Maksuõigus › Maksuotsused

3-23-2373

2(10)

3-23-2373 võimalused on piiratud ja selle põhjuseks on kohtuasja nr 1-21-3503 menetlemisega seotud Erial grupi maine küsimus. MTA soovib kaebaja pankrotti. Saneerimiskava täitmiseks peab kaebaja aktiivselt tegelema objektide arendamise ja müügiga, mille arvelt lisaks hoiustajate nõuete täitmisele finantseeritakse ehitustegevust ja uute arendusobjektide soetamist. Saneerimiskava täitmine ei piirdu saneerimiskavas loetletud 19 objektiga. Selle edukaks täitmiseks peab kaebaja täiendavalt arendama veel 2‒3 objekti, mille tarbeks peab kaebaja teenima finantseerimisvahendeid olemasolevate objektide arendamise ja müügi arvelt. Maksuotsusega täiendavalt määratud nõue ei olnud saneerimise tegevusplaani kalkuleeritud ja selle summa täitmise palub kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras. Arvestades, et kaebaja majandustegevuse jätkamine on ainus saneerimiskava finantseerimisallikas, saavad maksuotsuse peatamata jätmise korral pöördumatult kahjustatud nii kaebaja kui ka kolmandate isikute õigustatud huvid, aga ka maksuhalduri huvid, kuna kaebaja kinnisvara arendustegevuse seiskumise korral jääb riigil saamata maksutulu. Kui maksuotsus tühistatakse kaebaja pankrotimenetluse jooksul, siis endise olukorra taastamine on võimatu. Kaebaja on jätkusuutlik ja toimiv ettevõte. Vastustajal puudub oht, et maksuvõlga ei saaks hiljem sisse nõuda, kui kaebaja jätkab saneerimiskava täitmist ja kasumi teenimist. Maksuotsuse täitmine tulevikus on võimalik ja tagatud kaebaja tegevuse jätkamisega. Maksu tasumine lükkuks üksnes edasi. Kaebaja vara ei koosne ainult kahest hüpoteegiga koormatud kinnistust, vaid ka järelmaksu laekumistest. Saneerimiskavas loetletud arendusobjektid, v.a Katusepapi 17 ja Pärnu mnt 275, milliste arendamist ei ole veel alustatud, olid saneerimise käigus kaebaja poolt võõrandatud järelmaksuga. Hetkel ootab kaebaja müügihinna täielikku laekumist kokku 10 müüdud arendusobjekti eest. Arendusobjektide müügist laekus saneerimiskava täitmiseks 5 006 632 eurot (käibemaksuga) ja järelmaksuna laekumisi ootab kaebaja kokku 4 943 368 euro (käibemaksuga) ulatuses. Kaebaja omandis olevate kinnistute väärtused on 362 000 eurot (Katusepapi tn 17) ja 300 000 eurot (Pärnu mnt 275). Valmisobjektide prognoositavaks väärtuseks on vastavalt 2 150 000 eurot ja 2 300 000 eurot (käibemaksuga). Saneerimiskava täitmine eeldab kaebajalt kulude kandmist ehitustegevusega seonduvalt. Maksuotsuse täitmine rikuks kaebaja saneerimisgraafiku täitmist tervikuna ja seaks ohtu emaühingu saneerimiskava täidetavuse, põhjustades vaidlustamiste laine hoiustajate poolt. Kaebajal ei ole võimalik kuni laenukohustuse täitmiseni vabastada Katusepapi 17 ja Pärnu mnt 275 kinnistuid hüpoteegi alt.

3-23-2373 võimalikust sundtäitmisest, sest juba jooksvate maksukohustuste, st kaebaja saneerimiskava täitmisest tekkivate maksukohustuste täitmisega, on kaebajal probleeme. Seega ei saa eeldada, et vaieldav maksuõue oleks tulevikus maksuvaidluse lõppedes sissenõutav. Sellises olukorras ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikes huvides, sest kaebaja makseraskuste süvenemisel ei oleks vaieldava maksunõude täitmine enam võimalik. Kaebaja kinnistutele seatud hüpoteegid on juba maksimaalsed. Esialgne õiguskaitse ei saa kaebaja taotletavat eesmärki (hea maine hoidmine) täita. MTA andmetel on kaebaja võõrandanud kontrolliakti ja maksuotsuse vahepealsel ajal oma 20 kinnistut. Selle tulemusel on kaebajale jäänud vaid kaks kinnistut (Tallinn, Katusepapi 17 ja Pärnu mnt 275), mis on maksimaalse hüpoteegiga koormatud. Seega on kaebaja juba võõrandanud oma likviidseima ja väärtuslikuma vara, mida ei saa pidada heaks tooniks võimalike maksukohustuste täitmise perspektiivi silmas pidades. Kaebaja on vara andnud ilma kohese vastusoorituseta enda juhatusele lähedal seisvate isikute valdusse, mida võib pidada maksukohustustest hoidumise plaaniks. Kaebaja väidab järelmaksu laekumiste perspektiivi 4 943 368 euro ulatuses, kuid see ei muuda fakti, et oma vara on kaebaja tänaseks võõrandanud objektiivse põhjenduseta. Ilmnenud on reaalne oht, et kaebaja plaanib maksuvõlgadega äriühingu hüljata. Olukorras, kus kaebajal on raskusi juba ka jooksvate maksukohustuste tasumisega, ei saa võimalikud täitetoimingud kaebaja olukorda hullemaks muuta. Emaühingu saneerimismenetlusega ei ole hõlmatud kaebaja maksukohustused. Soov eelistada saneerimismenetlust maksukohustuse täimisele ei ole põhjendatud. Kaebaja maksukohustuse hilisem sissenõudmine oleks oluliselt ajamahukam, kui mitte sisuliselt võimatu. MTA toimingute piiramine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi. MKS § 131 lg 4 kohaselt saab kaebaja arestitud pangakontolt arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri loal. Sedasi saab kaebaja saneerimiskava ja maksunõudeid koos täita. Kaebaja ei too oma taotluses välja raskeid ega pöördumatuid tagajärgi. Seetõttu võib eeldada, et neid ei teki ja õiguskaitse vajadus puudub. Pangakontode arest oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane meede võrreldes hüpoteegiga. Juhul kui kohus peab võimalikuks siiski kaebaja taotluse rahuldamist, palub vastustaja jätta MTA-le õiguse teostada MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid.

4(10)

3-23-2373 Kaebaja hinnang, et ta jätkab kinnisvara arendamist ka pärast saneerimiskava täitmist, mille tulemusel saab täidetud ka maksuotsusega määratud maksukohustus, ei tugine tõenditel. MTA tõi vastuses kohtule välja, et kaebaja on võõrandanud kontrolliakti ja maksuotsuse vahepealsel ajal oma 20 kinnistut. Samuti ei ärata kindlustunnet asjaolu, et kinnistud on võõrandatud selliselt, et kinnistute ostjad ei ole tasunud koheselt kogu summat, vaid tasutakse osamaksetena. Lisaks võõrandati vastustaja kinnitusel kaebajale kuuluvad kinnistud juhatuse liikmetega seotud isikutele. Kirjeldatud toimingud iseloomustavad võimalust, et maksukohustused jäetakse sootuks tasumata. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale kinnistu registrinumbriga nr 238301, mis on koormatud hüpoteegiga 15 000 000 eurot Hoiu-laenuühistu ERIAL kasuks, ning kinnistu registrinumbriga nr 26202001, millele on seatud hüpoteek 15 000 000 euro ulatuses Hoiulaenuühistu Erial kasuks. Seega ei taga ka nimetatud kinnistud hilisemalt maksukohustuse täitmist. MKS § 131 lg 4 kohaselt saab kaebaja arestitud pangakontolt arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri loal. Eelnevat sätet aluseks võttes on tagatud avalik huvi ning kaebaja saab saneerimiskava ja maksunõudeid samaaegselt täita. MTA võimalik pangakontode arestimine ei too seega kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi ning kaebajal on võimalik oma äritegevusega jätkata viisil, et vältida pankrotimenetlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-2373 võõrandas kaebaja 17 objekti, sh kaks objekti olid võõrandatud enne saneerimiskava koostamist 2021. a-l. Paljud objektid olid võõrandatud enne kontrolliakti väljastamist ja isegi enne maksumenetluse algust. Mitte kõik ei olnud võõrandatud järelmaksuga. Ainult 9 objekti eest ootab kaebaja müügihinna osalist laekumist järelmaksuna, ülejäänud objektide müügihinnad on juba laekunud saneerimiskava täitmiseks. Kaebaja majandusaasta aruanded on siiani äriregistrile esitamata objektiivsel põhjusel. Erial grupp ei leidnud audiitorit, kes oleks olnud nõus gruppi auditeerima, mille kohta on emaühingu poolt esitatud avaldused nii Audiitorkogule kui kohtusse tsiviilasja nr 2-21-2597 raames (lisa 1). Vastustaja heitis ette, et 2022. a novembri ja detsembri maksuperiood on võetud kontrollimisele seoses deklaratsioonis esitatud ebaõigete andmete kahtlusega. Nimetatud kontrolli raames kontrolliti ühte konkreetset tehingut kaebaja ja Areng Group OÜ vahel, mille kohta on mõlemad esitanud maksuhaldurile tehingu dokumendid ja selgitused. Maksuhaldur tagastas sisendkäibemaksu. Deklaratsioonide osas vigu ei tuvastatud (lisa 2). Kaebaja müügitehingutes ei ole midagi kahtlast. Kaebaja võõrandatud kinnistud on arendusobjektid (kaup müügiks), millised kaebaja pidigi müüma saneerimiskava täitmiseks. Arendusobjektid ei ole kaebaja põhivara. Tegemist on kaubaga, mille kaebaja realiseeris kas pooleliolevate objektidena või valmisobjektidena turuhinnas, mille eest laekub ka tulevikus raha. Kinnisvaraturul keeruliseks muutunud olukorra tõttu pidi kaebaja üksikud pooleliolevad objektid võõrandama järelmaksu tingimusel, jätkates objektidel ehitustegevust juba teenuse osutajana. Seni võõrandatud kinnistud on koormatud ühishüpoteegiga kaebaja laenukohustuse tagamiseks emaühingu ees. Kaebaja omandis olevad kaks kinnistut on krundid, mida kaebaja peab arendama ja seejärel võõrandama valmisobjektidena saneerimiskava järgi. Selleks, et maksuotsuse täitmine tulevikus oleks tagatud, peab kaebaja jätkama saneerimiskava täitmist, s.t objektide arendamist ja müüki, teenides käibevahendeid ehitustegevuse finantseerimiseks. Kui kaebaja ei jätka seda tegevust, ei toimu saneerimiskava ega maksuotsuse täitmist. Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise asemel jätnud alternatiivse lahenduse teostamise haldusorgani otsustada. Vastustaja senine käitumine esialgse õiguskaitse menetlemisel näitab, et ta ei kavatse maksuvõlga ajatada seni, kuni kaebaja esitab ca 650 000 euro suuruse tagatise ega anna mingeid lubadusi väljamaksete tegemiseks kaebaja arestitud kontolt juhul, kui see arestitakse.

MTA palub 27.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses korratakse läbivalt, et kaebaja emafirma saneerimiskava täitmine prevaleerib saneerimiskavaga hõlmamata kaebaja maksuvõlgade täitmise ees. Selline seisukoht ei ole põhjendatud ega kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav. SanS-st ei tulene alust eelistada saneerimismenetluses võetud kohustuste täitmist maksukohustuse täitmisele. Vastanduvate huvide tasakaalu tagab MKS § 131 lg 4 kohaldamine. Kaebaja kriitika, et see ei tööta, on ennatlik ja vastuoluline. Kaebaja ootus, et kõik võimalikud temale tulevikus laekuvad vahendid kantakse saneerimiskava täitmiseks maksukohustusi täitmata, ei ole põhjendatud ega lähtu proportsionaalsuse põhimõttest. MTA-l puuduvad täitetoimingutele paremad alternatiivid. Sellise olukorra on kaebaja oma kinnistuid võõrandades ise esile kutsunud. MKS § 131 lg-t 4 aluseks võttes on tagatud avalik huvi ning kaebaja huvi täita saneerimiskava ja maksunõudeid samaaegselt. Kaebajal on juba täna raskusi jooksvate maksukohustuste täitmisega, mis on samas suurusjärgus vaidlusaluse maksuvõlaga ning tõenäoliselt kasvavad. Seega ei ole alust kaebaja väitel, et avalik huvi on juba kaitstud kaebaja soovitaval viisil esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja lubadus, et ta jätkab kinnisvara arendamist ka pärast saneerimiskava täitmist, millega saab täita maksuotsusega määratud maksukohustuse, ei tugine tõenditel. 6(10)

3-23-2373 Kaebaja on suunanud kogu oma vara ja sellest prognoositava tulu saneerimiskava täitmiseks. Pärast vara realiseerimist puudub kaebajal mis tahes alternatiivne vara maksukohustuste täitmiseks või täiendava tulu teenimiseks. Esineb ilmne oht, et pärast maksuvaidluse lõppu ei ole maksukohustuse täitmine sisuliselt enam võimalik. Kaebaja osalusel koostatud saneerimiskava on ülimalt optimistlik. Ka määruskaebuse lisana 1 esitatud 26.07.2023 kirjast nähtub, et isegi saneerimiskavas võetud kohustuste täitmisega on kaebajal esinenud raskusi. Kaebaja ei arvestanud ilmselt saneerimiskava täitmisel kohustusi võttes endal lasuvate ja jooksvalt tekkivate maksukohustustega. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei saa olla lõpptulemina tõdemus, et maksuvaidluse lõppedes ei olegi maksuvõlga võimalik kaebajalt sisse nõuda. Olukorras, kus kaebaja möönab tagatise esitamise võimatust, võib see tähendada, et kaebaja ajatamistaotlus ei saa positiivset lahendit ning tema pangakontod arestitakse juba jooksvate maksukohustuste täitmise tagamiseks. Kaebaja hinnang oma majandustegevuse jätkusuutlikkusele on paljasõnaline ja kaheldav. Kaebaja kinnistute järelmaksuga võõrandamine tähendab sisuliselt seda, et kaebajale ei teki kinnistute müügist positiivset rahavoogu, vaid objektiivse omanikukasumi võtavad kinnistute uued omanikud. Teenuse osutajana on kaebaja võtnud endale ebamõistliku äririski, kus oletatava teenuse osutamise eest ei pruugi kaebajale vahendeid laekuda. Samas tuleb kaebajal teha kulutusi teenuse osutamiseks, kuigi tal puuduvad selleks ressursid. Vastustaja 13.11.2023 vastuses viidatud kinnistute võõrandamise argument tugineb kohtule esitatud kinnistusraamatu kannetel, millest on näha kontrolliakti ja maksuotsuse vahelisel ajal toimunud kaebaja võõrandamistehingud. Määrav ei ole see, millal kaebaja kontrolliakti või maksuotsuse kätte sai, vaid see, et kaebaja on kontrollimenetluse ajal võõrandanud oma vara nii, et MTA-l ei ole täna täitetoimingute tegemiseks alternatiivseid valikuid. Tähtsust ei oma ka kaebaja selgitus, kuidas järelmaksuga müük võiks edaspidi toimuda, sest müügihinna osalist mittelaekumist on kaebaja juba möönnud. Kinnisvara n-ö hulgi võõrandamine, sh järelmaksuga, ei ole tavapärane, eriti olukorras ja ajavahemikul, kus kaebajale oli ette nähtav täiendava maksukohustuse määramine. Sellist vara liigutamist ei saa pidada heauskseks, vaid tehingud on käsitatavad pigem kaebaja maksudest hoidumise plaani realiseerimisena. Kaebaja võib küll väita, et tehingutest laekub talle tulevikus raha järelmaksudena, kuid maksuhalduril on lõppenud maksumenetlusest selgunud andmete taustal seda raske uskuda. Kaebaja lootus tekitada lisakäibevahendeid ehitusteenuse osutamisest on väheperspektiivne. 2023. a-l läbivalt deklareeritud ühe töötajaga ehitusteenuse osutamine ei ole usutav. Seoses kaebaja väitega esitatud deklaratsioonide korrektsusest ja selle tõendamiseks määruskaebuse lisana 2 esitatud KMD väljavõttega märgib vastustaja, et tegu on kliendivaatega, kus eelnevalt ilmnenud probleemid on tänaseks lahenduse leidnud. MTA 13.11.2023 vastuse lisana 4 esitatud arvandmed annavad ülevaate sellest, mida ja kui palju on kaebaja deklaratsioonides muutnud või parandanud 2022. a jooksul. Tegu on küll lubatud toiminguga, kuid ebatäpsustele juhtis tähelepanu siiski MTA, misjärel kaebaja need korrigeeris. Audiitori mitteleidmise õigustus ei muuda kuidagi fakti, et kaebaja distsipliin erinevate aruandekohustuste täitmisel on halb ega tekita usaldust. Seoses kaebaja novembri ja detsembri 2022 maksuperioodi kontrolliga ei ole kaebajal tagastusnõude rahuldamise järgselt siiski alust hinnanguks, et tema maksekäitumine oli ka sel perioodil laitmatu. Menetlus veel kestab ning ennatlik on kaebaja järeldus, et selle perioodi KMD-del ei esine MTA arvates vigu. Kaebaja omandis olevad kaks kinnistut on koormatud hüpoteegiga kaebaja emaühingu kasuks. Määrav ei ole, et tegu on ühishüpoteegiga, sest kaebaja omandis on pelgalt krundid, mida tuleb 7(10)

3-23-2373 alles arendada soovitud hüpoteegi väärtuseni. Täna ei ulatu kinnistute väärtus kaebaja prognoosi lähedale. Kaebaja soov täita enne maksunõuet saneerimiskava jätab MTA maksunõuetele vaid perspektiivitu lootuse täita mingi osa neist kaebaja majandustegevuse jätkuvuse arvelt. See ei taga avalikku huvi ega maksukohustuste täitmise sisulist võimalust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8(10)

3-23-2373

3-23-2373

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.