X ja X kaebus Jõhvi valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kaebajad – X , X Vastustaja – Jõhvi vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8.1.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kaebaja X pöördus 10.12.2020 esimest korda kirjalikult vastustaja poole seoses koolibussiga. 29.12.2020 saabus vastustajale samal teemal päring õiguskantslerilt. 06.01.2021 edastas vastustaja vastuse õiguskantsleri päringule. 10.03.2021 edastas õiguskantsler vastustajale soovitused sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus. 14.01.2021 saatis vastustaja vastuse kaebaja 10.12.2020 pöördumisele. Kaebaja saatis vastustajale 2021. aastal pöördumisi veel 25.02, 05.04, 06.04, 07.04, 16.04, 21.04, 04.05, 25.05, 28.05, 14.06, 05.07. ja 01.09.2021.
2.Vastustaja vastas kaebajale 05.04, 12.04, 19.04, 03.05, 27.05, 09.06, 29.06. ja 15.09. Lisaks pöördus kaebaja 06.08.2021 ametnikueetika nõukogu poole. Vastustaja esitas omapoolsed selgitused nõukogule ja nõukogu saatis 22.10.2021 kaebajale vastuse pöördumisele.
3-21-2464
3.29.10.2021 esitas kaebaja X ja X kaebuse Jõhvi valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise 9000 euro nõudes kohtusse. Kaebajad leiavad, et Jõhvi valla haridusnõuniku Maria Laanemäe tegevusega on kaebajale X ja lapselapsele X kolme kuu jooksul tekitatud moraalset kahju ja rikutud nende õigusi, kui haridusnõunik jättis töö tegemata, käitus ebaväärikalt ja ei soovinud koolibussi probleemi lahendada.
4.Halduskohtu 20.12.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-2464 võeti kaebus menetlusse
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leidis kaebuses: 2020 aasta detsembrikuus sai ta juhuslikult (selline teave puudus valla kodulehel) teada, et vald on otsustanud keset õppeaastat muuta koolibussi marsruuti nii, et buss ei sõida enam läbi Iidla mikrorajooni. Koolibuss oli aga ainuke võimalus lastel (ka kaebaja lapselapsel), kes õpivad Iidla mikrorajoonis, jõuda õigeks ajaks kooli. Kuigi seadus näeb ette, et enne igat last puudutavat otsust tuleb teha mõjuanalüüs, siis enne koolibussi marsruudi muutust haridusnõunik seda ei teinud. Kaebaja pöördus probleemiga vallavanema poole, kes soovitas tulla vallavalitsusse, et asja arutada. Haridusnõunik M. Laanemäe, kelle pädevuses oli kõik koolibussiga seonduv, keeldus kaebajat aga vastuvõtule registreerimast, rikkudes sellega tema õigusi. (Kuna covid-19 tõttu toimusid vallaametnike vastuvõtud ainult registreerimise alusel, ei saanud ta ilma registreerimata vastuvõtule minna) Vaatamata sellele, et haridusnõunik oli teadlik sellest, et valla otsus teeb tema lapselapse õigeaegse kooli jõudmise võimatuks, ei teinud ta midagi selleks, et seda probleemi lahendada, vaid vastupidi. Kõik kaebaja pakutud variandid lükati ilma analüüsita tagasi ning probleemi ei arutatud ühelgi koosolekul. Kuna vald kaebajaga suhelda ei soovinud, siis pöördus ta õiguskantsleri poole. Vaatamata sellele, et õiguskantsler saatis tema poolt esitatud küsimused edasi valda ja haridusnõunik oli teadlik probleemist, nõudis M. Laanemäe kaebajalt õiguskantsleri ja kaebaja kirjavahetuse avaldamist. Sellega kasutas ametnik talle antud võimu ebaseaduslikult, ületades sellega ette nähtud piire ja rikkus sellega kaebaja õigusi sõnumite saladusele. Püüdes varjata oma soovimatust probleemi lahendada, valetas haridusnõunik korduvalt õiguskantsleri päringutele koolibussi kohta, väites, et probleemi pole ning kõik on korras, määrides sellega minu nime (kaebajast tehti põhjuseta valetaja). Sellise käitumist loeb kaebaja oma õiguste rikkumiseks, sest põhiseaduses on kirjas, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kaebaja tõlgendab sellisest käitumist, kui vallaametniku pahatahtlikku soovi teha kõik selleks, et probleem ei laheneks. Näiteks väitis M. Laanemäe õiguskantslerile, et laps saab kooli sõiduks kasutada maakonnaliini nr.114, mis aga ei peatu ei „Puruküla“ peatuses, kus laps peaks bussi peale minema, ega ka „Ilmajaama“ peatuses, kus laps peaks bussist väljuma. Praktiliselt saatis haridusnõunik tahtlikult lapse Jõhvi- Tartu maanteele hääletama. Samuti seadis haridusnõunik teadlikult ohtu lapselapse tervise ja elu, kui andis ette teatamata korralduse, millega muudeti koolibussi marsruuti päeva keskel (hommikul sõitis buss läbi Iidla, aga tagasi enam mitte). Sellise otsusega võeti ära kaebaja lapselapsel võimalus bussiga koolist koju saada. Laps ootas külma ilmaga 30 minutit bussipeatuses ja peale seda pidi ta 5,5 km jala mööda lumiseid külavaheteid, veebruarikuus, jala koju tulema. Vaatamata sellele, et lastekaitseseadus näeb ette, et kohaliku omavalitsuse ametiisikud peavad vastavalt oma pädevusele toetama lapsevanemat või last kasvatavat isikut lapse õiguste ja heaolu tagamisel, ei tundnud haridusnõunik üldse huvi, kuidas laps kooli saab ja mida tunneb laps, kui ta pidevalt esimesse tundi hiljaks jääb. 2(6)
3-21-2464 Koolibussi probleemi lahendas õiguskantsler ja alates 15.03 hakkas maakonnaliin 107 sõitma mööda Ahtme maanteed. (üks kaebaja poolt vallale juba alguses pakutud variantidest). Kaebaja elas lapselapsega peaaegu kolm kuud teadmatuses, ebakindluses ja stressis, sest M. Laanemäe ei soovinud probleemi lahendada ning tema käitumisest järeldas kaebaja, et ta just vastupidi, püüab seda igati takistada. Oma pöördumistele (neli kaebust) sai ta üldsõnalised vastused, milles väideti, et vald on käitunud seadustega kooskõlas, ilma selgitusteta, miks mingi otsus vastu võeti. Kaebaja arvab, et tema õigusi on rikutud, sest kohalikud omavalitsuse ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Kaebaja ei oska hinnata kogu kahju suurust, kuid see tekitas ja tekitab ebakindlust, sest alates 1.01.2022 hakkab ühistranspordiga tegelema Jõhvi vald ja siis pole ta kindel, et õiguskantsleri abiga tehtud muudatus jääb kehtima. Teadmatus on aga alati stressi põhjustaja. Kaebaja leiab, et kirjeldatu alusel on M. Laanemäe rikkunud tema põhiõigusi § 43; § 44 ja § 17 ning ta nõuab kahju 9000 euro hüvitamist. Vastuses vastustaja vastusele leiab kaebaja, et PS § 17 on rikutud ja tema nime on määritud: Vastustaja kirjas õiguskantslerile 06.01.2021 nr 11-2/6213-1, märgitakse, et pöördumine oli koostatud emotsiooni ajendil ja selgelt moonutatud. Oma sõnade kinnituseks lisavad variandi, mille kohaselt laps peaks kasutama bussi, mis sõidugraafiku kohaselt ei peatu pakutavates peatustes jj. Selline teadlik tema laimamine aga venitas olukorrast lahenduse leidmise, mille tagajärjeks oli lapse igapäevane kooli hilinemine. Kuigi arvestades seda, et vald muutis alates 01.07.2022 uuesti bussiliiklust nii, et Ahtmes õppivad lapsed ei saa normaalajaks ei kooli ega koju, siis tundub, et see ongi valla poliitikas normaalne; PS § 43 on rikutud (sõnumi saladus), kuna M. Laanemäel oli info õiguskantslerilt olemas ja haridusnõunikul polnud vajadust minult küsida õiguskantsleriga peetavat kirjavahetust; PS § 44 on rikutud, kuna kaebaja pole saanud vastuseid küsimustele: a) Miks otsustati koolibussi alternatiivina kasutada maakonnaliini nr. 114, mille kasutamiseks oleks pidanud laps maanteel hääletama; b) Mis talle ei võimaldatud vastuvõttu haridusnõunikuga. c) Miks puudus avalik info selle kohta, et Maleva ja Ahtme kooli õpilased ei saa enam koolibussiga kooli. Teavitati ainult Jõhvi Põhikooli, keda see kõige vähem puudutas. Kuigi just M. Laanemäe töökohustuseks on ju teha valla kodulehele koolibussiga seonduvad muudatused teatavaks kõigile jj. Kaebaja nõustub vastustajaga selles, et ta pole varem pöördunud Jõhvi valda M. Laanemäelt hüvitise nõudmiseks, vaid kohtusse.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja on tellinud koolibussi teenust alates 2011 aastast üheks kalendriaastaks sõlmitavate lepingute alusel, sest kohalik omavalitsuse eelarveaasta on 01.01.-31.12. Alates 01.01.2018 muudeti koolibussi marsruuti ja buss hakkas sõitma ka Ahtme Gümnaasiumi juurde. Samasisulised lepingud sõlmis vastustaja ka 2019 ja 2020 aastatel. Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 15.03.2018 määruse nr 12 „Jõhvi valla hankekord“ § 8 lõigetele 1 ja 2 otsustatakse veebihanke korraldamine ja kinnitatakse veebihanke tulemused valitsuse korraldusega. Jõhvi Vallavalitsuse 18.11.2020 korraldusega nr 2596 „Veebihanke „Bussiveoteenuse osutamine“ hankemenetluse korraldamine ja veebihanke dokumendi kinnitamine“ otsustati korraldada veebihanke „Bussiveoteenuse osutamine“ hankemenetlus ja kehtestati veebihanke dokument (s.h. hankedokumendi Lisa 1 Tehniline kirjeldus). Vastavalt tehnilisele kirjeldusele oli alates 01.01.2021 koolibussi marsruudist välja jäetud Ahtme Gümnaasium. Jõhvi Vallavalitsuse 09.12.2020 korraldusega nr 2669 „Veebihanke ”Bussiveoteenuse osutamine” pakkumuse vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine ning 3(6)
3-21-2464 eduka pakkuja kvalifitseerimine“ tunnistati edukaks ATKO Bussiliinid AS pakkumus. Hankeleping sõlmiti 11.12.2020. Hankelepingu allkirjastas Jõhvi Vallavalitsuse nimel vallavanem. Vastustajale jääb ebaselgeks, mille alusel on kaebajas kujunenud veendumus, et kaebajale ja tema lapselapsele on tekitanud moraalse kahju Jõhvi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja spordinõunik. Otsuseid koolibussi teenuse hankemenetluses ei tee haridus-, kultuuri- ja spordinõunik ainuisikuliselt, vaid vallavalitsus kollegiaalse organina. Haridus-, kultuuri- ja spordinõunik ei ole kunagi olnud vallavalitsuse liige. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus on 2017. aastal Ida-Viru Maakonna omavalitsuste poolt asutatud avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on liiniveo korraldamine valla-, linna- ja maakonnasisesel sõitjateveol. Vastustajale teadaolevalt pöördus kaebaja otse MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse poole ning vastuseks kaebaja pöördumisele leiti ajutine lahendus. Alates 15.03.2021 muutis MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus (kui maakonnasisese transpordi korraldaja) maakonnaliini 107 marsruuti nii, et buss sõidab kaks korda päevas läbi Ahtme keskuse. Transpordiameti (endine Maanteeamet) nõudmisel jäeti Ida-Viru maakonna bussiliinide veoteenuse hankest perioodiks 2022 kuni 2030 välja liin 107 ning see on maakonnaliinina käigus kuni 30.06.2022. Vastustaja koostöös MTÜga Ida-Viru Ühistranspordikeskus tegelevad olukorrale võimalike lahenduste otsimisega, kuid vastustajal puuduvad vahendid maakonnaliini käigus hoidmiseks ühe omavalitsuse arvel. Kaebaja on kaebuses viidatud, et haridus-, kultuuri- ja spordinõunik on rikkunud kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 17, 43 ja 44 tulenevaid põhiõiguseid. PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kaebaja ei ole kaebuses toonud ühtegi põhjendust ega esitanud ka ühtegi tõendit millest nähtuks, et kaebaja au või head nime oleks teotatud. PS § 43 sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Kaebaja ei ole kaebuses toonud ühtegi põhjendust ega esitanud ka ühtegi tõendit millest nähtuks, et oleks rikutud kaebaja õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. PS § 44 sätestab, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kaebaja ei ole kaebuses toonud ühtegi põhjendust ega esitanud ka ühtegi tõendit millest nähtuks, et rikutud oleks kaebaja õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja taotleb vastustajalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna kolme kuu jooksul põhjustas haridusnõunik oma töö tegemata jätmisega, ebaväärilise käitumise ja soovimatusega koolibussi probleemi lahendada kaebajale kahju 9000 eurot.
8.Kohalikul omavalitsusel tuleb korraldada transport lapse elukohajärgse kooli ja kodu vahel nii, et lapse huvidega arvestataks (haridusseaduse § 7 lg 2 p 8 ja lastekaitseseaduse § 21). Riigikogu on jätnud kohalikule omavalitsusele siin õiguse kaaluda kuidas transporti kodu ja kooli vahel korraldada. Vald peaks koolibussi marsruuti ja sõidugraafikut kavandades proovima leida parima lahenduse, mis arvestaks võimalikult palju kõigi laste huvidega, kes valla korraldatud transporti vajavad ja kasutavad. Siiski tuleb kohalikul omavalitsusel leida mõne lapse jaoks erilahendus, sest koolitransport peab olema igale seda vajavale lapsele kättesaadav. Lapsel peab olema võimalik jõuda iseseisvalt ja ohutult bussipeatusse ning bussiooteaeg ei tohiks olla ebamõistlikult pikk. 4(6)
3-21-2464
9.Kohus selgitab, et ainult Jõhvi vallal on pädevus hinnata koolibussi transporti, koolibussi muudetud graafikuid jj. Vald peab arvestama oluliste asjaoludega k.a lapse arvamusega. Arusaadavalt võib laps tahta pärast koolipäeva võimalikult ruttu koju jõuda, kuid paraku ei ole alati võimalik ooteaega täielikult välistada jj. Vald peaks koolibussi marsruuti ja sõidugraafikut kavandades proovima leida parima lahenduse, mis arvestaks võimalikult palju kõigi laste huvidega, kes valla korraldatud transporti vajavad ja kasutavad. Siiski tuleb kohalikul omavalitsusel leida mõne lapse jaoks erilahendus, sest koolitransport peab olema igale seda vajavale lapsele kättesaadav. Kohus nõustub kaebajaga selles, et valla kohustus on edastada infot seoses koolibussiga. Seega transpordikorralduses ka koolibussi graafikus muudatusi tehes peab vald silmas pidama ja arvestama kohalikus omavalitsuses õppivate laste huve ning teatama kavandatavatest muudatustest aegsasti kõigile koolidele, mille õpilasi selline muudatus võib puudutada.
10.Kohus rõhutab ka, et ametnikud peavad jääma oma (kirjalikes) vastustes heatahtlikuks ja viisakaks ning vältima kohatuid hinnanguid ning emotsionaalseid väljendeid. PS §-s 46 on sätestatud õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab PS § 46 lause 2 järgi seadus. Sisuliselt tuleneb PS §-st 46 igaühe õigus saada oma pöördumisele vastus. PS §-s 46 sätestatud vastamiskohustus esitab vastuse sisule vaid esmased nõuded, eelkõige vastuse põhjendamise kohustuse. Kaebaja ei ole kaebuses toonud ühtegi põhjendust ega esitanud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks, et rikutud oleks kaebaja õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Vastustaja on kaebaja pöördumistele vastanud.
11.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 2 lg1 p 5 alusel võib isik kohaliku omavalitsuse üksuselt (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 alusel on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 12 lg 2 alusel loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Eelpool nimetatud füüsiline isik haridusnõunik M. Laanemäe kannatanu ees ei vastuta, vastutab Jõhvi vald.
12.Halduskohtu hinnangul pole asjas täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Eeskätt ei ole tõendatud hüvitamisele kuuluva kahju tekkimine kaebaja(te)l.
13.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
14.Seega sätestab seadus suletud loetelu alustest, mille esinemise korral on tegemist sellise mittevaralise kahjuga, mis kuulub RVastS-i alusel hüvitamisele.
15.Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja leidnud, et vastustaja rikkus sõnumi saladust. Kohtu hinnangul tuleb RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud sõnumi saladuse rikkumist tõlgendada eeskätt samas kontekstis põhiseaduse §-ga 43, mis sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Seega peetakse sõnumi saladuse rikkumise all 5(6)
3-21-2464 RVastS § 9 lg-s 1 silmas eeskätt seda, kui avaliku võimu kandja sekkub ja kontrollib isikutevahelist sõnumivahetust, mis toimub posti, telefoni vms teel. RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud au või hea nime teotamist tuleb tõlgendada samas kontekstis põhiseaduse §ga 17.
16.Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Kaebaja ei ole kaebuses toonud ühtegi põhjendust ega esitanud ka ühtegi tõendit millest nähtuks, et oleks rikutud kaebaja õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Vastustaja (haridusnõunik) palus kaebajat saata talle õiguskantsleri vastus kaebajale. Kaebaja leiab, et vastustajal polnud õigust küsida õiguskantsleriga peetavat kirjavahetust st vastust. See kaebaja väide on õige, kuna ükski norm ei näe ette õiguskantsleri vastuse teatavakstegemist vastustajale või kolmandatele isikutele. Seetõttu on vastustaja käitunud küll õigusvastaselt kui küsis õiguskantsleri vastust, kuid halduskohtu hinnangul ei ole selline käitumine käsitatav sõnumi saladuse rikkumisena RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kuna kaebaja suhtes ei ole rikutud sõnumi saladust, siis tuleb kontrollida, kas ei esine muid RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus neid ei näe. Selline käitumine ei ole käsitatav väärikuse alandamisena. Kõne alla ei tule ka muud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused.
17.Seega tuleb asuda seisukohale, et asjas ei esine aluseid, mis õigustaksid RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus selgitab kaebajale, et RVastS-i alusel ei saa isik nõuda hüvitist mitte igasuguse haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seda saab nõuda üksnes teatud kindlate ja kaalukate aluste esinemisel. See on olnud seadusandja teadlik valik, vältimaks riigi koormamist mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega juhtudel, kus isiku õiguste riive võib küll esineda, kuid riivatud ei ole olulisi põhiõigusi. Käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga, mille puhul kaebajaga on käitutud küll õigusvastaselt, kuid riivatud ei ole tema olulisi põhiõigusi ning mittevaralise kahju hüvitamist RVastS-i alusel nõuda ei saa.
18.Halduskohtule on usutav, et kaebaja ja vastustaja vahel tekkinud koolibussi transpordi ja graafiku muutmise vaidlus tekitas kaebajas ebakindlust ja stressi jm üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud. Eelkirjeldatud kaebaja hingelised üleelamised vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel ei ületa lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks VÕS § 128 lg 5 mõttes.
19.Kaebus jääb rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Avaldatavas otsuses tuleb kaebajate nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 34). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.