lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2124/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2124/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 71 lg 2Vanglateenistuse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine ja käitlemineHKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 118Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-2124/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 19. detsember 2023, Tartu 3-22-2124

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 30. juulil 2022 kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamisega

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 8. mai 2023. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. mai 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. jaanuar 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas sellel ajal Tartu Vanglas vahistatuna viibinud kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 60 000 eurot seoses 30. juulil 2022 kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamisega. Kaebuse kohaselt 30. juulil 2022 kella 20.20 paiku, mil kaebajat ümber paigutati, väänasid kuus valvurit kaebajat. Kaebajal oli vasaku käe luumurd ja kaebajale tehti suurt valu. Kaebajale astuti saabastega mõlema jala peale, hing suruti kinni, mõlemad käed väänati seljale, pea löödi vastu põrandat jne. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati tervist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas, et valvuri ettekande nr 2-22-4249 kohaselt kaebaja kambrisse nr 1192 ümberpaigutamise ajal tegi kaebaja vanemvalvuri suunas peaga löögi liigutuse. Eelnevalt loenduse ajal oli kaebaja kõrgendatud häälele küsinud vanemvalvurilt, kas viimane tahab kaebajaga poksida.

Kaebajal esinenud vigastuste raskus ja laad, samuti teenistusülesannete täitmiseks kulunud jõu kasutamise aeg viitavad asjaolule, et see jäi vajalikkuse piiridesse ja oli vastavuses saavutatava eesmärgiga. Et kaebaja on võimeline ettearvamatult käituma ning varasemalt on ta ka sülitanud ametnike suunas, siis ei saanud kaebaja järsku liigutust ametniku suunas alahinnata ja sellele tuli reageerida koheselt, efektiivselt ja proportsionaalselt. Kuigi kaebajale tekkisid ametnike poolt füüsilise jõu kasutamise tagajärjel kergemaliigilised vigastused ja ta võis kannatada teataval määral valu, ei olnud ametnike tegevus õigusvastane. Videosalvestis ei kinnita, et jõu kasutamise käigus oleks keegi ametnikest jalanõudega kaebaja jala peale astunud või et kaebaja pead oleks vastu põrandat löödud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3.Tartu Halduskohus 8. mai 2023. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
4.Halduskohus sedastas, et füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli nr 6-16/26 kohaselt koheselt pärast kaebaja ähvardavat pealööki haaras vanemvalvur kaebaja kaelast ning koos teise vanemvalvuriga tõmbas kaebaja maha. Vanemvalvurid kontrollisid kaebaja pead ja paremat kätt, valvurid vastavalt kaebaja vasakut kätt ja jalgu. Kuues intsidendi juures viibinud vanglaametnik paigaldas kaebajale käerauad ning teavitas peavalvekeskust vajadusest meediku järele. Kaebajat ei hoiatatud vahetu jõu kasutamise eest, kuna oht ametnike ründeks oli vahetu. Meedik kontrollis kaebaja terviseseisundit kell 20.25 ja tuvastas kaebaja vasakul kõrval marrastuse ja käeraudade kasutamisest muljumisjäljed, kuid leidis, et kaebaja seisund ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kirjeldatud jõu kasutamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega inimväärikust alandavaks. Jõu kasutamisest hoiatamata jätmine ei ole õigusvastane. Kaebaja oli vahetult enne ametnike suhtes agressiivselt meelestatud ja oma pealiigutusega näitas valmidust vanglaametnike suhtes füüsilist jõudu kasutada.
5.On usutav, et eelnevalt loenduse ajal kaebaja öeldu ja kaebaja pealiigutuse koosmõjul võisid vanglaametnikud tunda end ohustatuna. Vanglaametnike ohutunnetust ei saa olematuks teha ka kaebaja luumurrus käsi.
6.Füüsilise jõu kasutamise ja kaebaja maha surumise käigus võis kaebaja pea tugevamini vastu põrandat minna, kaebaja võis tunda valu, tal ei olnud võimalik hingata nii hästi kui muidu ning kaebaja suhtes käeraudade kasutamisega ja kaebaja luumurrus käe tõttu tuli kaebaja käsi väänata, et need kaebaja selja taha käeraudadesse panna, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks liigset jõudu kasutatud ning alandanud kaebaja inimväärikust. Tõendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt astuti saabastega kaebaja mõlema jala peale. Ka ei nähtu videosalvestiselt seda, et kaebaja pea löödi vastu maad.
7.Kuna käesoleval juhul ei olnud jõu kasutamine põhjendamatu ning tegemist ei olnud ka ülemäärase jõu kasutamisega kaebaja suhtes, mille tulemusena oleks tal tekkinud oluline tervisekahju, ei tekitatud kaebajale mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kaebaja suhtes kasutati ülemäärast jõudu olukorras, kus kaebaja ei andnud jõu kasutamiseks põhjust. Kaebaja tundis tugevat valu ja alandust. Vastustaja ametnikud ei arvestanud üldse sellega, et kaebaja käel oli luumurd.
9.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
11.Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu seisukohta VangS § 71 lg 2 kohaldamise osas. Halduskohus selgitas viidetega kohtupraktikale, et füüsilise jõu kasutamine VangS § 71 lg 2 alusel on lubatav, kui esineb oht vangla julgeolekule ning jõu kasutamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti pidas halduskohus vanglat seotuks nõudega, et analoogselt korrakaitseseaduse § 78 lg 1 regulatsiooniga ilma eelneva kohustava haldusaktita või hoiatuseta võib vahetut sundi kohaldada, kui haldusakti andmine ja/või hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Halduskohus on sellega piiritlenud nii vahetu sunni kohaldamise aluse kui tingimused, mida ta järgnevalt kontrollis kaebaja suhtes 30. juulil 2022 füüsilise jõu kasutamise õiguspärasuse hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seisukoha kujundamisel arvestanud nii kehtiva õiguse normide kui ka asjakohase kohtupraktikaga nende kohaldamisel.
12.Halduskohus analüüsis kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamise asjaolusid ning leidis, et jõu kasutamiseks esines VangS § 71 lg-s 2 sätestatud alus. Täpsemalt oli kaebaja vahetult enne intsidenti ametnike suhtes agressiivselt meelestatud ja oma pealiigutusega näitas valmidust vanglaametnike suhtes füüsilist jõudu kasutada. Sellisele kaebaja ähvardavale liigutusele reageerimine kaebaja põrandale surumise ja käeraudade paigaldamisega on proportsionaalne. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta.
13.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vastustaja ametnike poolt füüsilise jõu kasutamine oli põhjendamatud ja ülemäärane. Kaebajat saatsid teise kambrisse ümberpaigutamisel valvurid, kellest kaks hoidsid kaebaja käsi ja veel neli olid grupis tema ümber, kui kaebaja ootamatult maha suruti. Valvekaamera salvestiselt (dtl 25) ilmneb tõepoolest, et kaebaja saatmisel hoidsid kaks valvurit kaebaja kätest ülapool küünarliigest. Tema läheduses ei olnud aga veel nelja valvurit. Kolmas valvur liikus kahe eelmise vahel otse kaebaja selja taga. Rohkem valvureid kaebaja saatmisel vahetult ei osalenud. Kaebaja äkilise valvuri suunas lööki imiteeriva pealiigutuse järel surusid kolm valvurit kaebaja põrandale. Kaebaja osutas vastupanu, intsidendi toimumise kohta saabus veel kolm vastustaja ametnikku, kes aitasid kaebaja fikseerida ja seejärel paigutati kaebajale käerauad. Valvurite tegevusest ei nähtu kaebaja kätele või muudele kehaosadele astumist ega muul viisil kaebajale tahtlikku alandamist. Valvekaamera salvestiselt nähtuv on kooskõlas intsidendi kohta koostatud ettekande (dtl 45) ja füüsilise jõu kasutamise protokolliga (dtl 46). Ettekande kohaselt intsidendile vahetult eelnenud loenduse käigus küsis kaebaja vanemvalvurilt ähvardaval ja kõrgendatul toonil kas viimane tahab kaebajaga poksida. Kaebaja tegevuse kohta samal päeval (30. juulil 2022) varem koostati veel kaks ettekannet. Neist (dtl 58 ja 59) ilmneb lisaks õhtusel loendusel kaebaja poolt valvurile öeldule veel, et õhtusel loendusel kaebajale ravimite andmisel tekkinud segaduses keeldus kaebaja öiseid ravimeid pinalisse tagasi panemast, neelas kõik ravimid korraga alla, pillas tassi meelega maha selliselt, et vesi pritsis muu hulgas valvurile, kasutas ebatsensuurset väljendit ning sülitas valvuri suunas, kuid ei tabanud. Hommikuse värskes õhus viibimise järel eluosakonda saatmisel kasutas kaebaja kõrgendatud häält, seades kahtluse alla teda saatnud valvuri pädevuse, vajaduse alluda valvuri korraldustele ning kasutas valvuri suhtes solvava sisuga väljendeid.

Intsidente, milles kaebaja käitus vanglaametnikega vaenulikult ja üleolevalt oli 2022. aasta juulis veelgi (dtl 60-62).

14.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõenditest üheselt, et kaebaja oli vaenulikult meelestatud vastustaja ametnike suhtes. Tema käitumisest samal päeval järeldub seegi, et kaebaja ei tunnistanud vanglaametnike autoriteeti ning oli valmis allumatuseks, samuti ründeks ametnike vastu. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja käele paigutatud kipslahas oleks vähendanud kaebaja tegutsemisvõimet ja/või ohtlikkust. Ilmselt vastustaja ametnikud hindasidki kaebajat ohtlikuks ja saatsid teda teise kambrisse ümberpaigutamisel kolmekesi. See, kuidas valvurid tajusid kaebaja ohtlikkust ilmneb selgelt nende reaktsioonist kaebaja poolt pealöögi imiteerimisele. Valvurid reageerisid sellele kohaselt kaebaja põrandale surumisega. Seejuures oli valvurite reaktsioon üheaegne ning sarnane. Füüsilise jõu kasutamine oli vahetu vastus kaebaja tegutsemisele. Valvurid ei vajanud tegevuse alustamiseks vanemvalvuri korraldust ega omavahelist kooskõlastust. Seega tajusid vastustaja ametnikud kaebaja tegevust ohuna endale ja vastavalt ka vangla julgeolekule üldiselt. Kaebaja varasemat käitumist silmas pidades on valvurite vahetu hinnang ründe imiteerimisele mõistetav ja põhjendatud. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et esines alus kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamiseks. Füüsilise jõu kasutamine oli eesmärgipärane. Kaebaja põrandale surumist ja käeraudade paigaldamist ei ole alust pidada vastustaja ametnike pahatahtlikkuseks, vaid üksnes kaebajast lähtunud ohu neutraliseerimiseks.
15.Kaebaja leiab veel, et füüsilise jõu kasutamine ei olnud proportsionaalne, kuna sellega põhjustati kaebajale tugevat valu ning vigastati varasema luumurru järel kipslahasega fikseeritud kätt. Ka selle kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Füüsilise jõu kasutamise eesmärgiks oli kaebajast lähtuva ohu realiseerumise ärahoidmine. Selleks oli õigustatud kaebaja kinnihoidmine ja seejärel ohjeldusmeetmena käeraudade paigaldamine. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ilmne asja materjalidest, et varasem vigastus või kipslahas oleks takistanud kaebaja tegutsemist ja vähendanud tema füüsilist võimekust. Seetõttu ei saa ainuüksi kipslahase olemasolust järeldada, nagu tulnuks kaebaja suhtes kasutada leebemat mõjutusvahendit. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, milline kaebaja suhtes leebem vahend oleks olnud ohu tõrjumiseks sama tõhus kui kaebaja põrandale surumine ka käeraudade paigaldamine. Lisaks ilmneb, et kaebaja osutas vastupanu tema põrandale surumisele ja käeraudade paigaldamisele. Seega kaebaja põhjustas oma tegevusega nii tema suhtes füüsilise jõu kasutamise kui ka pikendas enda põrandal kinnihoidmise kestust. Ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et tugeva valu korral oleks kaebaja üritanud valu lõpetada ja hoidunud seega vastupanust. Valvekaamera salvestiselt ei nähtu, et füüsilise jõu kasutus oleks suunatud muu eesmärgi, kui kaebaja kinnihoidmise ja käeraudade paigaldamise, saavutamisele. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et ametnikud põhjustaks seejuures kaebajale enam kannatusi kui taotletud eesmärgi saavutamiseks mõistlikult vajalik. Tõendid ei kinnita kaebaja väidet varasema luumurru tõttu kipslahases käe vigastamisest füüsilise jõu kasutamise käigus. Füüsilise jõu kasutamise protokolli (dtl 48) kohaselt tuvastas meditsiinitöötaja kaebajal füüsilise jõu kasutamise tagajärjel üksnes marrastuse ja muljumisjäljed randmetel. Muid vigastusi ei ilmnenud. Samuti ei vajanud kaebaja arstiabi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema väidetud vigastus oleks fikseeritud hiljem. Samuti ei ole kaebaja osutanud tema väidet kinnitavate tõendite kogumise võimalusele. Kokkuvõttes ei ole seega tõendatud, et kaebajale oleks põhjustatud ülemäärast valu või vigastusi.
16.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
10.augusti 2023. a määrusega jätkas ringkonnakohus kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tulenevalt HKMS § 118 lg-st 3 tuleb sellega kaasnev menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
18.Otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja