Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-16-15739 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 18. oktoobril 2016 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja alates 2016 jaanuarist korteri aadressil Tiimani tn 2-129 ainuomanikuks. Kostja kandis kõik hageja korteri endise omaniku võlgnevused hageja peale. Hageja kustutas juunis 2016 kostja ees kogu põhivõla, kuid kostja jätkas viiviste arvestamist hagejale. Hagi eesmärgiks on tuvastada fakt, et hagejal puudub võlgnevus, kuna ta õigeaegselt ja täielikult tasus kostja poolt arvestatud summad. Hageja palub tuvastada, et seisuga 01. jaanuar 2016 puudub hagejal võlgnevus kostja ees hageja korteriomandi aadressil XXX, Narva majandamise ja kommunaalteenuste eest.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-84-86). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-90). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2(4)

2-16-15739 TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on selgitanud, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-11, p 26). Kohus leiab, et hagejal on hagis nimetatud õigussuhte puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja loeb tuvastatuks asjaolu, et seisuga 01. jaanuar 2016 puudub hagejal võlgnevus kostja ees hageja korteriomandi aadressil XXX, Narva majandamise ja kommunaalteenuste eest.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 135 eurot dokumentidega tutvumise, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise eest. Arvestades tsiviilasja keerukust, hageja esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 135 eurot. Viru Maakohtu 21. novembri 2016 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati riigilõivu summas 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv). Kostjalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 3(4)

2-16-15739 Hageja palub kui hageja rikutud õiguste taastamise viisina (s.o kohtuotsuse täitmise viisina hagi rahuldamisel) tuvastada kostja kohustus teha hageja rahalise kohustuste ümberarvestus selliselt, et ajavahemikul seisuga 01. oktoober 2016 ei ole hagejal võlgnevust kostja ees. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjat ümberarvestuse tegemise kohustamiseks ei kuulu rahuldamisele kui kohtuotsuse täitmise viisina. Kohus jätab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.