lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-15237/18

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 16.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-15237/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MTÜS § 24 lg 1, 2TsMS § 168 lg 2, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulKÜS § 1 lg 2KÜS § 13 lg 3TsMs § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsÜS § 98Tühistamise kord

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jõgeva vald, Jõgeva linn, Suislepa tn 2 korteriühistu80012336(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-15237

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

16.01.2017. a Jõgeva Kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-15237

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: Mxxx Lxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: x Hageja II: Kxxxxx Sxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht samas; e-post: x Kostja: Korteriühistu Suislepa 2 (registrikood: 80012336; asukoht: Suislepa 2, Jõgeva linn, 48304 Jõgevamaa; e-post: [email protected]) lepinguline esindaja Agu Eichenbaum (Eichenbaum ja Partnerid OÜ, F. Tuglase 13-4 Tartu, [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

29.12.2016

Mxxx Lxxxxxx ja Kxxxxx Sxxx hagi Korteriühistu Suislepa 2 vastu üldkoosoleku otsuse tühistamise ja dokumentide esitamise nõuetes

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Korteriühistu Suislepa 2 taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Võtta vastu MxxxxLxxxxxx ja Kxxxxx Sxxx taotlus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulude jaotus
1.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 08.09.20262-26-13716/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 25.08.20262-19-8647/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tagastada Mxxx Lxxxxxxxx ja Kxxxxx Sxxxxx pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 150 eurot. Summa tagastada selle hageja kontole, kes on riigilõivu tasunud.
2.Mõista Korteriühistult Suislepa 2 solidaarselt Mxxx Lxxxxxx ja Kxxxxx Sxxx kasuks välja menetluskulu 150 eurot.
3.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Poolte seisukohad
1.Hagejad esitasid kohtule 10.10.2016.a hagi 05.05.2016 üldkoosoleku otsuse tühistamise ja KÜ Suislepa 2 tegevust puudutavate dokumentide esitamise nõuetes. Kohus võttis hagi menetlusse 26.10.2016.a määrusega.
2.Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ja leidis, et see tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kostja leidis, et tühist tehingut ei saa tühistada, mistõttu on hagi sisuliselt ainetu. Samuti märkis kostja, et on juhatus on otsustanud kokku kutsuda 30.11.2016.a KÜ üldkoosoleku, kus antakse hinnang 05.05.2016.a üldkoosoleku otsustele ja nii või tekkida olukord, kus 30.11.2016.a koosolekul võetakse vastu otsused, mis kinnitavad 05.05.2016.a otsuseid.
3.07.12.2016.a esitas kostja täiendava seisukoha koos 30.11.2016.a toimunud koosoleku protokolliga. Koosolek võttis 05.05.2016.a koosoleku otsused uuesti vastu ühehäälselt. Hagejad said ka infot, mida nad olid soovinud. Kostja jäi selle juurde, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda.
4.28.12.2016.a esitasid hagejad taotluse lõpetada menetlus hagist loobumise tõttu ja jätta hagejate menetluskulud kostja kanda. Hagejad märkisid, et 30.11.2016.a toimunud koosolekuga on hagiavalduses esitatud nõudmised täidetud. Hagi esitamise eesmärgiks oli muuhulgas saavutada see, et korteriühistu juhatus korraldaks üldkoosolekuid vastavalt seadusandlusele ja KÜ põhikirjale. Kostja on pärast hagi esitamist seega hagejate nõude täitnud. Hagejad palusid tagastada pool riigilõivust ning teise poole välja mõista kostjat TsMS § 168 lg 5 alusel.
5.02.01.2017.a esitas kostja esindaja seisukoha hagejate taotlusele ja menetluskulude nimekirja. Kostja leidis, et hagist loobumise saab vastu võtta, kuid menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Kostja ei nõustunud hagejate tõlgendusega ja kulutuste kostja kanda jätmisega. Kostja leidis, et tema menetluskulutused peaks tasuma hageja, kuna hagi esitamine oli põhjendamatu, sest sellega ei olnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p.2, 423 lg 2.p 2). Kostja leidis, et pärast hagi esitamist ei ole toimunud hageja nõude rahuldamist kostja poolt, nagu hageja oma hagist loobumise avalduses kohut eksitades püüab väita. Samuti ei olnud võimalik anda välja dokumente, mida olemas ei olnud. Kostja oli seisukohal, et kohtusse pöördumine oli ennatlik, toimunud kiirustades ja taotletavat eesmärki –tühist otsust tühistada- ei olnud võimalik saavutada (ainetu hagi) ning sellest johtuvalt ei saanud kostja ka vabatahtlikult hageja nõuet rahuldada. Hagist loobumise korral on põhjendatud jätta menetluskulutused hageja kanda.
6.Kohtuistungile hagejad ei ilmunud ja ei esitanud ka taotlust istungi edasi lükkamiseks mõjuval põhjusel. Kostja jäi esitatud seisukoha juurde.

Kohtumääruse põhjendused

7.Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 sätestab: Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vatsavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist ja vastavalt sama seaduse § 431 lg 1 lõpetatakse menetlus määrusega. Käesolevalt on hagejad hagist loobunud ja kostja on loobumisega nõus olnud. Hagist loobumine ei kahjusta ühegi menetlusosalise huve ega ole vastuolus olulise avaliku huviga. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vatsu ja lõpetab asja menetluse.
8.Kohus leiab, et kostja käsitlus, et hagejad ei saanud nõuet esitada ja et sellega soovitud eesmärki ei olnud võimalik saavutada, ei ole vastavuses kehtiva seadusega. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMs § 423 lg 2 p 2 alusel ei olnud põhjendatud ja kohus ei saanud kostja taotlust rahuldada.
8.1.Nimelt esitasid hagejad hagi Korteriühistu seaduse § 13 lg 3 alusel, mis sätestab: Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Seega näeb KÜS selgelt ette just otsuse tühistamise nõude esitamise võimaluse juhuks, kuid ostus on ebaseaduslik. TsÜS § näeb ette tehingu tühistamise institutsiooni 5. peatüki 2-s jaos, kuid tühistamise avaldus tehakse teisele poolele (TsÜS § 98)- seega ei ole tegemist samase olukorraga. Kohus juhib tähelepanu, et KÜS on Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) suhtes eriseadus ja MTÜS kohaldatakse juhul, kui KÜS-s ei ole küsimust reguleeritud (KÜS § 1 lg 2). Oma olemuselt on KÜS § 13 lg 3 vastav MTÜS § 24 lg 1, mis näed ebaseadusliku otsuse puhul ette võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Arvestades, et KÜS on algsel kujul jõustunud 1995.aastal ja seda, et vahepealsel ajal on Eesti Vabariigi õigusruum, sh õigusterminoloogia, osaliselt muutunud ja täpsustunud, siis saab eeldada, et KÜS § 13 lg 3 sätestatud tühistamise nõudele vastab kehtetuks tunnistamise nõue MTÜS § 24. Kuna KÜS säte näeb ette tühistamise nõude esitamise võimaluse, on hageja hagi sõnastanud õigesti. Seega on ebaõige kostja käsitlus sellest, et hagejad ei saanud esitada hagi korteriühistu otsuse tühistamiseks.
8.2.Kostja leidis ka, et kuna 30.11.2016.a koosolek kiitis heaks vaidlustatud 05.05.2016.a koosoleku otsused, ei saanud hagejad samuti nõuet esitada. Kohus märgib, et selline nõude esitamise välistamise alus on tõepoolest sätestatud MTÜS § 24 lg 2, kuid kohus märgib, et hagi esitati enne 30.11.2016.a koosoleku toimumist, esitati hagi õigesti. Kostja enda vastusest selgub, et alles pärast 26.10.2016.a hagiavalduse saamist otsustas KÜ juhatus 02.11.2016.a kutsuda kokku uue üldkoosoleku, et anda hinnang 05.05.2016.a toimunud koosoleku ostustele. Seega saab hagi esitamise, kätte toimetamise ja seadusliku üldkoosoleku kokku kutsumise vahel tajuda ajalist järjestust ja sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et need on omavahel põhjuslikus seoses. Nimetatud asjaolu tõttu nõustub kohus hagejate seisukohaga, et kostja täitis hageja nõude alles pärast hagi saamist. Kohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähtsusega dokumentide välja andmise nõue30.11.2016.a üldkoosoleku protokolli p 4 kajastab seda, et hagejad said soovitud teabe ja et peamiseks probleemiks oligi see, et hagejatele ei jõudnud piisaval ja vajalikul määral infot KÜ tegevuse, dokumentide, hindade jne kohta. Seega on kostja ise koosolekul puudujääke info edastamisel möönnud ja selle puuduse kõrvaldanud, so nõude täitnud.

Menetluskulude jaotus

9.Hagejad palusid endale tagastada poolt riigilõivust. Kohus tegi kindlaks, et hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagejate taotlus tuleb seega rahuldada, sest hagejad loobusid hagist.
10.Hagejad palusid ülejäänud riigilõivus välja mõista kostjalt. Kostja esitas taotluse enda jätta menetluskulude välja mõistmiseks hagejalt ja vaidles vastu hagejate taotlusele. TsMS § 168 lg 2 sätestab: Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kostja täitis nõude pärast hagi esitamist- korraldati seadusele vastav üldkoosolek ja hagejad said soovitud teabe (vt määruse p 8.2). samuti ei ole asjakohane kostja seisukoht, et hagi esitamine oli põhjendamatu- kohus leidis, et tegemist ei olnud ainetu hagiga ja hagejatel oli seadusest tulenev alus ja õigus hagi esitada (samuti määrus p 8.1). Ka muud kostja vastuväited temalt menetluskulude välja mõistmiseks on asjakohatud. Kohus jätab seega kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõistab kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja