Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-109 10. november 2023 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Kaebaja XX Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Kaasatud haldusorgan Siseministeerium, esindaja Piret Alamaa Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2023. a otsus Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2023. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 26. mai 2022. a otsus.
3.Jätta poolte apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega XX.
XX (kaebaja) õppis Politseikoolis ajavahemikul 1. septembrist 1990 kuni 15. veebruarini 1991 ja oli politseiteenistuses ajavahemikul 1. märtsist 1991 kuni 14. oktoobrini 2007. Sel ajal kehtinud politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg 1 järgi tekkis politseiametnikul, kellel oli vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile.
2.1. juulil 2007 jõustus piirivalveteenistuse seadus (PVTS), mis sätestas, et piirivalveametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile (§ 50). Piirivalveametnikul, kes oli PVTS-i jõustumisel piirivalveteenistuses ja kes oli PVTS-i jõustumise ajaks välja teeninud PVTS §-s 50 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks nõutava piirivalveteenistuse staaži, tekkis 50-aastaselt õigus PVTS §-s 50 sätestatud väljateenitud aastate pensionile (PVTS § 86 lg 1).
3.Kaebaja asus 1. augustil 2008 piirivalveteenistusse.
4.1. jaanuaril 2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus (PPVS) ning ühendati Politseiamet ja Piirivalveamet. Kaebaja nimetati vahetult PPVS-i jõustumisel ja selle alusel politseiametniku ametikohale.
3-22-109
5.Kaebaja esitas 26. novembril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks PPVS § 114 lg 3 alusel. Kaebaja oli saanud politseiteenistuses olles 50-aastaseks ja tema politseiteenistuse staaž oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnitusel avalduse esitamise aja seisuga 37 aastat neli kuud ja 27 päeva.
6.SKA jättis 15. detsembri 2021. a otsusega nr E05069-1 kaebaja avalduse rahuldamata. Otsuse kohaselt taotles kaebaja väljateenitud aastate pensioni politseiametnikuna, kes oli teenistuses piirivalveametnikuna 1. juulil 2007 jõustunud PVTS alusel. PPVS § 114 lg 3 alusel tekib 50-aastaselt õigus pensionile politseiametnikul, kui ta oli PPVS-i jõustumisel (s.o 1. jaanuaril 2010) PVTS-i alusel piirivalveteenistuses, vahetult PPVS-i jõustumisel nimetati ametikohale politseiametnikuna ja 2007. a
1.juuliks oli tal vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud. Kaebaja täitis kaks esimest tingimust, kuid täitmata oli kolmas tingimus: 1. juuli 2007. a seisuga ei olnud kaebaja piirivalveteenistuses ja sellest tulenevalt ei olnud tal ka seisuga 1. juuli 2007 piirivalveteenistuse staaži. Kaebaja asus piirivalveteenistusse 1. augustil 2008 ning sellest ajast arvestatakse tema piirivalveteenistuse staaži. Enne piirivalveteenistusse asumist oli kaebaja politseiteenistuses
1.septembrist 1990 kuni 15. veebruarini 1991 ja 1. märtsist 1991 kuni 14. oktoobrini 2007. Tema suhtes tuleb kohaldada PPVS § 114 lg-t 1, mille kohaselt tekib õigus väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt.
7.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse SKA otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata tema avaldus uuesti läbi. Kaebuse põhjendused olid muu hulgas järgmised.
7.1.Kaebajal on õigus pensionile 50-aastaselt PPVS § 114 lg 3 alusel. PVTS näeb ette piirivalveteenistuse staaži arvestamise aluseid. PVTS § 42 lg 2 p 4 kohaselt arvati piirivalveteenistuse staaži hulka politseiteenistuse staaž, mis oli arvestatud politseiteenistuse seaduse alusel. Kaebaja teenistusstaaž politseiametnikuna enne PVTS-i jõustumist tuleb arvata piirivalveteenistusstaaži hulka, kuna sellele järgnes teenistus piirivalveametniku ametikohal.
7.2.Kui SKA tõlgendus normile on õige, siis on PPVS § 114 lg 3 p 3 vastuolus õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Näiteks, kui kaebaja ja tema paariline oleksid asunud politseiteenistusse 1. septembril 1990 ja mõlemal oleks olnud identne teenistuslik karjäär, v.a üks erisus: paariline asuks piirivalveteenistusse 10 päeva enne 1. juulit 2007 (st enne PVTS-i jõustumist), aga kaebaja 10 päeva hiljem. Sellises olukorras tekiks paarilisel õigus väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kuid kaebajal alles 55-aastaselt. Kaebajal tekkis teenistuses olles õiguspärane ootus, et ta saab pensionile varem, arvestades kaebaja piirivalveteenistuse staaži.
8.Tallinna Halduskohus jättis 26. mai 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
8.1.Kaebaja puhul on täitmata PPVS § 114 lg 3 p-s 3 sätestatud eeldus, kuna tal ei olnud 1. juuli 2007. a seisuga piirivalveteenistuse staaži.
8.2.PVTS § 86 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetuse korral tekkis piirivalveametnikul 50-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Kaebajal ei olnud PVTS-i kehtivuse ajal PVTS § 86 lg 1 alusel pensioniõiguse tekkimise eeldused täidetud.
8.3.Asjaolust, et PVTS-i alusel väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimisel loeti politseiteenistuse staaž piirivalveteenistuse staaži hulka, ei järeldu, et kaebajal on õigus saada PPVS § 114 lg 3 alusel väljateenitud aastate pensioni. 2(6)
3-22-109
8.4.PPVS § 114 lg 3 p 3 on põhiseaduspärane säte. Kaebaja viidatud gruppe ei ole meelevaldselt erinevalt koheldud. Diskrimineeriv pole see, et seadusandja eelistas ühe riigiorgani ametnikke teise riigiorgani ametnikele. Riigikogul on ametipensionide määramisel avar otsustusruum. Soodustuse kehtestamisel on paratamatu, et selle kehtivusaja algus on erinev. Õiguspärase ootuse põhimõtet pole rikutud, kuna kaebajale ei tekitatud 1. juuli 2007. a seisuga ootust saada pensionile 50-aastaselt. Sellel ajal oli kaebaja politseiteenistuses, mitte piirivalveteenistuses.
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. märtsi 2023. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu ja SKA otsused ning kohustas SKA-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ning jättis otsuse tegemisel kohaldamata PPVS § 114 lg 3 p 3 osas, milles see ei võimaldanud politseiteenistuses oleval isikul minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt olukorras, kus politseiametnik oli PolTS alusel
1.juuliks 2007 omandanud vähemalt 20 aastat politseiteenistuse staaži, ta asus pärast 1. juulit 2007, kuid enne 1. jaanuari 2010 piirivalveteenistusse ning jätkas pärast Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamist alates 1. jaanuarist 2010 kuni 50-aastaseks saamiseni politseiametnikuna politseiteenistuses. Kohus põhjendas otsust muu hulgas järgmiselt.
10.1.PPVS § 114 lg 3 välistab kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramise. Selle sätte põhiseaduspärasusest sõltub, kas kaebajal on õigus väljateenitud aastate pensionile piirvanuse 50 aastat täitumisel ja kas vastustaja oli kohustatud kaebaja taotluse rahuldama.
10.2.PPVS § 114 lg 3 p-s 3 sätestatud eeldust „kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž“ tuleb mõista selliselt, et politseiametnik pidi olema omandanud 2007. a
1.juuliks piirivalveteenistuse staaži. Vaidlusaluse normiga kaitsti neid piirivalveametnikke, kellele oli varem kehtinud õiguse alusel antud õigus väljateenitud aastate pensionile piirvanuse 50 aastat saabumisel. Seadusandja soovis ametite liitmisel ja piirvanuse tõstmisel jätkuvalt kaitsta nende isikute õiguspärast ootust saada väljateenitud aastate pensioni nendel tingimustel, mis kehtisid siis, kui nad piirivalveteenistusse asusid. Kaebaja ei olnud 1. juuliks 2007 omandanud piirivalveteenistuse staaži. Toona kehtinud õigus ei näinud ette ka erandit, mille kohaselt oleks piirivalveteenistusse läinud politseiametnikule antud õigus väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt. Õige pole kaebaja seisukoht, et kuna politsei- ja piirivalveteenistuse staažid võrdsustati, tuleb kaebaja suhtes kohaldada PPVS § 114 lg-t 3. Hilisem politsei- ja piirivalveteenistuse staažide ühtlustamine tulenevalt ametiasutuste ühendamisest ei too kaasa seda õiguslikku tagajärge, et kaebaja oleks omandanud
1.juuliks 2007 nõutavas ulatuses piirivalveteenistuse staaži PPVS § 114 lg 3 p 3 mõttes.
10.3.Õiguspärase ootuse põhimõtet pole rikutud. Kaebaja lahkus politseiteenistusest piirivalveteenistusse 1. augustil 2008. Sellel ajal kehtis PVTS § 50 lg 1, mille kohaselt oli väljateenitud aastate pensioni piirvanus 55 aastat. Seadusandja pole kaebajale lubanud, et kui ta lahkub politseiteenistusest piirivalveteenistusse enne seda, kui tal täitub politseiametnikuna piirvanus 50 aastat, säilib tal õigus ka piirivalveteenistuses minna väljateenitud aastate pensionile 50 aasta vanuselt.
10.4.Kaebaja võrdsuspõhiõigust on ebaproportsionaalselt riivatud, kuna ta ei saanud minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt nagu isikud, kellel tekkis selline õigus PPVS § 114 lg 3 alusel. Kaebajat eristavaks asjaoluks on see, et ta asus piirivalveteenistusse pärast 1. juulit 2007.
3(6)
3-22-109 Võrreldavate gruppide erinevale kohtlemisele ei ole praegusel juhul mõistlikku põhjust ning see võib olla juhuslik.
11.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 20. juuni 2023. a otsuses nr 5-23-25/15, et PS § 12 lg-st 1 tulenevat võrdsuspõhiõigust pole rikutud, ja jättis Tallinna Ringkonnakohtu taotluse rahuldamata. Kolleegium põhjendas otsust järgmiselt.
11.1.PPVS § 114 lg-st 3 ega ühestki muust politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni saamiseks õigust andvast PPVS-i normist ei tulenenud kaebajale õigust minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile. Kaebaja ei taotlenud endale pensioni määramist ka PPVS § 117 lg 1 alusel ning kohtuasjas ei vaieldud selle üle, et kaebaja ei täitnud selles PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud pensioni saamise tingimusi.
11.2.Ringkonnakohus võrdles põhikohtuasjas kaebajat ja muud temaga samas olukorras olevat isikut (võrdlusgrupp 1) ning isikut, kellel tekkis PPVS § 114 lg 3 alusel õigus minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt (võrdlusgrupp 2). Kaebaja oli vahetult enne PPVS-i jõustumist, s.o enne
1.jaanuari 2010, piirivalveteenistuses ja nimetati PPVS-i jõustumisel politseiametniku ametikohale, samuti oli ta saanud politseiteenistuses olles 50-aastaseks. Erinevalt nendest isikutest, kellel tekkis PPVS § 114 lg 3 alusel õigus minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, ei täitnud kaebaja PPVS § 114 lg 3 p-s 3 nimetatud tingimust: ta ei olnud enne 1. juulit 2007 piirivalveteenistuses ning tal puudus selleks hetkeks piirivalveteenistuse staaž.
11.3.Seadusandja ei andnud kaebajale lubadust, et kui ta lahkus politseiteenistusest ja läks
1.augustist 2008 piirivalveteenistusse, on tal võimalik minna piirivalveteenistusest väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt. Kaebaja varasem pikaajaline politseiteenistus ei saanud tekitada teenistuskoha vahetuse aega arvestades talle õiguslikku kaitset vajavaid ootusi sellest aspektist, mis vanuses on tal võimalik minna väljateenitud aastate pensionile piirivalveteenistusest. Ka politsei- ja piirivalveteenistuse 1. jaanuaril 2010 toimunud ühendamisest ja teenistustingimuste ühtlustamisest ei saa tuletada nõuet, et seadusandja oleks pidanud kõik loodava PPA ametnikud pensioniea osas võrdsustama.
11.4.Arvestades mh seadusandja avarat otsustusruumi ametipensionide süsteemi kujundamisel, ei olnud võrreldavate gruppide erinev kohtlemine ilmselgelt asjakohatu ega puudunud sellel ka mõistlik ja asjakohane põhjus. Erinevalt koheldud grupid tekkisid seetõttu, et seadusandja otsustas tõsta
1.juulil 2007 jõustunud PVTS-iga piirivalveametniku väljateenitud aastate pensioni iga varasemalt 50 aastalt 55 aastale. Pensioniea tõstmine teenis legitiimseid eesmärke.
11.5.Seadusandja pidi looma tasakaalu ühelt poolt eripensioniea tõstmise eesmärkide ja teiselt poolt seni ametis olnud isikutel eeldatavalt tekkinud õiguspärase ootusega arvestamise vajaduse vahel. Isikute puhul, kellel ei olnud seadusandja hinnangul õiguspärast ootust senise pensioniea säilimisele, oli seadusandja pensioniea tõstmise eesmärkide saavutamisel vabam. Seadusandja otsustas siduda piirivalveteenistusest 50-aastaselt eripensionile pääsemise õiguse vähemalt 20 aasta pikkuse piirivalveteenistuses olemisega pensioniea tõusu ette nägeva seaduse jõustumise ajal, s.o
1.juulil 2007. Ülejäänud piirivalveteenistuses olevatele või hiljem piirivalveteenistusse astunud isikutele, sh kaebajale, sätestas seadusandja väljateenitud aastate pensioni eana 55 aastat, sest nende isikute puhul ei kaalunud muud põhjused pensioniea tõstmisega taotletavaid eesmärke üles.
11.6.Küsimus, millal isikul tekib õigus minna pensionile, ei ole väheoluline. Samas pole tähtsusetu ka isiku enda võimalus kujundada oma sotsiaalseid tagatisi teenistusalaste valikutega. Pärast enam kui 20 aasta pikkuse teenistusstaaži täitumist lahkus kaebaja ise politseiteenistusest ja asus 4(6)
3-22-109 piirivalveteenistusse, kus seadusest tulenev üldine väljateenitud aastate pensionile mineku iga oli selleks ajaks 55 aastat. Kui kaebaja ei oleks politseiteenistusest lahkunud või oleks sinna naasnud hiljemalt 31. detsembril 2009, oleks tal võinud tekkida õigus minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 lg 1 alusel. Õiguslik olukord ei olnud ülemäära keeruline. Seetõttu pidi kaebaja teenistuskoha vahetamise ajal aru saama, milline on selle tähendus tema pensioniõiguse seisukohast. Kaebaja ei saanud eeldada, et Piirivalveameti väidetavalt antud selgitused või kinnitused tagavad talle igal juhul ja tegelikku õiguslikku olukorda arvestamata õiguse minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile. Samuti ei saanud kaebajal olla politseiteenistusest lahkumisel
14.oktoobril 2007 või piirivalveteenistusse asumisel 1. augustil 2008 kindlust, et politsei- ja piirivalveteenistus tulevikus liidetakse, ega ka teadmist selle kohta, kas või millisel määral teenistustingimused ühtlustatakse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.SKA esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Riigikohtul ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. SKA leiab, et tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 5-23-25/15 on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et PPVS § 114 lg 3 p 3 on vastuolus PS-ga, ja ebaõigesti jätnud sätte antud asja lahendamisel kohaldamata. Kuna ringkonnakohus leidis, et PPVS § 114 lg 3 eeldused ei ole sätte põhiseaduspärasuse korral kaebaja suhtes täidetud, on SKA otsus õiguspärane.
13.Kaebaja palub jätta vastuses kassatsioonkaebusele see rahuldamata. Kaebaja seisukohad on järgmised.
13.1.SKA on jätnud õigusvastaselt kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramata. Sellest hetkest, mil kaebaja asus piirivalveteenistusse, muutus kogu tema staaž piirivalveteenistuse staažiks PPVS § 114 lg 3 p 3 mõttes. Kehtiva seaduse järgi on piirivalveteenistuse staaži arvutamisel politseiteenistus sellega võrdne ja need moodustavad ühe kogumi. PPVS § 361 käsitleb neid staaže võrdväärsena. Vastustaja on käsitanud 1. jaanuarile 2010 eelnenud kaebaja staaži piirivalveteenistuse staažina. Kui kaebajal oli 31. detsembri 2009. a seisuga piirivalveteenistuse staaži üle 25 aasta, sh ka
1.juulile 2007 eelnenud perioodide eest, pidi kaebajal olema 1. juuli 2007. a seisuga täidetud piirivalveteenistuse staaž 20 aastat.
13.2.Erinevalt PVTS § 86 lg-st 1 ei eelda PPVS § 114 lg 3 kohaldamine, et isik oli PVTS jõustumise hetkel, 1. juulil 2007 piirivalveteenistuses. Asjaolu, et seletuskirjas on räägitud PVTS regulatsiooni ülevõtmisest, ei muuda normi sõnastust ega võimalda kaebaja õigusi täiendavalt piirata.
13.3.Kehtivas õiguses pole normi, mille alusel olnuks SKA-l võimalik keelduda kaebajale 50-aastaseks saamisel väljateenitud aastate pensioni määramisest. Sellist eesmärki ei olnud seaduse koostamisel. Seda on kinnitanud PPVS eelnõu ja seletuskirja koostaja T. Hunt, kelle selgitusi kohtud arvesse ei võtnud. Seega ei olnud põhjust leida, et selline ebavõrdne kohtlemine oli seadusandja eesmärgiks.
13.4.PPA pidanuks kaebajale regulatsiooni selgitama, mitte kinnitama, et tema õigus 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile säilib. Kaebajale kui õigusteadmisteta isikule on ebaaus seada regulatsiooni mõistmisel kõrgemaid nõudmisi kui riigiasutusele, kelle alluvuses on juriidiliste eriteadmistega professionaalid. Riigiasutuse poolt isiku selline eksitamine tema ärakasutamise eesmärgil on lubamatu. Kaebaja oli nõus Politseiametist Piirivalveametisse viimase asutuse kutsel minema üksnes tingimusel, et tal säilib õigus minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile. Seda talle tol hetkel ka lubati.
5(6)
3-22-109
14.Siseministeerium vastust kassatsioonkaebusele ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.SKA kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis otsuses nr 5-23-25/15, et PPVS § 114 lg 3 p 3 on põhiseadusega kooskõlas. Seega jättis ringkonnakohus viidatud sätte ebaõigesti kohaldamata. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 4). Vastuseks kaebaja kassatsiooniastmes esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
16.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seaduse eesmärki, süstemaatikat ja kujunemislugu avades piisava põhjalikkusega selgitanud, miks PPVS § 114 lg-st 3 ei tulenenud kaebajale õigust minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile (vt otsus nr 5-23-25/15, p-d 43-46, 49 ja 55-59). Halduskolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi täies ulatuses korrata. Selleks, et isikul tekiks PPVS § 114 lg 3 alusel õigus väljateenitud aastate pensionile, pidi ta olema enne 1. juulit 2007 piirivalveteenistuses. Kaebaja seda ei olnud, mistõttu ei ole täidetud ka PVTS § 114 lg 3 p-s 3 sätestatud piirivalveteenistuse staaži nõue (otsus nr 5-23-25/15, p 43). PPVS § 114 lg 3 p 3 eesmärk oli kaitsta üksnes pikka aega enne eripensioniea tõstmist piirivalveteenistuses olnud isiku ootust, et tema väljateenitud aastate pensionile mineku tingimusi sõnamurdlikult ei muudeta (otsus nr 5-23-25/15, p 49).
17.Kuigi kaebaja taotles väljateenitud aastate pensioni üksnes PPVS § 114 lg 3 alusel, ei tulene ka ühestki teisest politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni saamiseks õigust andvast PPVS-i normist kaebajale õigust minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile (vt ka otsus nr 5-23-25/15, p 37).
18.Samuti on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitanud, et kaebaja ei saanud eeldada, et Piirivalveameti väidetavalt antud selgitused või kinnitused tagavad talle igal juhul ja tegelikku õiguslikku olukorda arvestamata õiguse minna 50-aastaselt väljateenitud aastate pensionile. Kuna õiguslik olukord polnud ülemäära keeruline, pidi kaebaja teenistuskoha vahetamisel aru saama, milline on selle tähendus tema pensioniõiguse seisukohast (otsus nr 5-23-25/15, p 59).
19.Võimalikud apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Nende väljamõistmist pole pooled taotlenud.
20.Kolleegium asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.