Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1929
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks sisuliselt läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.03.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-22-1929 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X esitas 23.08.2022 tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kuna kaebaja viibib hetkel vahistatuna vanglas, on tal VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks. Praeguse vaidluse tulemusel ei ole kaebajal võimalik tagada oma viibimisalust Eestis, vaid üksnes taotluse läbivaatamist. Kaebajale on PPA 01.07.2022 otsusega tehtud ka lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu. Kui kohus rahuldab haldusasjas nr 3-22-1513 kaebuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas, saab PPA 2(6)
3-22-1929 kaaluda kaebajale tähtajalise elamisloa andmist erandina. Seetõttu on menetluse peatamine kaebajale soodsam taotluse lahendamisest kohe.
3-22-1929 Ka avavanglasse paigutamisel ei pruugi elamisloa olemasolu olla nõutav. Kuigi justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 5 seab avavanglasse paigutamise tingimuseks elamisloa, on õiguskantsler seadnud määruse põhiseaduspärasuse kahtluse alla ning sama küsimus on kahtluse all veel vähemalt ühes Tallinna Halduskohtu menetluses olevas kohtuasjas (haldusasi nr 3-23-170). Seega on kaebajal igal juhul võimalik vaidlustada haldusakt, millega keeldutakse teda elamisloa puudumise tõttu avavanglasse paigutamast. Riigikohtu praktika võimaldab menetlust peatada, kui see on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ja kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige lahendamise (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9). Asjas ei nähtu kaebaja õiguseid ja huvisid, mis kaaluksid üles PPA selgitust menetluse peatamise osas. Menetluse peatamine on kaebaja suhtes leebem kui võimalus, et elamisloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub elamisloa saamiseks vajadus. Menetluse peatamise põhjuseks võib olla otstarbekus ja vajadus hoida kokku riigi ressursse. Juhul, kui haldusasjas nr 3-22-1513 jäetakse kaebus rahuldamata, puudub õiguslik takistus kaebaja vanglast vabanemisel Eestist väljasaatmiseks. Sellises olukorras enam täiendavalt tähtaegse elamisloa andmist ei kaaluta. Kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus (VMS § 126). Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas kaebajal on sidemed Venemaal, kas ta soovib alaealise lapsega suhteid säilitada ja kas ta võidaks Venemaal mobiliseerida. Nimetatud väited on asjakohased haldusasjas, kus on kontrollimisel kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse õiguspärasus. Vastustaja põhjendus menetluse peatamiseks seonduvalt asjaga nr 3-22-1513 oli õiguspärane. Seetõttu ei ole vastustaja õigusvastaselt viivitanud elamisloa taotluse läbi vaatamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-1929 kohus ei ole selgitanud, miks tähtajalise elamisloa taotluse menetluse jätkamine on vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Kaebaja eesmärgiks on saada elamisõigus Eestis. Kaebaja on sündinud ja terve elu elanud Eestis, tal on põhjendatud huvi elada edasi Eestis. Kuna kaebaja suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, saadetakse ta ennetähtaegsel vabastamisel kohe Eestist välja. Kaebajal on ootus, et talle antakse tähtajaline elamisluba ja tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal toimub tema käitumise järelkontroll.
3-22-1929 välismaalasel olema vajadus elamisloa järele (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus nr 3-3-1-2-17, p 22). Sellist vajadust ei esine, kui välismaalasel on vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1894, p-d 8 ja 9).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.