X kaebus Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsuse nr 6-3/22/2966-2 tühistamiseks ja taotluse rahuldamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Tiina Mitt Vastustaja – Mustvee vald, volitatud esindaja Daisy Utsar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kinnistu aadress ja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. novembril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 4. oktoobril 2022 Mustvee Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile taotluse Mustvee vallas Ruskavere külas asuva XXX kinnistu vabastamiseks korraldatud jäätmeveost (dtl 16).
2.Mustvee Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist vastas 23. oktoobri 2022. a e-kirjaga kaebajale, et jäätmeveost vabastuse saamiseks tuleb kinnistu omanikul esitada Mustvee Vallavalitsusele blanketil täidetud taotlus ja elektritarbimise näidud eelneva kahe aasta kohta (dtl 16).
3.Kaebaja esitas 25. oktoobril 2022 Mustvee Vallavalitsusele blanketil täidetud taotluse XXX kinnistu vabastamiseks korraldatud jäätmeveost aasta lõpuni (dtl 18).
4.Kaebaja esitas 3. novembril 2022 Mustvee Vallavalitsusele elektritarbimise teatised (dtl-d 37-41).
5.Mustvee Vallavalitsus jättis 19. novembri 2022. a otsusega nr 6-3/22/2966-2 kaebaja taotluse rahuldamata (dtl-d 21-22).
6.Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2023 vaide Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsuse nr 6-3/22/2966-2 peale (dtl-d 25-29), mille Mustvee Vallavalitsus tagastas 17. jaanuari 2023. a korraldusega nr 8 (dtl-d 31-32).
7.Tartu Halduskohus võttis 17. veebruari 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Mustvee valla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 43-46).
8.Mustvee vald esitas 20. märtsil 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 60-63).
9.Kaebaja esitas 4. oktoobril 2023 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (dtl-d 68-78).
10.Vastustaja esitas 12. oktoobril 2023 vastuväited kaebaja täiendavatele seisukohtadele (dtl-d 95-97).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja taotleb Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsuse nr 6-3/22/2966-2 tühistamist ja Mustvee valla kohustamist kaebaja taotluse rahuldamiseks, põhjendades kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Vaidlustatud otsus on kaalutlemata, põhjendamata ja antud pädevust ületades. 2) Dokumendi õiguslik staatus on arusaamatu. Otsuse vorm ei viita osaliselt haldusakti tunnustele, sest vallavalitsus saab vastu võtta vaid määruseid või korraldusi ning sellele peab alla kirjutama vallavanem ja vallasekretär. Antud dokumendi on allkirjastanud keskkonnaspetsialist viitega „lugupidamisega“, mida kasutatakse kirja vormidel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, mida siinkohal ei ole võimalik tuvastada. 3) Kogu vabastamisest keeldumise otsus tugineb sellele, et elektritarbimine XXX kinnistul on justkui suur ja et ehitusregistri kohaselt asuvad seal elamu ja suvila. Viide on ka „muule kogutud infole“, mida aga kuskil ei mainita, mis see on. Vastustaja ei ole kohapealset kontrolli teostanud.
3-23-340 4) Jäätmeseadus (JäätS) ja jäätme-eeskiri ei võimalda õigusliku alusena jätta jäätmevaldaja erandkorras vabastamata korraldatud jäätmeveoga liitumisest, viidates elektritarbimisele või hoonete koosseisule. JäätS § 69 lg 4 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel oluline tuvastada, kas kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Seega keeleliselt ja õiguslikult on vabastamise aluseks piisav üks asjaolu. 5) Kaebajat ei ole ära kuulatud. Kaebaja on kinnitanud vallavalitsusele, et ei ela XXX kinnistul, vaid käib seal nädalas korra. Kaebaja sissekirjutus on küll XXX kinnistul, kuid registreering ei kinnita, et see on tema peamine või alaline elukoht. Kaebaja kinnitab, et tema peamine elukoht on Tartus. Aastaringselt ta elumajas/suvilas elada ei saagi, sest küttesüsteemid ei vasta nõuetele, interneti ühendust pole ning juurdepääs suure lumega on keeruline. Ükski hoonest pole elamiskõlblik. Kaebaja kasutab talvel hoones mitut õli-elektriradiaatorit, mille elektritarbimine on ilmselgelt kõrge, kui seda vaid korra nädalas kasutada (toad üles kütta). Suvel on põhiliseks elektritarbimiseks tema kinnistul asuva unikaalse dendropargi puude kastmine. 6) „Võimalikult suure hulga isikute“ kaasamine ei saa tähenda seda, et jäätmevedu tuleb viia absurdini nn isikute koguarvu arvestades (mida rohkem liitujaid, seda arvuliselt parem) või et jäätmeveo eesmärk on jäätmeveo korraldamine igasse valla punkti, isegi kui teed on läbimatud või elu ja tegevust seal pole. 7) Kõige olulisem jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjus on asjaolu, et kinnistule on juurdepääs läbi kolme kinnistu, mistõttu on keskkonna seisukohalt suure prügiveoauto juurdepääs ja ümberpööramise võimalused olematud. Läbiva kinnistu omanik on keelanud kaebajal tema kinnistule nt nädal enne prügiveo auto tulekut prügikotti jätmast, sest see kistakse loomade-lindude poolt mõne päevaga tükkideks. Kaebajal on mõistlikum viia prügikott autoga Tartusse kui jätta see nädalaks kuskile teise isiku kinnistule vedelema, et prügiauto selle üles korjaks. 8) Kaebuse esitamise hetke seisuga on jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused teavitanud juba ühel korral kaebajat, et raskete ilmastikuolude tõttu ei saa kohale sõita ja on ühe korra tühisõidu teinud. Kaebaja ei saa kuidagi juurdepääsu konteinerile tagada, sest juurdepääs jäätmemahutile ei asu kaebaja kinnistul ning kaebaja ei ela kohapeal, et saaks igal ajal lund käia lükkamas. 9) Kaebaja andmetel on kaebaja kinnistu naabruses tehtud erandeid ja vabastus mõnele naabrile antud, mistõttu tuleks arvestada sarnast lähenemist ka kaebaja puhul, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks tuleb arvestada, et eelnevatel aastatel on vald kaebaja jäätmeveost vabastanud.
12.Mustvee vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgnevad. 1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Mustvee Vallavolikogu 31. märtsi 2021. a määruse nr 5 “Mustvee valla jäätmehoolduseeskiri“ § 21 lg 1 sätestab, et vallavalitsuse keskkonnaspetsialist kontrollib taotluse vastavust sama eeskirja § 20 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. Seega on Mustvee Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti 19. novembri 2022. a otsus nr 6-3/22/2966-2 tehtud pädeva isiku poolt.
3-23-340 2) Vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata JäätS § 69 lg-st 4 tuleneva aluse puudumise tõttu, mitte XXX kinnistu elektritarbimise suuruse ja hoonete koosseisu pärast. Taotluse menetluses välja selgitatud asjaolude kogumi põhjal kujunes vastustajal veendumus, et kuigi XXX kinnistul püsivalt ei elata, seda kinnistut JäätS § 69 lg 4 mõttes siiski kasutatakse ning selle kasutamise käigus tekivad olmejäätmed, mida kaebajal on tavaks viia oma Tartu linnas asuva korterelamu prügikasti. 3) Kui kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse, siis on segaolmejäätmete vedu sellel kinnistul JäätS-st ja jäätmehoolduseeskirjast tulenevalt kohustuslik, sõltumata sellest, kas prügiautol on võimalik vahetult kinnistule pääseda või mitte. 4) Kuna kaebaja oli oma taotluses ja vastustajaga varasemalt peetud kirjavahetuses piisavalt selgelt välja toonud olulise tähendusega asjaolud, mis tema taotlust rahuldada ei võimaldanud, siis puudus vastustajal HMS § 40 lg 3 p-st 2 tulenevalt täiendavate asjaolude väljaselgitamise vajadus. 5) Kui kohalik omavalitsusüksus on jõudnud piisava hulga olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamise tulemusena veendumusele, et kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse, siis puudub tal jäätmevaldaja jäätmeveost vabastamise üle otsustamisel JäätS § 69 lg-st 4 tulenevalt kaalutlusruum. 6) Kaebaja väide, et vald on ta eelnevatel aastatel jäätmeveost vabastanud, ei vasta tõele. Enne 2022. aasta oktoobrikuud ei ole kaebaja XXX kinnistu korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise sooviga Mustvee Vallavalitsuse poole pöördunud. Kui varasemalt oli Mustvee vallas korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik piirkondades, mille hulka XXX kinnistuga ei kuulunud, siis alates 1. oktoobrist 2021 kehtiva jäätmehoolduseeskirja § 10 lg 1 kohaselt moodustab kogu Mustvee valla haldusterritoorium ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele, sealhulgas kaebajale. Kaebaja viide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ei ole asjakohane, sest Mustvee Vallavalitsus kohtleb kõiki Mustvee valla jäätmevaldajaid võrdselt ja nende erandlik korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine toimub ainult Mustvee valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud juhtudel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsuse nr 6-3/22/2966-2 tühistamiseks ja Mustvee valla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks.
14.Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
15.Esmalt on kaebaja rõhutanud Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsuse nr 6-3/22/2966-2 formaalset õigusvastasust. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsuse koostamisel rikutud sisepädevust, kaebaja on jäetud ära kuulamata, otsuse tegemisel ei ole järgitud vorminõudeid ning selles puuduvad kaalutlused ja põhjendused. Sisulisest aspektist on kaebaja ette heitnud võrdse kohtlemise põhimõtte ja kaalutlusõiguse rikkumist.
16.Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima
3-23-340 hakkamisest või sama seaduse § 66 lg-s 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Mustvee valla jäätmehoolduseeskirja § 10 lg 1 kohaselt moodustab valla haldusterritoorium ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
17.JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Samasugune põhimõte on ette nähtud ka Mustvee valla jäätmehoolduseeskirja § 20 lg-s 1.
18.Seega on JäätS § 69 lg 4 kaalutlusõigust ette nägev norm ning kohalik omavalitsus võib, kuid ei pea jäätmevaldajat vabastama korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmevaldajal, kes kinnistul ei ela või kinnistut ei kasuta, on küll õigus kohaliku omavalitsuse üksusele esitada taotlus teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kuid kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole kohustust igal juhul jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada.
19.JäätS § 1 lg 4 sätestab, et JäätS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades JäätS erisusi. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
20.Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kuna vaidlusalune otsus on koostatud 19. novembril 2022, puudub asja lahendamisel tähtsus, milliseid kirju on Eesti Keskkonnateenused kaebajale edastanud pärast otsuse väljaandmist. Samal põhjusel ei ole asja lahendamisel määravad teiste kinnisasjade omanike 2023. aastal väljendatud keeldumised. Seepärast ei ole asjakohased kaebuse lisa 11 ning kaebaja 4. oktoobri 2023. a vastuse lisad 1-5.
21.Kohus leiab, et vaidlustatud otsuses on vastustaja arusaadavalt põhjendanud, miks kaebaja suhtes ei ole võimalik JäätS § 69 lg-s 4 sätestatud erandit kohaldada.
22.Vastustaja on 19. novembri 2022. a otsuses nr 6-3/22/2966-2 tuvastanud, et kaebaja on XXX kinnisasja omanik ja sellest tulenevalt jäätmevaldaja ning XXX kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel elamu ja suvila.
23.Seejärel esitas vallavalitsus kaalutlused, miks kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest ei vabastata: - XXX kinnistul asuvate ehitiste kasutamist kinnitavad lisaks muule kogutud infole ka 2021. ja 2022. aasta elektritarbimise andmed;
3-23-340 -
-
-
ei ole võimalik aktsepteerida olukorda, kus Mustvee valla territooriumil tekkinud olmejäätmed viiakse teise omavalitsusüksuse territooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse; Mustvee Vallavalitsus ei saa lubada XXX kinnistu jäätmevaldaja kohtlemist erinevalt teistest Mustvee valla jäätmevaldajatest; Mustvee valla hajaasustusaladel kehtivaid leebeid nõudeid ja kõiki olemasolevaid võimalusi arvesse võttes ei saa korraldatud jäätmeveosüsteemi kuulumine olla jäätmevaldajale ülemäära koormav; antud juhul on avaliku huvina käsitletav võimalikult puhas keskkond, kõigile Mustvee valla jäätmevaldajatele ühetaoliselt korraldatud jäätmevedu ning tagamine, et jäätmed ei satuks loodusesse ja et neid ei põletataks, jäätmevaldaja erahuvist kaalukam, sest erahuvi riive on väga vähene.
24.Seega nähtub eeltoodust, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tingis eelkõige asjaolu, et kaebaja kasutab kinnistut ning kinnistu kasutamise käigus tekitavad kaebajal olmejäätmed. Kaebaja ei ole väitnud, et eelnimetatud asjaolud oleksid ebaõiged.
25.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt algas haldusmenetlus 4. oktoobril 2022 kaebaja poolt e-kirja edastamisega, milles kaebaja taotles jäätmeveost vabastust ning seejuures selgitas, et elab rohkem Tartus kui XXX ning on seni viinud XXX tekkinud prügi Tartusse. Seega ei ole kaebaja väitnud, et ta ei kasuta XXX kinnistut ning tal ei teki seal ka olmejäätmeid. Kuna kaebaja tõi esitatud taotluses (kui ka kohtumenetluses) esile, et tema peamine elukoht on Tartus, siis viitab öeldu, et kaebaja kasutab XXX kinnistut oma teise elukohana. Vastasel juhul ei oleks kaebaja kasutanud sõna „peamine“.
26.Kuna kaebaja 4. oktoobri 2022. a e-kirjast nähtuvalt kasutab kaebaja oma elukohana ka XXX kinnistut ja kaebaja ei ole eitanud kinnistu kasutamist, mille tulemusena tekivad olmejäätmed, puudus kohaliku omavalitsuse üksusel täiendav vajadus asjaolude väljaselgitamiseks või mingite tõendite hankimiseks, sh kaebaja täiendava arvamuse saamiseks. Vastustajal oli sellises olukorras õigus lahendada taotlus kaebaja arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2). Et praegusel juhul ei jõudnud vastustaja oma kaalutlusõiguse teostamisel kaalumiseni, milline tähtaeg jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks oleks põhjendatud, ei pidanud vastustaja kohapeal kontrollima korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolude tõesust. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 42 peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad, juhul kui kohalik omavalitsusüksus peab hakkama kaaluma tähtaja määramist.
27.Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei ole kaebajat varem taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud. Sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitanud ka kaebaja. Olukorras, kus vastustaja on varasemalt vabastanud korraldatud jäätmeveoga liitmisest kaebaja naabri, kes siiski kasutab kinnistut ja kellel tekivad kinnistu kasutamisest olmejäätmed, mille isik viib oma peamisesse elukohta, ei saa luua kaebajale õigustatud ootust, et haldusorgan jätkaks varasemat ebaõiget halduspraktikat. Keegi ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist enda suhtes ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (nt Riigikohtu
27.novembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-59-06, p 12; 6. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-31-53-04, p 13).
28.Kuna JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kas isikul on võimalik jäätmeid viia mujale, kuidas on jäätmete kogumine korraldatud teises kohaliku omavalitsuse üksuses, milline on juurdepääsutee seisund ning kuidas on tagatud juurdepääs kinnistule, ei ole kaebaja eelnimetatud väited kaebaja taotluse lahendamisel
3-23-340 asjakohased. Korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvad küsimused on lahendatavad jäätmeveolepingu sõlmimisel, sh mahutite konkreetsed suurused ja nende tühjendamise sagedus. Kaebaja väited sisuliselt nn tühisõitu tegeva prügiveoki poolt ei ole asjakohased, kuna need puudutavad prügiveokorralduse süsteemi otstarbekust, mille üle on seadusandja otsustanud vastavat regulatsiooni kehtestades.
29.Ka kohtupraktikas on tunnistatud, et asjaolu, et kaebajal tekib äravedamist vajavaid jäätmeid väga vähesel määral ja ta korraldab nende äravedamise ise, ei anna JäätS § 69 lg 4 järgi alust vabastada teda korraldatud jäätmeveoga liitumisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
14.detsembri 2011. a määrus asjas nr 3-11-2516, p-d 8 ja 10; Riigikogu XI koosseisu 700 SE seletuskiri, lk 24-25). Seejuures ei saa kaebaja kirjeldatud viisil jäätmete viimist tema peamises elukohas Tartus asuvatesse prügikonteineritesse käsitada jäätmekäitluse kaebaja enda poolt korraldamisena (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-09-2645, p 17; 11. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-06-2463, p-d 9-10). Jäätmekäitluse põhimõtetega ei ole kooskõlas jäätmete transportimine nende üleandmiseks teise jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega avalikesse või teiste isikute eraomandis olevatesse prügikonteineritesse. Jäätmeseadus lähtub eeldusest, et jäätmed antakse jäätmekäitluseks üle nende tekkimise kohas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2014. a otsus asjas nr 3-13-62, p 11).
30.HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Vaatamata sellele, et Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsuse nr 6-3/22/2966-2 alguses pole kasutatud sõna „otsus“, vaid see on pealkirjastatud „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine“, on üheselt arusaadav, et tegu on otsusega kaebaja taotluse lahendamise kohta ehk haldusaktiga. Kuna haldusakti andis välja Mustvee valla keskkonnaspetsialist, ei pidanud haldusakti pealkirjastamisel kasutama sõna „korraldus“ või „määrus“. Et haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid (vt HMS § 51 lg 1) ning määruse puhul on tegemist üldaktiga (vt HMS § 88, KOKS § 7 lg 1), oleks sõna „määrus“ kasutamisel muuhulgas tegu ilmselge eksimusega. Haldusakti ei muuda ebaselgeks ka asjaolu, et selle lõpuosas on kasutatud lugupidamist väljendavat pöördumist.
31.Kaebaja on rõhutanud, et vaidlustatud haldusaktis ei ole märgitud, mida on vastustaja pidanud muu kogutud info all silmas. Kohus nõustub, et otsusest ei ole üheselt arusaadav, milliseid andmeid on vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel täiendavalt kogunud, kuid tegemist ei saa olla vormiveaga, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Vastuses kaebusele on välja toodud täiendavalt asjaolud, millele vastustaja tugines kaebaja taotluse lahendamisel. Kuna vastustaja poolt välja toodud asjaoludes sisaldub mh kaebaja 4. oktoobri 2022. a e-kiri, siis on kohtule usutav, et muu kogutud info all pidas vastustaja silmas kaebaja esmast pöördumist valla poole ning pole välistatud, et muu info puhul oli tegu ka Maa-ameti kaldaerofotodega. Asja uuel otsustamisel, järgides kõiki menetlus- ja vorminõudeid, peaks seega vastustaja kohtule esitatud andmete põhjal välja andma samasisulise haldusakti.
32.Kuna vaidlust ei ole mh selles, et otsuse allkirjastanud isiku puhul oli tegu Mustvee valla keskkonnaspetsialistiga, kellele oli Mustvee valla jäätmehoolduseeskirja § 21 lg-st 1 tulenevalt õigus lahendada kaebaja taotlus, ei ole kaebaja poolt välja toodud etteheited haldusakti allkirjastanud isiku pädevuse puudumise kohta põhjendatud.
3-23-340
33.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2022. a otsus nr 6-3/22/2966-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka sellega seonduv kohustamisnõue. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
35.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime ning kinnistu aadressi ja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.