W.K kaebus Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 281 tĂŒhistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja â W.K Vastustaja â Saue vald, volitatud esindaja Kristi Saar Kolmas isik â V.M
lÀbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
JĂ€tta kaebus rahuldamata.
JĂ€tta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.W.K-le (kaebaja) kuulub Vatsla kĂŒlas Saue vallas Harju maakonnas kinnisasi Vilja AĂ 6 (registriosa nr 2248302, katastritunnus 72702:003:0260, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2075,0 m2).
2.Saue Vallavalitsusele esitati 22.09.2022 ehitusteatis nr 2311201/00787 (dtl 27-31) Vatsla kĂŒlas Saue vallas Harju maakonnas asuva Vilja AĂ 5 kinnistule teatisekohustusliku ehitise pĂŒstitamiseks. Vilja AĂ 5 on 1500 m2 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub
3-23-889 ehitisregistri andmetel ĂŒksikelamu ehitisealuse pinnaga 113,3 m2. Ehitusteatis on esitatud ehitisealuse pinnaga 51 m2, suletud netopinnaga 45,4 m2 ja kĂ”rgusega 3,7 m elamu abihoone (garaaĆŸi) pĂŒstitamiseks.
3.Saue vald kaasas kaebaja 25.01.2023 ehitisregistri kaudu ehitusteatise menetlusse ning tegi talle nÀhtavaks ehitusteatise koos selle lisadega. Kaebajale anti vÔimalus esitada ehitusteatisele arvamus.
4.Kaebaja esitas 26.01.2023 seisukohad, mille kohaselt ta ei nĂ”ustu kavandatava ehitise asukohaga, viidates ehitusteatises esinevatele puudustele, mh pĂŒstitatava hoone kaugus kinnistute vahelisest piirist, sissesĂ”idukoha puudumine, ehitustegevuse kirjelduse puudumine ja ehitise pĂŒstitamisega kaasneva Vilja AĂ 6 kinnistu varjamine.
5.Ehitusteatise esitaja selgitas 19.02.2023, et hoone kaugused on mÀrgitud joonistele ning et projekteeritav ehitus ei too kaasa kaebaja Ôigustele kitsendusi ega riivet. Samuti on selgitatud, et kaebajale kuuluval kinnistul asuvad ehitatavast hoonest kÔrgemad puud, mis varjavad pÀikesevalgust suuremal mÀÀral kui planeeritav abihoone, mille kÔrgus Vilja Aà 6 kinnistu lÀhedal on maksimaalselt 3,1 m.
6.Kaebaja esitas 25.02.2023 seisukoha, leides, et joonisel olev ehitise eeldatav asukoht ei ole piisav.
7.Saue Vallavalitsus andis 22.03.2023 korraldusega nr 281 âVilja AĂ 5 kinnistule abihoone ehitamine ehitusteatise aluselâ loa garaaĆŸi pĂŒstitamiseks ehitusteatise nr 2311201/00787 alusel (korralduse p 1). Korralduse pĂ”hjendused olid jĂ€rgmised. 1) Vilja AĂ 5 kinnistule soovitakse pĂŒstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51 m 2 ja kĂ”rgusega 3,7 m. Ehitatav hoone on paigutatud Vilja AĂ 6 kinnistu piirile 3 m kaugusele. 2) Ehitusteatise menetluse kĂ€igus on kaasatud PÀÀsteamet ja Vilja AĂ 6 kinnistu omanik. Naaberkinnistu omanik ei nĂ”ustunud Vilja AĂ 5 kinnistule abihoone pĂŒstitamisega, pĂ”hjendades seda asjaoludega, et projektis pole nĂ€idatud, kuidas hakkab paiknema sissesĂ”idukoht ja toimuma ehitustegevus; asendiplaanil nĂ€idatud hoone eeldatav asukoha kirjeldus pole piisav; pĂŒstitatav hoone hakkab varjama valgust tema kinnistule; Vilja AĂ 5 kinnistule rajatud eluhoone ei ole temaga kooskĂ”lastatud. Teatise esitaja on tĂ€iendanud jooniseid kauguste, juurdepÀÀsu jm infoga. Lisaks mĂ€rgib teataja, et hoone pĂŒstitatakse maksimaalselt 3,7 m kĂ”rgune, aga Vilja AĂ 6 kinnistul samas nurgas asuvad olemasolevad puud on kĂ”rgemad kui planeeritav hoone, seega ei saa varjutada nendest madalam hoone naaberkinnistut. 3) Ehitusteatisega ei reguleerita kinnistul paikneva eluhoone ehitustegevust. Kuna planeeritav abihoone on Vilja AĂ 6 poolses osas planeeritud tuletĂ”kkeseinaga, ei tekita see naaberkinnistule tuleohutusest tingitud kitsendusi. Abihoonesse hakkab juurdepÀÀs toimuma olemasolevalt kinnistu sissesĂ”idult. Vallavalitsus on kaalunud hoone asukohta ja selle kĂ”rgust ja kaugust naaberkinnistu suhtes ning leiab, et kuna ka PÀÀsteameti poolt on menetluse kĂ€igus projekt kooskĂ”lastatud, puuduvad pĂ”hjused ehitusteatise alusel hoone pĂŒstitamisest keeldumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.W.K esitas 22.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse tĂŒhistamiseks (tĂ€iendavad seisukohad 05.10.2023). Kaebuse pĂ”hjendused on kokkuvĂ”tvalt jĂ€rgmised. 1) OmandipĂ”hiĂ”iguse riive on PS §-s 32 sĂ€testatud Ă”igusliku positsiooni igasugune kitsendamine, omanikule varalise kaotuse pĂ”hjustamine. Kaebaja omandile ei ole seatud seadusega sĂ€testatud kitsendusi. 2(7)
3-23-889 2) Saue vallas kehtib ehitusmÀÀrus, mille § 19 lg 2 kohaselt ei tohi vĂ€ikeehitis paikneda kinnistu piirile lĂ€hemal kui 4 m. Ehitusteatise alusel pĂŒstitatava abihoone kauguseks naaberkinnistu piirist on mĂ€rgitud 3 m. Seega on Saue Vallavalitsus andunud endale volituse meelevaldselt muuta enda poolt kehtestatud Ă”igusakti. Vastustaja viitab 16.06.2023 vastuses ainult kuupĂ€evale, millest alates Saue valla ehitusmÀÀrus on kehtetu, viitamata, millise dokumendi alusel see kehtetuks on tunnistatud. Riigi Teataja andmetel on ehitusmÀÀrus kehtiv kĂ€esoleva kuupĂ€evani. 3) Ehitisregistris on mĂ€rgitud ainult ehitise ĂŒldandmed. Ei ole selge, kuidas on projekteeritud sadevete Ă€ravool, kanalisatsioon ja kuidas hakkab toimuma sissesĂ”it garaaĆŸi. Looduses paikneb Vilja AĂ 5 kinnistu kĂ”rgemal kui Vilja AĂ 6 kinnistu. Kaebaja ei nĂ”ustu olukorraga, kus sadevete Ă€ravool juhitakse tema kinnistule. Iga rajatise katus suurendab sadevete kogumise pinda. Vilja AĂ 6 kinnistu kannatab Vilja AĂ 5 kinnistu poolt pĂ”hjustatud liigniiskusest, mistĂ”ttu ei saa kaebaja kasutada enda kinnistut tĂ€isvÀÀrtuslikult. Vastustaja vĂ€idab, et kanalisatsioonilahendus puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nĂ€htud veevarustust ja kanalisatsiooni. JÀÀb selgusetuks, kuidas suudab vastustaja tagada, et veevarustust ja kanalisatsiooni ei rajata vaikimisi. 4) Ehitusprojekti ei ole kaebajale tutvustatud. Kaebajal ei lasu kohustust ise otsida vĂ”imalusi projektiga tutvumiseks. Kaebaja on korduvalt pöördunud valla poole teabenĂ”uetega, milles on soovinud selgitust, mille alusel peab ta taluma enda kinnistule takistamatult sadevee juhtimist naaberkinnistult. KĂ”ik kaebaja pöördumised on jÀÀnud vastamata.
Saue vald palub 16.06.2023 vastuses jÀtta kaebus rahuldamata, leides jÀrgmist.
1) VĂ€ited on paljasĂ”nalised. Vaidlustatud korraldus on antud pĂ€deva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Ă”iguse alusel ja sellega kooskĂ”las. Saue valla ehitusmÀÀrus on kehtetu alates 02.07.2015, mistĂ”ttu ei saa see olla aluseks ehitustingimuste mÀÀramisel. 2) Vastustaja kaasas kaebaja ehitisregistri kaudu 25.01.2023 menetlusse ja tegi selle kĂ€igus talle nĂ€htavaks kogu registris oleva dokumentatsiooni ehk taotleja poolt esitatud taotluse koos lisadega, mille hulgas oli ka ehitise eelprojekt koos joonistega. Kaebajale anti aega arvamust avaldada kuni 04.02.2023. Kaebaja esitas enda seisukohad 26.01.2023 ja 25.02.2023. Kaebaja ei oleks saanud vastuvĂ€iteid esitada, kui ta poleks saanud ehitist puudutava dokumentatsiooniga tutvuda. Kaebaja ei ole haldusmenetluse kĂ€igus mĂ€rku andnud, et tal puudub juurdepÀÀs mingile dokumendile. 3) Ehitusprojekti p 2.2.2 kohaselt juhitakse sademeveed projekteeritava abihoone katuselt nii, et nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt. Naaberkinnistule sademevee juhtimine ei ole lubatud. Seega peab kolmas isik sademeveed immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. Vastavalt asjaĂ”igusseaduse § 143 lg-le 1 ei ole kinnisasja omanikul Ă”igust keelata gaasi, suitsu, auru, lĂ”hna, tahma, soojuse, mĂŒra, pĂ”rutuste jms teiselt kinnisasjalt tulevate mĂ”jutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nĂ”uetega. 4) Kinnistu sissesĂ”idu asukohta ei muudeta. SissesĂ”it ja juurdepÀÀs garaaĆŸile saab olema olemasoleva juurdepÀÀsutee kaudu. See nĂ€htub ehitusprojekti asendiskeemil. Ehitusprojekti ps 6.11 on pÀÀstemeeskonna juurde- ja sissepÀÀs ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja hĂ€davĂ€ljapÀÀs tagatud lĂ€bi olemasoleva juurdepÀÀsutee ja tĂ”stevĂ€rava. Kanalisatsioonilahendus puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nĂ€htud veevarustust ja kanalisatsiooni.
Kolmas isik seisukohti ei esitanud.
3(7)
3-23-889
KOHTU PĂHJENDUSED
4.Kaebaja soovib Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse tĂŒhistamist, millega anti luba temale kuuluva kinnistu Vilja AĂ 6 kĂ”rval asuvale Vilja AĂ 5 kinnistule elamu abihoone pĂŒstitamiseks. Ehitisteatise alusel soovitakse Vilja AĂ 5 kinnistule pĂŒstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51,0 m2 ja kĂ”rgusega 3,7 m ning paigutada see Vilja AĂ 6 kinnistu piirist 3 m kaugusele.
5.Vaidlust ei ole, et Vilja AĂ 5 kinnistul asub juba eluhoone. Ehitisregistri andmetest nĂ€htuvalt on ĂŒksikelamu pĂŒstitatud Saue Vallavalitsuse 21.10.2003 korraldusega nr 905 vĂ€ljastatud ehitusloa nr 467 alusel. Praeguses haldusasjas seisneb vaidlus siiski ĂŒksnes 22.03.2023 korralduse nr 281 Ă”iguspĂ€rasuses, millega anti luba kinnistule abihoone pĂŒstitamiseks. Vilja AĂ 5 kinnistule varem pĂŒstitatud elamu vĂ”i selle ehitamise aluseks olev ehitusluba ja sellega seonduv ei ole kĂ€esoleva vaidluse esemeks. Ehkki kaebaja on vĂ€itnud, et tema pöördumised on jÀÀnud vastuseta, on kaebuse tekstile lisatud pöördumiste kuupĂ€evadeks mĂ€rgitud 26.08.2011 ja 14.09.2011 (dtl 12-13). Seega on need esitatud praegusest menetlusest oluliselt varem. Selles asjas kĂ”ne all olev ehitusteatis on esitatud 22.09.2022 ning vaidlustatud korraldus tehtud 22.03.2023, seega ei saa aastal 2011 tehtud pöördumised omada kĂ€esoleva asja lahendamisel tĂ€htsust. Kohus jĂ€tab Vilja AĂ 5 kinnistul asuva elamuga seonduvad vĂ€ited tĂ€helepanuta.
6.Praeguses asjas saavad tĂ€htsust omada ĂŒksnes abihoone ehitusteatise menetluses tehtud pöördumised. Kaebuse asjaoludest nĂ€htuvalt on vastustaja ehitusteatise menetlusse 25.01.2023 kaasanud EhS § 36 lg 5 p 4 alusel kaebaja kui piirneva kinnisasja omaniku ehitisregistri kaudu. Kaebaja on saanud esitada enda seisukohad ehitusteatise alusel projekteeritava abihoone kohta 26.01.2023 ja 25.02.2023 (dtl 33). Kohtule nĂ€htuvalt on menetluse kĂ€igus kaebaja pöördumistele vastatud.
7.Kaebaja on mÀrkinud, et ei nÔustu ehitusteatise projektijoonistel projekteeritud abihoonega, leides, et abihoone ehitamine rikub tema omandiÔigust. Samas on kaebaja vÀitnud, et ehitusprojekt on jÀÀnud talle esitamata, tuues siiski vÀlja, et projektjoonistega oli tal vÔimalik tutvuda 25.02.2023. Seega on kaebaja saanud menetluse kÀigus projektjoonistega tutvuda ja nende osas enda seisukoha esitada. Ehitusprojekti seletuskirjast nÀhtuvalt on ehitusprojekt teostatud eelprojekti mahus. Ehitusteatise andmine eelprojekti alusel ei ole keelatud.
8.Seoses kaebaja vĂ€itega omandiĂ”iguse rikkumisest selgitab kohus, et ehitusloa ja ehitusteatise menetluses tuleb haldusorganil kaaluda, kas ehitise vĂ”i ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikele vĂ”i muudele selle mĂ”jualas olevatele isikutele pĂŒsiv negatiivne mĂ”ju, mis on ĂŒleliia koormav ja mida ei ole vĂ”imalik piisavalt vĂ€hendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Seega pelgalt sellest, et kaebajale kuuluva kinnistu kĂ”rval asuva kinnistu osas on vĂ€ljastatud ehitusteatis, ei saa tuletada kaebaja omandiĂ”iguse rikkumist. PĂ”hiseaduse § 32 sĂ€testab kĂŒll, et igaĂŒhe omand on puutumatu, ent omandipuutumatus ei ole piiramatu pĂ”hiĂ”igus. Kohtupraktikas on kujunenud kindel seisukoht, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ĂŒmbrusesse ning on ka muidu Ă”iguspĂ€rane. Samuti on Riigikohus selgitanud, et olemasoleva keskkonna sĂ€ilitamine iseenesest pole subjektiivse Ă”igusena kaitstav vÀÀrtus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-412, punktid 11 ja 12).
4(7)
3-23-889
9.Kaebajal ei saa olla Ă”igustatud ootust, et teda ĂŒmbritsev keskkond ĂŒldse ei muutu. Ăhestki Ă”igusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset Ă”igust nĂ”uda, et naaberkinnistult ei lĂ€htu mistahes mĂ”jutust. MĂ”jusid, mis ei ole ĂŒleliia koormavad, tuleb kaebajal taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusaladel, nagu praegusel juhul, igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt vĂ€listatud. Selleks, et jaatada pĂŒsiva negatiivse ja ĂŒleliia koormava mĂ”ju esinemist, peaks tegemist olema isiku subjektiivsetele Ă”igustele kaasneva sisulise mĂ”juga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-913, p 23).
10.Vastustaja on selgitanud, et kinnistu sissesÔidu asukohta ei muudeta. Kuna abihoonesse sissesÔit on tagatud olemasolevalt kinnistu sissesÔidult ning ka pÀÀstemeeskonna juurde- ja sissepÀÀs ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja hÀdavÀljapÀÀs on tagatud lÀbi olemasoleva juurdepÀÀsutee ja tÔstevÀrava (ehitusprojekti punkt 6.11), ei tekitata seoses sissesÔidu asukohaga naaberkinnistu omanikule lisakoormust.
11.Samuti on vastustaja korralduses selgitanud, et kuna planeeritav hoone on maksimaalselt 3,7 m kĂ”rgune, ei varjutata selle ehitamisega naaberkinnistut, arvestades ka naaberkinnistul asuvad hoonest kĂ”rgemaid puid. Sellega tuleb nĂ”ustuda. Kaebajal ei saa olla Ă”igustatud ootust, et tema kinnistule langev pĂ€ikesevalguse hulk ĂŒldse ei muutu. Plaanitava hoone kĂ”rgust ja olemasolevaid puid arvestades ei saa kavandatava hoone ehitamine endaga kaasa tuua mĂ€rkimisvÀÀrseid muutusi valgustingimustes.
12.Asja materjalidest nĂ€htuvalt ei tekita pĂŒstitatav hoone naaberkinnistule ka tuleohutusest tingitud kitsendusi. Ehitusprojekti seletuskirja punkti 2.1 kohaselt projekteeritakse ehitatav hoone naaberkinnistu Ă”iguste kaitseks nii, et tule levik naaberkinnistule oleks takistatud vĂ€hemalt 30 minutit ja hoonete vahelist kuja vĂ”ib vĂ€hendada vahemikus 4-8m.
13.Vastuseks kaebaja vĂ€idetele seoses veevarustuse ja kanalisatsiooniĂŒhendusega on vastustaja selgitanud, et kuna ehitisele ei ole veevarustust ja kanalisatsiooniĂŒhendust ette nĂ€htud, ei sisaldu need ka projektis. Kaebaja kartus vastavate ĂŒhenduste ehitamisest projektivĂ€liselt ei ole pĂ”hjendatud ega saa olla ehitamise keelamise aluseks. Ehitusluba annab Ă”iguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Vajadusel on haldusorganil vĂ”imalik teostada ehitusjĂ€relevalvet ja kaebajal Ă”igus seda taotleda â kui kaebajal tekib ehitise valmimise jĂ€rgselt kahtlus, et ehitis ei vasta projektlahendusele, on tal vĂ”imalik pöörduda vastustaja poole riikliku ehitusjĂ€relevalve algatamiseks EhS § 130 alusel.
14.Ehitusprojektist (dtl 34-56) nĂ€htub, et Vilja AĂ 5 kinnistule projekteeritud abihoone katuselt juhitakse sademeveed nii, et nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt. Naaberkinnistule sademee juhtimine ei ole lubatud (vt ka ehitusprojekti punkt 2.2.2). Seega peab kolmas isik sademeveed immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. On Ă”ige, et vastavalt asjaĂ”igusseaduse § 143 lg-le 1 ei ole kinnisasja omanikul Ă”igust keelata gaasi, suitsu, auru, lĂ”hna, tahma, soojuse, mĂŒra, pĂ”rutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mĂ”jutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nĂ”uetega. MĂ”jutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on aga keelatud.
15.Kaebaja heidab vastustajale ette ka vallas kehtivate Ă”igusaktide (ehitusmÀÀruse) nĂ”uete mittejĂ€rgimist, viidates Saue Vallavolikogu 25.05.2006 mÀÀrusele nr 7 âSaue 5(7)
3-23-889 valla ehitusmÀÀrusâ (ehitusmÀÀrus nr 7; avaldamismĂ€rge KO 2006, 148, 1699) 1, mis jĂ”ustus 01.06.2006. Vaidlustatud korralduse andmise hetkel kaebaja viidatud ehitusmÀÀrus nr 7 ei kehtinud. EhitusmÀÀrust on mitmeid kordi muudetud ning see tunnistati kehtetuks Saue Vallavolikogu poolt 20.12.2012 vastu vĂ”etud mÀÀruse nr 28 âSaue valla ehitusmÀÀrusâ § 32 lg 3 alusel, mis jĂ”ustus 01.01.2013 (ehitusmÀÀrus nr 28; avaldamismĂ€rge RT IV, 08.01.2013, 1)2. Saue valla ehitusmÀÀrus nr 28 tunnistati kehtetuks3 Saue Vallavolikogu 26.06.2015 mÀÀrusega nr 13 âPlaneerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallasâ (mÀÀrus nr 13; avaldamismĂ€rge RT IV, 30.06.2015, 40)4, mis jĂ”ustus 01.07.2015. MÀÀrus nr 13 tunnistati kehtetuks Saue Vallavolikogu 27.08.2015 mÀÀrusega nr 14 âPlaneerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallasâ (mÀÀrus nr 14; avaldamismĂ€rge RT IV, 11.09.2015, 8) 5, mis jĂ”ustus 14.09.2015 ning mis tunnistati omakorda kehtetuks Saue Vallavolikogu 25.01.2018 mÀÀrusega nr 9 âPlaneerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallasâ (mÀÀrus nr 9; avaldamismĂ€rge RT IV, 02.02.2018, 55) 6, mis jĂ”ustus 05.02.2018.
16.Korralduse andmise hetkel kehtis mÀÀruse nr 9 redaktsioon, mis jĂ”ustus 06.12.2022 Saue Vallavolikogu 24.11.2022 mÀÀruse nr 31 âSaue Vallavolikogu 25.01.2018 mÀÀruse nr 9 âPlaneerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallasâ muutmineâ alusel7. Ăhelgi eelviidatud juhul ei kehtestatud uut ehitusmÀÀrust, vaid viimati 02.07.2015 kehtinud ehitusmÀÀrus nr 28 tunnistati kehtetuks mÀÀruse nr 9 jĂ”ustumisega 01.07.2015. Seega ei kehtinud kĂ€esoleva vaidlusaluse korralduse andmise hetkel ei kehtinud valla territooriumil ĂŒhtegi ehitusmÀÀrust, mille nĂ”uetest pidanuks vastustaja ehitusteatise lĂ€bivaatamisel ja korralduse andmisel lĂ€htuma.
17.Eelnevat kokku vĂ”ttes leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on Ă”iguspĂ€rane. Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ja Ă€ra kuulatud. Haldusaktis nĂ€htuvad kaalutlused, millest vastustaja on lĂ€htunud. Korralduse andmisel ei esine menetlus- ega vormivigu, mis vĂ”iksid anda aluse korralduse tĂŒhistamiseks. Kaebuse rahuldamise vĂ€ltimatu eeldusena tuleb kohtul tuvastada kaebaja subjektiivsete Ă”iguste tegelik rikkumine, kuid kaebaja vĂ€idete ja asja materjalide pĂ”hjal ei ole praegusel juhul Ă€ratuntav, et ehitusteatise realiseerimine tooks kaebaja jaoks kaasa ĂŒlemÀÀra koormavad negatiivsed mĂ”jud, mille tĂ”ttu oleks vastustajal tulnud ehitusteatise menetluses haldusakti andmisel teha keelduv otsus (EhS § 44 p 4). Asjaolu, et kaebaja ei nĂ”ustu naaberkinnistule kavandatava ehitisega, ei ole aluseks korralduse tĂŒhistamiseks. Seega tuleb kaebus jĂ€tta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jÀtta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude vÀljamÔistmiseks taotlust esitanud ega menetluskulusid tÔendavaid dokumente kohtule esitanud. Kolmas isik ei ole kohtule vastanud, seega ei saa tal olla tekkinud vÀljamÔistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust jÀÀvad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lgd 1 ja 8, § 109 lg 1).
Saue Vallavolikogu 25.06.2006 mÀÀrus nr 7 âSaue valla ehitusmÀÀrusâ, avaldamismĂ€rge KO 2006, 148, 1699. KĂ€ttesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/1049764