lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2643/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2643/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 5Esialgne õiguskaitseVangS § 44 lg 2Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2643/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.12.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-1750/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.06.20243-23-2552/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

05.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2643

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (taotleja) esitas Tallinna Halduskohtule 21.11.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat lülitama sisse küte ja ventilatsioon, mis taotleja hinnangul lülitati välja 20.11.2023. Kinnipeetavatel on külm ja puudub värske õhk. Taotleja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
RLS § 22 lg 1
TLS § 29 lg 5Töötasu suurus
VangS § 45 lg 1Kinnipeetava kamber
2.Tallinna Vangla selgitas 24.11.2023 vastuses, et registreeris 22.11.2023 X 21.11.2023 vaide, kuid seda ei ole veel lahendanud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 7 sätestatud vaide lahendamise tähtaeg saabub 21.12.2023. Vangla lisas ka taotleja K-raha väljavõte perioodi 21.07.2022–21.11.2023 kohta. Tallinna Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõigis kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Selle töötamisel võib kaasneda ebamugavusi, kui kambris on erinevate kohtades tajutav õhuhulga tugevus erinev. Vangla pöördus asjaolude selgitamiseks Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) poole, kes tegeleb vangla sundventilatsiooni süsteemiga. RKAS-i hooldusjuht

3-23-2643 kinnitas, et hoone punase osa kõiki kambreid toidab sama ventilatsiooniseade ning seadmel ei olnud 20.11.2023 probleeme ja katkestusi. Kõik eluruumile esitatud nõuded on RKAS-i kinnitusel püsivalt täidetud ja ventilatsiooni pole välja lülitatud. Kuna ei vasta tõele väide, et vangla on ventilatsiooni välja lülitatud, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

3.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2023 määrusega X taotluse esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja taotluse käiguta, määrates taotlejale tähtaja riigilõivu 20 eurot tasumiseks ning täiendavate selgituste esitamiseks (resolutsiooni p 2). Taotlust tuleb tõlgendada kui esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 5). Sellise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 ja HKMS § 104 lg 1). Taotleja taotleb enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. Arvestades HKMS §-des 110–112 sätestatut ning võttes aluseks taotleja taotluse ja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 21.07.2022–21.11.2023 kohta, on taotleja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul kokku 486,80 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud mahaarvamised kokku 28 eurot. Samuti on taotleja tasunud erinevate teenuste eest vanglale kokku 29,61 eurot, mis tuleb sissetulekutest maha arvata. Arvestades mh vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib eeldada, et lisaks on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töölepingu seaduse (TLS) alusel kehtestatud töötasu alammäärast (2023. a-l 36,25 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 142,10 eurot (486,80-(4x36,25)-28-29,61)/4x2), mida nõutav riigilõiv 20 eurot ei ületa. Seega pole menetlusabi andmine lubatud ning taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt tuleb jätta rahuldamata. Lisaks tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et esialgse õiguskaitse taotlusel puuduvad eduväljavaated. Tallinna Vangla on esitanud andmed, et ventilatsiooni ei ole välja lülitatud ja sisekliima tingimused vastavad eluruumidele kehtestatud nõuetele. Kuna taotluse esitaja eesmärgiks oli, et kohus kohustaks vaidemenetluse ajal Tallinna Vanglat ventilatsiooni ja kütet sisse lülitama, siis olukorras, kus ventilatsioon töötab, puudub taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.X palub 27.11.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest RLS § 22 lg 1 p 12 alusel või rahuldada tema menetlusabi taotlus. Taotleja soovib teada, miks ventilatsioon ei toimi sektori P-2 üldkasutatavates ruumides, täpsemalt aatriumis ja majandusköögis. Aatriumis on eri tasanditel tuntav temperatuurierinevus. Majandusköögis on talumatult kõrge õhuniiskus ja temperatuur, samuti levivad seal ebameeldivad lõhnad. Sama kinnitab vanglaametniku 24.11.2023 kontrollkäik, mille käigus jõuti järeldusele, et ventilatsioon ei tööta. Lisaks ei tööta alates 24.11.2023 ventilatsioon taotleja ja teise kinnipeetava kambris. See on põhjustanud kinnipeetavatele ebameeldivust ja peavalu. Taotlejal pole võimalik tasuda 20 euro suurust riigilõivu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 24.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). 2(4)

3-23-2643

6.Praeguses asjas ei ole kohaldatav määruskaebuses viidatud RLS § 22 lg 1 p 12. Selle normi järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. X ei ole esitanud halduskohtule hüvitamiskaebust seoses Tallinna Vangla poolt kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisega. X esitas 21.11.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis vangla kohustamist toimingu sooritamiseks (s.o lülitada vaidemenetluse ajaks sisse küte ja ventilatsioon). Seega ei ole 21.11.2023 taotlus riigilõivuvaba.
7.Taotleja ei maksnud tasumisele kuuluvat riigilõivu, vaid taotles selle tasumiseks menetlusabi. HKMS § 111 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
8.Menetlusabi andmise esmane eeldus on taotleja võimetus riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et taotlejal oli võimalik tasuda 20 euro suurune riigilõiv. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kuna eeldatavalt kannab suure osa kinnipeetavate olmekulutustest vangla, on nende puhul vältimatuteks kulutusteks arvestatav summa üldjuhul 5% töötasu alammäärast (Riigikohtu 12.04.2016 määrus nr 3-3-1-35-15, p 51; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16, p 10). Halduskohus võttis aluseks taotleja sissetulekud ja väljaminekud ajavahemikul 21.07.2022– 21.11.2023, s.o aasta ja nelja kuu jooksul. Tegelikult oleks pidanud arvesse võtma ajavahemiku 21.07.2023–21.11.2023. Menetlusabi taotlusele esitamisele eelneval neljal kuul on taotleja sissetulekud kokku 70 eurot (s.o keskmiselt 17,50 eurot kuus). Sellest tuleb VangS § 44 lg 2 alusel maha arvata kokku 28 eurot (kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi). Lisaks tuleb maha arvata igakuised vältimatud kulutused kuni 5% ulatuses töötasu alammäärast. 2023. a töötasu alammäär on 725 eurot, millest 5% moodustab 36,25 eurot, s.o maha saaks arvata 4x36,25=145 eurot. K-raha väljavõtte järgi on taotleja kulutanud ajavahemikul 21.07.2023– 21.11.2023 vangla kaupluses kokku 61,62 eurot. Seega ka siis, kui arvestada üksnes taotleja reaalseid kulutusi (vt Riigikohtu 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16, p 10), ei jääks talle pärast HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamisi raha, et tasuda 20 eurot riigilõivu. Selles osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
9.Menetlusabi andmine ei ole siiski põhjendatud, sest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise perspektiiv on vähene. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus nr 85) § 4 lg 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Määruse nr 85 § 4 lg 2 sätestab, et õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele. Määruse nr 85 § 4 lg 3 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku 3(4)

3-23-2643 ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Määrus nr 85 § 4 lg 4 sätestab, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Tallinna Vangla 24.11.2023 vastuse kohaselt on vanglas nõuetekohaselt projekteeritud ja ehitatud sundventilatsioon, mis tagab kõigis kambrites elutegevuseks vajaliku õhu. Vangla sundventilatsiooniga tegeleb RKAS, kelle andmetel toidab taotleja eluosakonda üks ventilatsiooniseade ning 20.11.2023 ei olnud seadme töös probleeme ega katkestusi. See lükkab ümber X 21.11.2023 taotluses esitatud väite, et ventilatsioon (ja küte) oli 20.11.2023 välja lülitatud. Taotleja väidab määruskaebuses, et 24.11.2023 ei töötanud ventilatsioon nõuetekohaselt kinnipeetavate ühises kasutuses olevates ruumides (aatrium ja majandusköök) ning 24.11.2023 õhtul taotleja kambris. Ka nende väidete õigsuse korral ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud. See, kas vangla rikub taotleja õigusi sellega, et ei taga piisavat õhuhulka ja selle ringlust ning optimaalset siseõhu temperatuuri, tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Praeguses asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid põhivaidluse ära otsustamist (isegi ajutiselt) esialgse õiguskaitse menetluses (vrd Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). RKAS-i selgitusi arvestades puudub piisav alus arvata, et Tallinna Vangla sundventilatsiooni süsteemil on selliseid süsteemseid puudusi, mis tekitaks taotlejale juba vaidemenetluse ajal pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi (vt HKMS § 249 lg 1). Lühiajaliste tõrgetega sundventilatsiooni süsteemi nõuetekohases toimimises võivad kaasneda taotlejale ebamugavused või uimasuse tunne, kuid taotleja ei ole väitnud, et tal oleks olnud vajadus pöörduda ventilatsioonist tingitud tervisemuredega vangla arsti poole. Liiga külma või sooja sisetemperatuuri saab teatud ulatuses reguleerida sobiva riietusega. Ühiskasutatavas aatriumis, kus taotleja hinnangul on eri tasanditel erinev temperatuur, saab eeldatavasti valida sobivaima temperatuuriga koha. Majandusköögis, kus taotleja selgituse kohaselt saab pesta pesu ja valmistada teed, ei viibi taotleja eelduslikult väga sageli ja korraga pikka aega järjest. Tallinna Vangla peab vaide lahendama 21.12.2023 ning kui taotleja selle tulemusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse. Seega asja materjalide järgi ei piirata taotleja õigusi eelduslikult pikaajaliselt ega intensiivselt. Eeltoodut arvestades on taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise tõenäosus vähene ning temale menetlusabi andmiseks ei ole alust.

10.Eelneva põhjal jääb taotleja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja