Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
10.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1739
Haldusasi
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaebus Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise
654,64 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esindaja v.adv Indrek Leppik Vastustaja – Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja EU
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Võtta asja materjalide juurde Justiitsministeeriumi 02.10.2023 vastuse lisad 1 ja 2.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-23-1739 (tsiviilasi nr 2-19-17383). Endine kohtutäitur U. Tärno (ametist tagandatud justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga nr 9-d alates 01.03.2018) rikkus oma ametikohustusi, mille tõttu on pangale tekkinud kahju. Panga põhinõue 180 828,62 eurot koosneb kohtutäiturilt väljamõistetud viivisest kokku 149 415,65 eurot ja menetluskulude hüvitisest kokku 31 412,95 eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-40785 on kohtutäiturilt panga kasuks välja mõistetud viivis 131 465,76 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 568,73 eurot. 131 465,76 eurost on pank maha arvestatud U. Tärno kindlustusandja poolt tasutud 62 972 eurot, seega on tasumata 68 493,73 eurot. Tsiviilasjas nr 2-13-50257 mõisteti kohtutäiturilt panga kasuks välja viivis 80 921,92 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 622,24 eurot. Tsiviilasjas nr 2-16-18474 mõisteti kohtutäiturilt panga kasuks välja menetluskulude hüvitis 2222 eurot. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 12.01.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17383 kojalt panga kasuks välja põhinõude 182 117,32 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot. Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.05.2023. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 30.11.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus kojalt ja riigilt välja mõista kahjuhüvitis 137 108,61 eurot (tsiviilasi nr 2-22-18087). Hagi kohaselt on Era Liisingu Inkassoteenused AS esitanud Viru Maakohtule hagi endise kohtutäituri K. Vilbo (pankrotis, ametist vabastatud justiitsministri 15.03.2018 käskkirjaga nr 61-k alates 15.03.2018) ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 156 909,14 eurot hüvitamise nõudes. Viru Maakohus rahuldas 23.09.2020 otsusega asjas nr 2-18-19027 hagiavalduse ja mõistis K. Vilbolt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja endise kohtutäituri ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 156 691,87 eurot ja menetluskulud 6070 eurot, kokku 162 761,87 eurot. K. Vilbo tasus osaliselt võlgnevuse ja 04.03.2021 seisuga on võlgnevus 136 108,61 eurot. K. Vilbo ei ole vabatahtlikult enda kohustusi täitnud ja tema suhtes on kuulutatud välja pankrot. Harju Maakohus võttis 14.04.2023 määrusega hagi tsiviilasjas nr 2-22-18087 menetlusse. Kaebajale on kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 alusel esitatud kahju hüvitamise nõuetega tekkinud kahju kokku 324 654,64 eurot. Kaebaja nõuab vastustajalt kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel. Olukord, kus koda peab hüvitama kohtutäituri poolt ametitoiminguga tekitatud kahju juhul, kui kohtutäituri varast ei piisa kahju hüvitamiseks, on põhiseadusega (PS) vastuolus. Vastuolu põhistamiseks esitab kaebaja kaks alternatiivset käsitlust. Esimesel juhul seisneb vastuolu PS-ga selles, et KTS § 9 lg-ga 6 põhjustatav riive kojale ei ole proportsionaalne. Seeläbi on kaebajale tekkinud kahju õigustloova akti andmisega (RVastS § 14 lg 1). Alternatiivselt seisneb vastuolu PS-ga selles, et riik on küll pannud KTS § 9 lg 6 näol kojale kohustuse hüvitada võlausaldajale kahju, kuid ei ole selleks andnud riigieelarvest vahendeid. Seeläbi on kaebajale tekkinud kahju õigusloova akti andmata jätmise tõttu (RVastS § 14 lg 1).
2(5)
3-23-1739
Justiitsministeerium palub 02.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus kahju hüvitamise nõudmiseks vastustajalt. RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud ka üldised kahju hüvitamise eeldused, sh kahju tekkimine. Kaebajale ei ole enne tsiviilasjas nr 2-22-18087 kahjuhüvitise väljamõistmist kahju tekkinud ja ta ei saa selle hüvitamist riigilt nõuda. Kaebaja keeldus 31.10.2022 otsusega Era Liisingu Inkassoteenused AS-le endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju kohtuvälisest hüvitamisest (vastustaja vastuse lisa 1) ja on tsiviilasjas nr 2-22-18087 palunud jätta KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu tõttu kohaldamata ja hagi kaebaja suhtes rahuldamata, sest kaebajal ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu kahju hüvitamise 3(5)
3-23-1739 kohustust võimalik täita, ning vastutus endise kohtutäituri tekitatud kahju eest on KTS § 9 lg 6 alusel läinud üle riigile (vastustaja vastuse lisa 2). Seega ei ole kaebajale saanud veel tema väidetud kahju tekkida ning kaebaja poolt Era Liisingu Inkassoteenused AS-le kahju hüvitamine ja seeläbi kaebajale väidetava kahju tekkimine sõltub tsiviilasja nr 2-22-18087 tulemusest. Hüpoteetilist hüvitamiskohustust ei saa pidada kahjuks, mille hüvitamist saaks koda riigilt nõuda. Kaebaja soovib tuvastuskaebusega vaidlustada seadusandja tegevust õigustloova akti andmisel ja alternatiivselt tegevusetust õigustloova akti andmata jätmisel. Sellise vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi, mille kaitseks HKMS § 37 lg 2 p 6 kohast tuvastamiskaebust esitada. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kuivõrd seda keelab tõhusama õiguskaitsevahendi puudumise tingimus. Ühtlasi puudub kaebajal huvi preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuivõrd ei ole alust eeldada kaebaja õiguste rikkumist tulevikus. Isegi kui hüpoteetiliselt jaatada kaebaja tuvastushuvi, ei tooks riigi tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine (RVastS § 14) automaatselt kaasa riigi positiivset kohustust tegutsemiseks, vaid oleks aluseks hüvitamiskaebuse esitamisel. Eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemiseks puudub ka vajadus, sest hüvitamiskaebuse lahendamisel tuvastatakse samu asjaolusid, mille suhtes on kaebajal väidetav tuvastushuvi.
4(5)
3-23-1739 Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 30.11.2022 Harju Maakohtule hagi koja ja riigi vastu endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 136 108,61 eurot ja kohtueelse menetlusega hagejale kaasnenud kulude 1000 eurot (kokku 137 108,61 eurot) väljamõistmiseks. Harju Maakohus on 14.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18087 võtnud hagi menetlusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.