lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-225/21

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-225/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineLS § 13LS § 187 lg 4LS § 188LS § 2

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-24-117149/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.11.20242-23-141386/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.02.20242-23-103715/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-225

Haldusasi

OÜ Tarkin kaebus viivistasu otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.03.2023 otsus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Tarkin (rg-k 11338802) Vastustaja AS Ühisteenused (rg-k 11052490), esindaja AT Vastustaja Tallinna linn, esindaja TE

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.

2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.03.2023 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Tarkin kaebus rahuldamata.
3.Mõista OÜ-lt Tarkin välja Tallinna linna kasuks menetluskulu katteks 20 eurot. Poolte ülejäänud menetluskulu mõlemas kohtuastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 215
HKMS § 116
HKMS § 116

3-22-225

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 24.11.2021 viivistasu otsuse nr 0053064861, kuna sõiduk Renault registreerimisnumbriga XXXXXX oli aadressil Aia tn 7, Tallinn pargitud parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel tuleb tasuda Tallinna linnale viivistasu 31 eurot.
2.Tallinna Transpordiamet jättis 30.12.2021 käskkirjaga nr 213127 (vaideotsus) OÜ Tarkin vaide rahuldamata.
3.OÜ Tarkin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 24.11.2021 viivistasu otsuse nr 0053064861 ja Tallinna Transpordiameti 30.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei parkinud aadressil Aia tn 8 Rimi poe ees, vaid peatas sõiduki selleks, et prügi ära visata. Auto mootor töötas ja tuled põlesid. Parkimiskontrolör nägi, kuidas kaebaja naasis oma sõidukisse ja sõitis ära. Viivistasu otsust sõidukile ei kinnitatud.

AS Ühisteenused ja Tallinna linn palusid jätta kaebuse rahuldamata.

Sõiduk ei peatunud LS § 2 p 52 mõistes. Fotodelt pole võimalik selgelt tuvastada, et sõidukijuht oleks peatunud sõitjate või veose peale võtmiseks või mahalaadimiseks. Fotod tõendavad, et juhti ei olnud sõiduki juures. Juht käis kaebuse kohaselt prügi ära viskamas ja viibis eemal vähemalt 2,2 minutit. Ka sõiduki parkimisel võib mootor ja tuled töötada. Parkimise algusaeg oli fikseerimata ja parkimistasu maksmata.

5.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.03.2023 otsusega kaebuse, tühistas viivistasu otsuse ja vaideotsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 20 eurot menetluskulu katteks. LS-i normid seostavad parkimist ja peatumist üksnes sõitjate peale või maha minekuga või veose laadimisega, mis ei saagi hõlmata kõiki olukordi, mis praktikas võivad tekkida. Kõrvale ei saa jätta mõistlikkuse aspekti. Üldise arusaama kohaselt ei ole parkimisega tegemist siis, kui sõiduki mootor jäetakse töötama. Näiteks peab olema võimalik minna ostma parkimispiletit. Hea haldustavaga ei ole kooskõlas olukorda, kus sõidukijuht on parkimiskontrolöri vaateväljas, kes ei pea vajalikuks midagi küsida, selgitada või täpsustada ja selle asemel pildistab kiirkorras mitmel korral sõidukit, sealhulgas ära sõitvat sõidukit. Asjaolu, et parkimiskontrolör ei jõudnud kinnitada viivistasu sõidukile, kinnitab, et tegemist oli pigem peatumisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.03.2023 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Sõiduki peatumise korral toimub aktiivne tegevus sõiduki juures – kauba, esemete jne maha või peale laadimine – ja sõiduki juht viibib vahetult sõiduki juures, korraldades vajalikke tegevusi. Kaebaja on ise väitnud, et ta lahkus sõiduki juurest seoses prügi äraviimisega. Juhi lahkumisega sõiduki juurest algas sõiduki parkimine. Juht jättis teadlikult mootori tööle ja tuled põlema, et jätta muljet, nagu sõiduk peatus, mitte aga ei parkinud. Kohtu toodud näited mõistlikkuse kohta ei ole asjakohased, nt parkimispiletit ostma minnes on võimalik 15 minutiks tähistada tasuta parkimise algusaeg. Vastustaja pole rikkunud head haldustava. Viivistasu otsus koostati ajal, kui juhti ei olnud sõiduki juures ehk ajal, kui sõiduk oli pargitud. Viivistasu otsuse teist

2(4)

3-22-225 eksemplari ei saanud kontrolör sõidukile kinnitada või juhi kätte anda põhjusel, et sõiduk lahkus enne teise eksemplari väljatrükki printerist.

AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebus rahuldada.

OÜ Tarkin palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuolulised ja ajas muutuvad on vastustaja väited selle kohta, kas viivistasu otsus oli välja prinditud ja sõidukile kinnitatud. Vastatud pole kaebaja taotlusele saada foto väljatrükist. Vastustaja sõnul pole piltidelt näha, et autojuht on sõiduki vahetus läheduses, kuid mõni hetk hiljem on tehtud foto ära sõitvast sõidukist. Kaebaja pole saanud selgitusi parkimiskontrolörilt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.
10.LS §-dest 187 ja 188 tuleneb, et viivistasu otsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et sõiduk on pargitud. Kui tegemist on sõiduki peatumisega, ei saa viivistasu otsust teha. Seega on asjas oluline, kas vaidlusaluse sündmuse ajal oli sõiduk pargitud või peatunud. LS § 2 p-d 49 ja 52 defineerivad parkimise ja peatumise mõisted järgmiselt. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks (p 49). Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel (p 52).
11.Esiteks pole vaidlust selles, et sõiduk oli seisma jäetud kooskõlas juhi tahtega, s.o LS § 2 p 49 mõistes ettekavatsetult. Seda kinnitab asjaolu, et kaebuses on kaebaja ise väitnud, et juht läks prügi ära viskama, s.o ta jättis sõiduki seisma ja väljus sõidukist. Kaebaja pole väitnud, et sõiduk jäi seisma liiklusvoos, liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel või sõitjate peale või maha minekuks või veose laadimiseks. Ka halduskohus pole tuvastanud, et see oleks olnud nii. Miski ei viidanud sellele, et oleks toimunud veose laadimine. Auto oli avalikul tasulisel parkimisalal, selle uksed olid kinni ning viited veose laadimisele puudusid. Järelikult ei saanud seaduse mõistes olla tegemist muu kui parkimisega.
12.Ainuüksi töötav mootor ei viita peatumisele (veose laadimisele). Kui juht on mootori tööle ja tuled põlema jätnud, võib see teatud juhtudel viidata sellele, et juhil on plaanis kiiresti naasta või peagi sõitma hakata, kuid see ei oma seaduses toodud definitsioonide järgi tähtsust peatumise ning parkimise eristamisel. Olukorras, kus seadusega on mõistetele antud kindel tähendus, ei saa neid tõlgendada laiendavalt, nagu halduskohus tegi. Kui lugeda mootori tööle ja tulede peale jätmist alati sõiduki peatumise tunnuseks, võimaldaks see kuritarvitusi (sõiduki pikemaks ajaks seisma jätmist parkimistasu maksmata). Kui juhil on vaja sõiduk lühiajaliselt seisma jätta prügi äraviskamiseks või muuks kiireks toiminguks, saab ta tähistada parkimise algusaja parkimiskellaga või muul viisil ning see annab õiguse tasuta parkida 15 minuti jooksul (LS § 187 lg 4). Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka LS § 13 lg-le 5, mille kohaselt õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Selles sättes on seadusandja selge sõnaga pidanud võimalikuks, et pargitud sõidukil töötab mootor. Seega ei saa mootori töötamine olla LS tähenduses parkimist välistav asjaolu.
13.Viivistasu otsust ei anta kaalutlusõiguse alusel ning see määratakse juhul, kui täidetud on seaduses sätestatud eeldused. Kaevatav viivistasu otsus tugineb seaduslikule alusele (LS § 188 3(4)

3-22-225 lg 1 p 1) ja selle sissenõudmine ei ole vastuolus hea halduse põhimõttega. Viivistasu otsuse väljatrükiga seonduv ei mõjuta seda, kas viivistasu otsus ise oli õiguspärane. Samuti ei mõjuta kaevatava haldusakti õiguspärasust asjaolu, et kaebaja ei saanud kohtueelses menetluses vastustajalt kaebaja soovitud andmeid parkimiskontrolöri kohta.

14.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) välja mõista kaebajalt. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab kaebaja oma menetluskulu (riigilõiv halduskohtule kaebuse esitamisel) ise. Rohkem kulude kandmist pole pooled väitnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja