, et sellise liiklussagedusega kaasneb samuti liiklusmüra, mis piirkonda igapäevaselt mõjutab. Maantee ja tootmismaa vahetus läheduses elades tuleb paratamatult taluda teel liikumisega kaasnevat müra ja privaatsuse riivet.
35.Nurme jäätmekäitluskoha tegevusega tingitud müra on hinnanud nii Terviseameti kesklabori füüsikalabor15 kui ka Tori valla üldplaneeringu koostamise raames OÜ Inseneribüroo STEIGER16. Ka käesolevas asjas ei ole kohtul alust kahelda Terviseameti 23.10.2019 kell 11.30 kuni 24.10.2019 kell 10.30 teostatud mõõtmiste tulemustes ja valitud mõõtemetoodika asjakohasuses. Aruanne ei põhine oletustel ega subjektiivsetel hinnangutel, vaid reaalsetel helirõhu taseme mõõtmistel ja arvutustel. Mõõtmiste kohaks oli XXX kinnistu elamu välisterritoorium. Mõõtemikrofon paiknes elamu 2. korruse terrassil magamistoa akende ees. Mürauuringu punktis „Mõõtemääramatus“ on toodud, et: „Teostatud mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, sisaldades lisaks Nurme Teedeehitus OÜ territooriumilt tekitatud mürale ka liiklusmüra, olmemüra ning looduslikku mürafooni.“. Võttes aluseks mõõtmise aja, siis ei pea kohus usutavaks, et tegemist oleks olnud ajaga, kui jäätmekäitlustoiminguid ei tehtud. Uuringu osast „Mürauuringu tulemused“ nähtub, et XXX kinnistu elamu juures võib esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA ning maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni. Samas möönis ekspert, et peamine müraallikaks on autoliiklus ja OÜ Nurme Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed XXX kinnistul on vahemikus 43–49 dBA ning need tegevused toimuvad tööpäeviti ajavahemikul 8.00–17.00.
36.Pärast Terviseameti müramõõtmise aruande saamist edastas kaebaja aruande koostajale 12.12.2019 päringu, seades tulemused kahtluse alla17. Terviseamet selgitas kaebajale 13.01.2020 vastuskirjas18, et füüsikalabor on akrediteeritud ja kasutab müra mõõtmiseks nõuetekohaselt
Dtl 1046–1047 Keskkonnaameti kaebuse vastuse lisa 1; dtl 516–525
Võetud asja materjalide juurde halduskohtu 11.05.2023 määrusega; dtl 608–686
Kaebuse lisa 20; dtl 292–294
Kaebuse lisa 20; dtl 296
12 (15)
kalibreeritud 1. täpsusklassi müra analüsaatorit ning müra ei ole võimalik hinnata videote järgi. Et Terviseamet möönis kirja lõpus, et on valmis kaebaja soovil müra mõõtmist kordama, ei tähenda, et Terviseameti koostatud mürauuring ei oleks olnud piisav. Terviseameti müramõõtmise aruande adekvaatsust kinnitab ka Tori valla üldplaneeringu raames tehtud müramõõtmise aruanne, kust nähtub, et kolmanda isiku tootmisega seotud tegevustest levib XXX kinnistu õuealani umbes 41 dBA müratase.
37.Kuivõrd müratasemed XXX kinnistul ei ületanud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 „Müra normtasemed“ ettenähtud II kategooria alade (sh elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) müra piirväärtust liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja öösel 55 (60) dBA ning tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA, siis ei saa KeÜS § 23 lg 4 järgi eeldada, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud, kuna Keskkonnaamet ei näinud müra vähendamiseks jäätmeloas ette täiendavaid nõudeid. Võrreldes aastaga 2019, kui mürauuringut teostati, on kolmas isik tänaseks rajanud oma tegevuskoha piirile müravallid koos haljastusega, mistõttu on alust arvata, et kaebaja olukord on nüüdseks paranenud või vähemasti ei saa see olla varasemaga võrreldes halvenenud. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et rajatud müravallid ei aitaks müra levikut tõkestada, kuid see ei ole praeguse vaidluse lahendamiseks ka määrav, sest kui müratase ei ületanud piirnorme juba enne vallide rajamist, siis puudub vajadus koguda tõendeid selle kohta, kas müravallid tegelikult toimivad või on need mingil põhjusel ebatõhusad.
38.Kohus ei välista, et kaebaja võib olla müra suhtes tundlik, ent olukorras, kus varasemad korduvad mõõtmistulemused ei ole kolmanda isiku tegevuses müra piirtasemete rikkumist tuvastanud, ei ole pelgalt kaebaja põhistamata väite alusel müra piirtasemete ületamise kahtluseks alust. Seda enam, et kaebaja enda esitatud avalduste alusel on alust kahelda, kas ta üldse tänaseks enam XXX kinnistut elamiseks kasutab. Keskkonnaloa andmise menetluse õiguspärasus ja muud kaebaja väited
39.Kaebaja esitas kaebuses väited ka selle kohta, et jäätmekäitluskoht asub maalihkeohtlikus piirkonnas. Maalihkeohu piirkond ei välista iseenesest kolmanda isiku tegevust. Keskkonnaamet küsis kaasatud haldusorganilt haldusmenetluses maalihkeohu kohta ning kaasatud haldusorgan vastas oma 21.10.2022 vastuskirjas, et: „[müravalli] paiknemine maalihkeohtlikul lõigul ei tähenda, et igal pool tingimata maalihked toimuvad ja kõik ehitised oleksid ohus. Lihkeohtlikkuse hindamisel lähtutakse alati halvima juhu stsenaariumist, mis eeldab paljude ebasoodsate tegurite samaaegset esinemist. Uuringutele tuginedes on Sauga valla kehtiv üldplaneering lihkeohtlikel lõikudel ehituskeeluvööndiks määratlenud 80 m. Viimase 2022. aastal teostatud IPT Projektijuhtimine OÜ töö „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ on soovitatav ehituskeeluvööndi ulatus maalihkeohust lähtuvalt Sauga jõel 100 m. Müravall on rajatud enne eelnimetatud töö valmimist ning pinnasevalli hari asub Sauga jõe veepiirist ligikaudu 100 m kaugusel. Pinnasevalli rajamisel ei ole teostatud puurimis- vms töid, mis oleks rajamisel hetkel põhjustada suurt koormust või tugevat vibratsiooni. Arvestama peame siinkohal, et müratõkke ja jõe vahel asub veel ka kõrvalmaantee nr 19123, millel liigub Transpordiameti 2021. aasta liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh 188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Kõrvalmaanteel oleva liiklusega kaasneb samuti liiklusmüra ja teatav vibratsioon, mis antud piirkonda igapäevaselt mõjutab. Eelnimetatud strateegilistest dokumentidest tulenevalt on OÜ-l Nurme Teedeehitus õigus Nurme jäätmekäitluskohas ehitusja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmeid sortida ja vaheladustada
13 (15)
eesmärgiga neid taaskasutada. Leiame, et ettevõtte on omalt poolt keskkonnahäiringute vähendamiseks rakendanud leevendavaid meetmeid ja tegutseb õigus- ning sihipäraselt Nurme jäätmekäitluskohas.“. Kohtu hinnangul ei pidanud Kekskonnaamet pärast sellise seisukoha saamist asuma läbi viima täiendavat uurimist.
40.Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei pidanud vastustaja otsustama KHM läbiviimist ega ka eelhinnangu koostamist. KeHJS § 3 lg 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (punkt 1). Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud KeHJS § 6 lg-s 1 ning jäätmete käitlemiseks keskkonnaloa andmist selles nimetatud ei ole. Küll aga on jäätmekäitlus toodud eelhinnangu kohustusega tegevuste loetelus. Nimelt sätestab KeHJS § 6 lg 2 punkt 11, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas jäätmekäitlusel on oluline keskkonnamõju. Seejuures ei mõisteta KeHJS § 6 lg 2 punktis 11 sätesatud jäätmekäitluste JäätS tähenduses, vaid jäätmekäitlus KeHJS § 6 lg 12 punkti 11 tähenduses, mille korral tuleb eelhinnang koostada on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §-s 10. Selle kohaselt on jäätmekäitlus tegevused, mille korral on eelhinnangu tegemine vajalik jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine (§ 10 punkt 1) ning ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine (§ 10 punkt 2). Kuna kolmanda isiku tegevus ei vasta nendele nõuetele, siis ei pidanud vastustaja eelhinnangut koostama. Nagu kohus eelnevalt on välja toonud, siis on Nurme jäätmekäitluskoht olemasolev, st tegemist on jätkuva tegevusega, mille mahud varem väljastatud jäätmeloaga võrreldes on vähenenud. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kolmanda isiku kavandav tegevus ei too kaasa olulisi muutusi.
41.Kaebaja väited, et vastustaja on rikkunud menetlusnorme on tõendamata ja paljasõnalised. Hinnates keskkonnaloa andmise menetlust siis nähtub kohtule, et kaebaja oli menetlusse kaasatud, tal on olnud võimalik avaldada korduvalt menetluses seisukohti. Vastustaja on uurinud tõstatud probleeme ning analüüsinud esitatud väiteid. Asjaolu, et kaebaja nendega ei nõutu, ei muuda menetlust õigusvastaseks.
42.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus kõigis nõuetes rahuldamata. Seni lahendamata taotluste lahendamine
44.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja esitas kohtule omapoolse versiooni kohtuistungi protokollist ning taotles, et kohus lisaks protokolli olulised faktid. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Nõuded, mis kohtuistungi protokollis tuleb kajastada, on toodud HKMS §-s 85 ning selle sätte kohaselt tuleb protokollis lisaks istungi toimumisega seotud asjaoludele, osavõtjatele, nende esitatud taotlustele ja kohtu määrustele ja kohtu antud selgitustele kajastada menetlusosaliste seisukohtade põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes avaldustes. Kuivõrd kohtuistung helisalvestatakse (HKMS § 84 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 52 lg 1), on menetlusosaliste sisulisi seisukohti vaidlusküsimuste osas vaja protokollis kajastada minimaalselt. Eraldi ja selgelt tuleb protokollida faktilise asjaolu omaksvõtt või muu sarnane tõendamiskoormuse seisukohast oluline tõik. Kaebaja esitatud seisukohtades ei sisaldu midagi sellist, mis muudaks protokolli kantud seisukohtade põhisisu, eeskätt ei puuduta tehtud parandused selliseid avaldusi, mida vastustaja kaebaja põhimõtteliselt poleks kirjalikus seisukohas esitanud. Seega ei ole protokolli parandamine otstarbekas ega põhjendatud. Lisaks esitas kaebaja taotluse protokolli
14 (15)
parandamiseks ka hilinenult (HKMS § 86 lg-s 1 on selleks ette nähtud 3 tööpäeva pärast protokolli allkirjastamist).
45.Kaebaja esitas 19.10.2023 avalduses korduva taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja müraekspertiisi tegemiseks. Kuna kohus lahendas tunnistajate ülekuulamise taotluse 11.05.2023 määrusega, siis jätab kohus kaebaja korduva taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). Menetluskulud
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
47.Kolmas isik taotleb menetluskulu hüvitamist summas 5803,20 eurot (käibemaksuta summa, vt 13.07.2023, 21.11.2023 ja 24.11.2023 menetluskulude väljamõistmise taotlused 19). Kohus leiab, et ehkki kolmanda isiku menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6), siis ei ole põhjendatud nende väljamõistmine kaebajalt koguulatuses. Hirm kolmanda isiku menetluskulude ees ei tohiks takistada kaebeõiguse teostamist, eriti kui isik väidab KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguste rikkumist. Küll aga märgib kohus, et arvestades haldusasja 3-20-597 menetlust, kus sisuliselt analüüsiti samu probleeme ning asjaolu, et kaebajale on erinevad ametiasutused vastanud nt detail- ja üldplaneeringuga seonduvalt, siis oli kaebajal võimalik ratsionaalselt hinnata kohtusse pöördumise edukust ning seda, kas ühe või teise probleemi kohtu ette toomine on vajalik. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et kaebaja esitatud tekstid olid väga keeruliselt mõistetavad, nendesse oli läbisegi enda mõtetega pikitud arvukaid väljavõtteid kirjavahetustest ning nt ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandest. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1⁄2 ulatuses ehk summas 2901,60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 20. JAANUARI 2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
Dtl 814–821; dtl 1055–1057 ning dtl 1064–1067
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.