lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2779/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2779/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1673
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2779/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.02.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-24-232/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.01.20243-23-2835/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.12.20233-23-2770/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2023, Tartu

Kohtuasja number

3-23-2779

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt pikaajalise kokkusaamise toa tingimustega

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta Xi taotlus Justiitsministeeriumile kaebuse koopia edastamiseks rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 18 lg 2Taotluse läbivaatamine
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 5. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Tartu Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/207-1 õigeaegselt menetlemata ja ta jääb oma kahjunõude juurde. Kaebaja väidab ka, et ta on pöördunud vangla poole erinevate kahju hüvitamise taotlustega, kuid vangla viivitab pahatahtlikult nendele vastamisega. Kaebaja toob välja, et tal on õigus saada sisulisi vastuseid oma pöördumistele, kuid vangla jätab süstemaatiliselt seaduses sätestatud tähtaegadel pöördumistele vastamata. X palub enda pöördumise (s.o kaebuse) koopia saata Justiitsministeeriumile, et viimane analüüsiks Tartu Vangla tegevust pöördumistele vastamisel. Lisaks taotleb kaebaja enda riigilõivu tasumise

3-23-2779

kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Vastavad täiendavad taotlused saabusid kohtusse 6. detsembril 2023 ja 11. detsembril 2023.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 8. detsembril 2023 kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 5. oktoobril 2023 nr-ga 1-13/207-1, dtl 16-19) ning Tartu Vangla 5. detsembri 2023. a otsuse nr 1-13/207-2 (dtl 20-22), millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebaja etteheide selle kohta, et vangla jätab tema kahju hüvitamise taotlused õigeaegselt menetlemata, ei pea vähemalt käesoleva asja puhul paika. Tartu Vangla poolt 8. detsembril 2023 kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja andis kahjunõude nr 1-13/207-1 vanglale üle 5. oktoobril 2023 ning see registreeriti vanglas samal päeval. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-le 1 peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vangla lahendas kaebaja kahjunõude 5. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/207-2, st õigeaegselt. Kaebajal on ka olukorras, kus vangla viivitab kahjunõude lahendamisega, õigus pöörduda 30 päeva jooksul taotluse lahendamise tähtaja möödumisest kaebusega kohtu poole (RVastS § 18 lg 2). Arvestades, et kaebaja jääb kaebuse sõnastuse kohaselt oma Tartu Vanglale esitatud kahjunõude nr 1-13/207-1 juurde, mõistab kohus, et X soovib käesolevas asjas esitada mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) kahjunõudes nr 1-13/207-1 välja toodud asjaoludel. Tartu Vangla poolt 8. detsembril 2023 kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja taotles kahjunõudes nr 1-13/207-1 vanglalt hüvitist selle eest, et talle ei võimaldatud pikaajaliseks kokkusaamiseks tuba nr 305 või suuremat ühetoalist ruumi.
4.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest nr 1-13/207-1 (dtl 16-19) nähtub, et kaebaja soovis Tartu Vanglas pikaajaliseks kokkusaamiseks tuba nr 305 või suuremat ühetoalist ruumi. Kaebajale anti aga kokkusaamiseks väiksem tuba nr 361, mis on kaebaja hinnangul inimväärikust alandav ja peresuhteid hävitav. Selles osas viitab kaebaja ka oma isa ja abikaasa õiguste riivele. Kaebaja märgib, et tema isal on raske puue ja liikumisraskused ning ka kaebaja abikaasa ei ole suuteline olema 48 tundi väikeses toas, sest see tekitab vaimseid pingeid ja heaolu langust. Kaebaja hinnangul on vangla käitunud ebainimlikult ja ta soovib Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 3 ja 8 nimetatud õiguste riive eest hüvitist 500 eurot.
5.1.Kohus mõistab, et kaebaja nõuab hüvitist talle endale tekitatud kahju eest. Mis puudutab kaebaja isa ja abikaasa võimalikku kahju, siis selles osas jätab kohus kaebaja väited tähelepanuta, sest kaebaja ei saa nõuda hüvitist teistele isikutele tekitatud kahju eest (HKMS § 44 lg 1).
5.2.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotluses nr 1-13/207-1 kirjeldatud asjaoludel kaebaja kohtlemisel tegemist tema õiguste intensiivse riivega. Tartu Vangla 5. detsembri 2023. a otsusest

3-23-2779

nr 1-13/207-2 (dtl 20-22) nähtub, et kaebaja esitas 20. septembril 2023 vanglale taotluse nr 623/2181-1, milles palus võimaldada pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja isaga kaheks ööpäevaks (ajavahemikul 18. november 2023 kuni 20. november 2023). Soovitud toa numbriks märkis kaebaja taotlusele tuba nr 350 või suurem 1-toaline. Veel märkis X taotluses, et isa ööseks kokkusaamisele ei jää. Kaebaja pikaajalise kokkusaamise taotlus rahuldati, kuid kuna kaebaja soovitud toad olid juba hõivatud, võimaldati talle kokkusaamiseks tuba nr 361. Vangla 5. detsembri 2023. a otsusest nähtub, et tuba nr 361 on väiksem teistest ühetoalistest tubadest, selle suurus on 14,5 m2. Toa nr 350 suuruseks on 31,2 m2 ning toa nr 351 suuruseks 26,7 m2. Lisaks nähtub vangla otsusest, et kaebajale on võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga igakuiselt ning need on toimunud varasemalt toas nr 350. Samuti on kaebajal toimunud pikaajalised kokkusaamised isaga septembris ja oktoobris 2023 toas nr 350.

5.3.Kohtu hinnangul ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt see, kui ta peab ühel korral lähedastega pikaajaliseks kokkusaamiseks kasutama väiksemat tuba. Väiksem tuba suurusega 14,5 m2 võib olla ebamugavam kui suurem, kus kaebaja on harjunud kokkusaamistel viibima, kuid kokkusaamine tavapärasest väiksemas toas ei saa ülemääraselt riivata kaebaja õigusi. Liiatigi nähtub asja materjalidest, et kaebaja isa ei planeerinud novembris 2023 toimuval pikaajalisel kokkusaamisel ööbima jääda. Seega oli kaebaja toas nr 361 enamuse ajast abikaasaga kahekesi.
6.Kohus leiab, et Xi hüvitamiskaebus ei ole ka perspektiivikas. Esmalt leiab kohus, et kaebajale ei saanud vaidlusaluses olukorras tekkida kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Kahju tekkimist võiks jaatada, kui vangla oleks õigusvastaselt keeldunud kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest või oleks korraldanud kokkusaamise kaebajat oluliselt häirival viisil. Praegusel juhul oli aga tegemist vaid kaebajale suurema toa asemel väiksema toa pakkumisega, millega ilmselgelt ei saanud kaasneda selliseid üleelamisi (sh kaebaja väärikuse alandamist ja perekonnaelu riivet), mis tuleks rahaliselt hüvitada. Kohtu hinnangul ei ole vangla praegusel juhul ka õigusvastaselt toiminud. Kaebaja pikaajalise kokkusaamise taotlus nr 6-23/2181-1 rahuldati ning asjaolu, et kaebajale pakuti tema soovitud toa asemel teist tuba, ei kujuta endast vangla õigusvastast (ja süülist) käitumist. Juhtum, millega seoses kaebaja kahju hüvitamist taotleb, on ühekordne ega viita vastustaja soovile kaebajat väärikust alandaval moel kohelda. Kaebajal puudub subjektiivne õigus kokkusaamiseks mingis kindlas toas. Tartu Vangla
5.detsembri 2023. a otsusest nr 1-13/207-2 nähtub, et kaebaja soovitud ajal olid teised toad hõivatud ning kohtu hinnangul ei saa asja materjalide pinnalt teha järeldust, et tuba nr 361 ei vastaks eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Vangla kinnitusel on toas nr 361 võimalik suhelda, süüa, pesta ja magada, st selline ruum vastab justiitsministri 31. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 41 lg-s 1 sätestatule. Kehtivas õiguses ei ole kehtestatud nõudeid pikaajalise kokkusaamise ruumi suurusele. Arvestades eeltoodut oleks käesolevas asjas kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline.
7.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotluse lahendamine

3-23-2779

8.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse (dtl 6-7). Kuigi taotluses on märgitud, et riigi õigusabi soovitakse enda esindamiseks haldusmenetluses, tuleb kohtu hinnangul taotlust mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kaebaja märgib, et ta vajab õigusabi, sest tal on vaimse tervise probleemid, mälu on halb ning tal on palju kohtuasju.
9.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
10.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et X on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt haldusasjad nr 3-22-72, nr 3-22-1821, nr 3-21-2567). Seejuures on haldusasjades nr 3-22-72 ja nr 3-22-1821 tema kaebused ka osaliselt rahuldatud (halduskohtu otsused on veel jõustumata). Kohus leiab, et kaebaja viidatud probleemid (halb mälu, keskendumisraskused, palju kohtuasju) ei ole sellised, mis takistaksid tal praegusel juhul enda õigusi iseseisvalt kaitsta. Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja õigusabi ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Eelnevat arvestades jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Muud menetluslikud otsustused
12.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
13.Kaebaja on palunud edastada kaebuse koopia Justiitsministeeriumile, et ministeerium analüüsiks Tartu Vangla tegevust pöördumistele vastamisel. Kohus ei pea taotlust põhjendatuks ja jätab selle rahuldamata. Kaebajal on võimalik Justiitsministeeriumiga suhelda otse (edastades nt ministeeriumile märgukirja või selgitustaotluse) ning selline kirjavahetus ei pea toimuma kohtu vahendusel.
14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja