X. X kaebus Maa-ameti kohustamiseks katastriüksuse xxxx:xxx:xxxx piiri, pindala ja kõlvikute andmete vastavusse viimiseks tegelikkusega ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maa-amet, volitatud esindajad Toomas Kutti ja Alo Kotka Kohtuistung 06.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.11.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korraldusega nr 142 otsustati tagastada X. Xile ja Y. Y kaasomandisse 48,0 ha suurune maa-ala Xxxxxxxx katastriüksuse taastamiseks Koruste külas maatulundusmaana (p 1); jäeti tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune AS-le Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa AS Rõngu Aed kasutusse kuni 01.01.2008 (p 2); märgiti, et mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine või maa asendamine toimub seadusega ettenähtud korras (p 3) ning otsustati jätta tagastamata 0,505 ha tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-st 3 (p 4).
2.Rõngu Vallavalitsus otsustas 03.04.2000. a korraldusega nr 100 muuta Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korralduse nr 142 p-i 2 ja kehtestada see järgnevalt: „Jätta tagastataval maal asuva 13,8 ha suuruse AS-le Rõngu Aed (reg.nr. 10018900, Rõngu alevik, Puiestee tn.1) kuuluva istanduse alune maa AS Rõngu Aed kasutusse kuni 01.01.2008. a“.
3.Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsusega asjas nr 2-3-106/2001 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku 22.06.2000. a otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Rõngu Vallavalitsuse 03.04.2000. a korralduse p 2 ning kohustati Rõngu Vallavalitsust endise Xxxxxxxx kinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul 1(8)
ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates. Ülejäänud osas jäi vaidlustatud korraldus jõusse.
4.Rõngu Vallavalitsus tühistas 17.09.2001. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse 03.04.2000. a korralduse nr 100 ja 18.05.1998. a korralduse nr 142 p 2.
5.Rõngu Vallavalitsus teatas 06.05.2013 kirjaga nr 5-2/337-1, et H. H pärijad on loobunud maa erastamise nõudest ja X. Xil on võimalik tagasi saada nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad.
6.Rõngu Vallavalitsus määras 13.06.2013. a korraldusega nr 95 07.08.2004 surnud Y. Yi pärijale D. D kompensatsiooni 128 eurot tagastamata maa osas.
7.X. Xi (kaebaja) taotluse alusel otsustas Rõngu Vallavalitsus 19.09.2013 korraldusega nr 167 kinnitada X. Xi nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot.
8.Rõngu Vallavalitsus luges 27.11.2014. a korraldusega nr 245 X. Xi Xxxxxxxx talu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata.
9.Rõngu Vallavalitsus luges 27.08.2015. a korraldusega nr 203 Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korralduse nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ jõustunuks alates 19.08.2015.
10.Kaebaja esitas 27.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse kohustamiseks täita Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a kohtuotsust asjas nr 2-3-1/2001 ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebaja täiendas kaebust hiljem nõuetega tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015 korraldus nr 268 (vaide rahuldamata jätmise otsus). Samuti taotles kaebaja varalise kahju summas 4750 eurot ja mittevaralise kahju summas 250 eurot hüvitamist.
11.Tartu Halduskohus jättis 26.08.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-15-2985 kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015. a vaideotsus nr 268 on õiguspärased ja vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Rõngu Vallavalitsus on 27.11.2014. a korralduses märkinud, et kaebajal oli õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka D. Dile kompenseeritud 0,2525 ha maad. Samuti on korralduses selgitatud, et tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks kaebajal esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. Halduskohus märkis, et endise Xxxxxxxx kinnistu tagastamismenetlus on 48 ha suuruse maatüki osas viidud sellega lõpule, kui Rõngu Vallavalitsus esitas 17.09.2001 kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatusse kanti X. Xi ja Y. Yi nimele kahest katastriüksusest koosnev kokku 48 ha suurune Xxxxxxxx kinnistu. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2017 otsusega jäeti kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsus jõustus 25.09.2017.
12.Kaebaja esitas 27.08.2018 Maa-ametile järelepärimise, millele Maa-amet vastas oma 02.11.2018 kirjaga nr 6-1/18/11235-7. Kirjas selgitatakse kaebajale, et Maa-ametile on saanud teatavaks, et tegelikkuses on Xxxxxxxx talu maa põhitükk suurenenud. Kui 48,0 ha on tagastatud ja 0,05 ha maa eest on osaliselt määratud kompensatsioon ja osaliselt menetlus lõpetatud, siis menetlus on läbi viidud 48,505 ha osas. Maa-amet selgitas, et tagastatud maaüksuse välispiiri sees on nii teiste isikute omandisse antud maaüksused kui ka veel tagastamata maa, mida on võimalik õigustatud subjektile tagastada.
13.Kaebaja esitas 19.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Elva valda kohustada viima lõpule õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ning tagastada kaebajale endise Xxxxxxxx talumaast tagastamata jäetud 0,505 ha. Tartu Halduskohus tagastas oma 31.10.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1999 kaebuse, kuna kohus on jõustunud haldusasjas nr 3-15-2985 juba võtnud seisukoha selles osas, mis puudutab kaebaja väiteid vaidlusaluse 0,505 ha maa 2(8)
tagastamise menetluse osas ja seda seonduvalt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001 otsusega. Kohus leidis, et korduva kaebuse esitamine ei ole HKMS § 43 lg 1 kohaselt lubatud ning haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg p 1 alusel lõpetada. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 11.12.2018 määrusega Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Määrus jõustus 16.04.2019. Tartu Halduskohus jättis 09.05.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-382 rahuldamata kaebaja taotluse Rõngu vallavalitsuse trahvimiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Määrus jõustus 28.05.2016.
14.05.07.2022 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes kohustada Maa-ametit viima katastriüksuse xxxx:xxx:xxxx piiri, pindala ja kõlvikute andmed vastavusse tegelikkusega 01.01.2019 L-EST koordinaatide süsteemi mõõdistusandmetega pindalaga 35,94 ha. Kustutada maaüksuse plaanilt faktivigane, tegelikkuses olematu 2,1 ha õue-aiamaa jaotus koos täiendava tagastamisega 0,9955 ha; kohustada Maa-ametit vastavalt MaaRS § 38 lg-le 6 viima lõpule õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ning tagastada vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001 otsusele kaebajale endise Xxxxxxxx talumaadest tagastamata jäetud osa 0,505 ha; mõista Maa-ametilt välja tekitatud kahju hüvitis 10 000 eurot mittevaralise kahjuna.
15.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse kogu ulatuses oma 02.09.2022 määrusega.
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.01.2023 määrusega Tallinna Halduskohtu määruse osas, millega X. Xi kaebus tagastati katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piiri, pindala ja kõlvikute andmete parandamiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Ülejäänud osas on Tallinna Halduskohtu määrus jõustunud.
17.Tallinna Halduskohus lõpetas oma 18.05.2023 määrusega menetluse kaebaja poolt esitatud nõudes Maa-ametilt varalise kahju summas 5000 eurot välja mõistmiseks ja võttis menetlusse kaebuse nõudes Maa-ameti kohustamiseks katastriüksuse xxxx:xxx:xxxx piiri, pindala ja kõlvikute andmete vastavusse viimiseks tegelikkusega ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
18.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 18.1 Kaebajale on Xxxxxxxx talu maa tagastatud kahe katastriüksusena (katastriüksus nr xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 12,2 ha ja katastriüksus nr xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 35,8 ha) plaanija kaardimaterjali alusel. 01.01.2019 L-EST koordinaatide süsteemis täppismõõdistamisega on katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx pindala 35,94 ha. Ringpiiri sees ei saa olla reformimata riigimaad, sest siis oleks selle maaüksuse pindala tegelikkusest 2,4 ha suurem. Seega on maakatastri andmetel endise Xxxxxxxx talumaa ringpiiri sees 2,4183 ha maad tegelikkusest rohkem. Kaebaja hinnangul on selline olukord matemaatiliselt võimatu, sest isegi juhul, kui kaebajale oleks pidanud jääma tagastamata 0,5 hektarit, ei saanud ringpiiri sisse jääda 2,4183 hektarit maad. Seetõttu on kaebaja nõue Maa-ameti kohustamiseks viia katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx piiri, pindala ja kõlvikute andmed tegelikkusega vastavusse, põhjendatud. 18.2 Maa, millest kaebaja ilma jäi, asub endise Xxxxxxxx talu kraavidega ümbritsetud maatüki ringpiiri sees. Maa jääb Xxxxxxxx mesila maadele. Kaebaja on sellest maast ilma jäänud, ehkki vanemate talu on välja ostetud. Nüüd tahetakse see ära võtta. Tagastatud ei ole 0,505 ha, mis asub kinnistul, mis on 15.02.2002 kinnistamisotsusega tagastatud. Tagastamine ei ole kinnistamisotsusega kooskõlas. 18.3 Maa-amet peaks ära kustutama reformimata riigimaad, sest matemaatiliselt on nende olemasolu välistatud. 18.4 Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju, sest ta ei ole saanud tagasi oma vanemate talu maad. Lapselapsed ei saa minna õunaaeda, mis asub endise Xxxxxxxx talu maadel. 3(8)
Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 19.1 Kogu Xxxxxxxx katastriüksuse kt-ga xxxxx:xxx:xxxx ringpiiri sisse jääv maa on käesolevaks ajaks reformitud ja ei eksisteeri enam maad, mida oleks kaebajale võimalik tegelikult tagastada. Kaebaja osundatud Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001 otsus haldusasjas nr 2-3-106/2001 on täidetud. Haldusasjas nr 3-15-2985 asusid nii Tartu Halduskohus 26.08.2016 otsuse p-s 36 kui ka Tartu Ringkonnakohus 24.05.2017 otsuse p-s 26 seisukohale, et vastustajal puudub õiguslik alus, võimalus ja kohustus kaebajale 0,505 ha maa täiendavaks tagastamiseks endise Xxxxxxxx talu maast ning sellist kohustust ei tule vallalae ka Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001 otsusest haldusasjas nr 2-3-106/2001. Seega on kohtud jõustunud otsustes juba võtnud seisukoha selles osas, mis puudutab kaebaja väiteid vaidlusaluse 0,505 ha maa tagastamise menetlusega ja seda ka seonduvalt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001 otsusega. 19.2 Xxxxxxxx katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx on registreeritud maaregistris 17.12.2001 ja see on moodustatud kaardi ja plaani alusel. Koostatud on piiriprotokoll, mille kohaselt on piirid looduses kätte näidatud ning õigustatud subjektid on piiriprotokolli allkirjastanud. Kaardi- ja plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste piiripunktidele, sh maastikul olemasolevatele piirimärkidele ei ole katastriüksuse moodustamise käigus määratud koordinaate, millest tulenevalt ei ole katastriüksuse piiripunktide asukohad katastrikaardil täpsed. Samuti ei ole sellisel viisil moodustatud katastriüksusele kunagi määratud täpset (koordinaatide järgi arvutatud) pindala. 19.3 Xxxxxxxx katastriüksusele on maaregistris lisatud märge „Pindala on ebatäpne“. Sellise kande teeb katastripidaja katastriüksuse kohta juhul, kui katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel või aerogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsused või vastuolulise piiriandmed. 19.4 Katastripidaja kontrollis Xxxxxxxx katastriüksuse andmete vastavust registreerimiseks esitatud algdokumentidele ja tuvastas, et esitatud algandmed on vastuolulised, mistõttu lisati katastriüksusele märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“. Seoses 01.07.2018 jõustunud maakatastriseaduse muudatustega läks maakataster Maa-ameti peadirektori 17.12.2018 käskkirja nr 1-1/18/2770 alusel üle uuele kontseptsioonile, mille kohaselt viidi sama piiripunkti kohta erinevate (naaber)maatükkide moodustamisest saadud andmed omavahel kokku lubatud vea piires selliselt, et ühine piiripunkt on registreeritud mõlema maatüki puhul ühesuguste koordinaatidega. Sellest tulenevalt arvutati katastriüksustele uued ruumikuju pindalad ja kõlvikukaardi alusel uued kõlvikud. 19.5 Kinnisasja ulatuse määramisel on kõige olulisemaks selle piir looduses. Xxxxxxxx katastriüksuse piirid looduses muutunud ei ole, andmed on muutunud/täpsustunud vaid maaregistri korrastamise eesmärgil.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus märgib esmalt, et Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud kohtumäärustes (Tallinna Halduskohtu 02.09.2022 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 määrus) juba võtnud seisukoha kaebaja poolt tõstatatud küsimuses seonduvalt 0,505 ha endise Xxxxxxxx maaüksuse tagastamisega. Kohtud leidsid, et kaebajal ei ole nõudeõigust 0,505 ha maa tagastamiseks. Maa tagastamise menetlus on selles osas lõppenud Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014 korraldusega nr 245 ja 27.08.2015 korraldusega nr 203. Tegemist on kehtivate haldusaktidega, mida kaebaja ei ole praeguses asjas vaidlustanud ja mille vaidlustamise tähtaeg on praeguses asjas kohtusse pöördumise ajaks möödunud. Maa tagastamise menetluse uuendamine endise Xxxxxxxx talu piiridesse jäänud 9663 m2 suuruse maa osas ei tekitanud kaebajale nõudeõigust Maa-ameti vastu vaidlusaluse 0,505 ha suuruse maa 4(8)
tagastamiseks. Selles osas maa tagastamise menetlust ei uuendatud ja maa jäeti 08.06.2022 korraldusega reformimata maana riigi omandisse. Seetõttu ei ole kaebajal õigust nõuda Maaametilt MaaRS § 38 lõike 2 punkti 6 alusel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise lõpule viimist ja kaebajale endise Xxxxxxxx talumaadest tagastamata jäetud 0,505 ha suuruse maatüki tagastamist. Nimetatust tulenevalt ei saa kaebaja käesolevas menetluses enam tugineda väitele, et katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piire tuleks eelpool toodud argumentidel korrigeerida 0,505 ha ulatuses.
22.Xxxxxxxx talu maa tagastati kahe katastriüksusena (xxxxx:xxx:xxxx, pindala 12,2 ha; xxxxx:xxx:xxxx, pindala 35,8 ha) plaani- ja kaardimaterjali alusel ning maa kanti 15.02.2002 kinnistusraamatuse. Tagastamise aluseks on Tartu Maakonna komisjoni 29.04.1993 otsus nr 31/170 (Maa-ameti 31.08.2022 vastuse lisa 2), millega tunnistati kaebaja ja Y. Y endise Xxxxxxxx talu maa, endise kinnistu nr 1462, pindala 48,05 ha osas õigustatud subjektideks 1⁄2 mõttelistes osades.
23.Xxxxxxxx maaüksus tagastati piirides, nagu see on märgitud Xxxxxxxx maaüksuse eksplikatsioonil 25.02.1998 (dtl 13). Kaebaja on maaüksuse tagastamisega eksplikatsioonil näidatud piirides nõustunud, mida kinnitab kaebaja allkiri 25.02.1998. a piiriprotokollil (dtl 12). Seega on kehtivalt lahendatud kaebaja nõue õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks piirides, nagu see nähtub 25.02.1998. a koostatud plaanil. Plaani kohaselt on Xxxxxxxx maaüksuse suurus kokku 48,0 ha.
24.Käesolevas asjas ei saa pooled vaielda enam ka selle üle, et Xxxxxxxx talumaa ringpiiri sees, ümbritsetuna Xxxxxxxx katastriüksusest xxxxx:xxx:xxxx asuvad: a) Tartu maavanema 26.09.1997.a korraldusega nr 2035 AS-ile Rõngu Aed ostueesõigusega erastatud Xxxxxxxx mesila katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx suurus 8138 m2; b) Tartu maavanema 11.07.2017 korraldusega nr 1-1/720 Rõngu valla (haldusreformi järgselt Elva vald) munitsipaalomandisse antud Prikase tee L4 katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx suurus 865 m2; c) Elva Vallavalitsuse 28.04.2020 korraldusega nr 2-3/303 tagastatud Prikase katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx, suurus 9955 m2; d) Maa-ameti peadirektori 08.06.2022 korraldusega nr 1-17/22/1254 riigi omandisse jäetud X. X-i katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx suurus 5225 m2, st kokku 2,4183 ha. Seetõttu saab endise Xxxxxxxx talu maa ringpiiri sisse maakatastri andmete kohaselt matemaatiliselt jääda enam kui 0,505 ha maad.
25.Tõele vastab kaebaja väide, et kuivõrd Tartu Maakonna komisjoni 29.04.1993 otsusega nr 31/1/70 loeti omandireformi objektiks endine Xxxxxxxx talu maa, endine kinnistu nr 1462, pindalaga 48,505 ha, millest tagastati Xxxxxxxx katastriüksus kt xxxxx:xxx:xxxx, kokku pindalaga 48 ha, siis justkui ei saaks Xxxxxxxx katastriüksuse ringpiiri sees olevate maade pindala, mille osas maareform on lõpule viidud, olla 0,505 ha. Liites kokku ringpiiri sees olevate katastriüksuste pindalad, on see kokku 2,4183 ha. Ringpiiri sees olevad maaüksused on nähtavad Selgitaval skeemil Xxxxxxxx talumaa kohta (dtl 44). Nimetatud vastuoluline asjaolu ei oma aga puutumust kaebaja õigustega, kuivõrd kaebaja nõudeõigus on piiratud 25.02.1998 eksplikatsioonil Xxxxxxxx maaüksusena kajastatud maaüksuse piiridesse jääva maaga, mille osas on kaebaja vara tagastamise avaldus kehtivalt lahendatud. 25.1 Nagu kohus eelpool märkis, siis kuivõrd kaebaja taotlus maa tagastamiseks on kehtivalt lahendatud, siis ei saa kaebaja enam vaidlustada haldusakte, millega on Xxxxxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx ringpiiri sees olevad maaüksused tagastatud, erastatud, antud munitsipaalomandisse või jäetud riigi omandisse. Kuivõrd kaebaja taotlus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks on kehtivalt lahendatud, mis on tuvastatud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-18-1999, siis puudub kaebajal õigus nõuda maaüksuse nr xxxx:xxx:xxxx piiride muutmist maaüksuse ringpiiri sees asuvate katastriüksuste arvel ja sõltumata sellest, milline on nende pindalade suurus matemaatiliselt. Nimetatud nõude rahuldamine eeldaks kinnisasjade moodustamise aluseks olevate haldusaktide tühistamist, mida kaebaja aga enam nõuda ei saa, kuivõrd maa tagastamise küsimus on kehtivalt lahendatud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus Xxxxxxxx katastriüksuse kt xxxxx:xxx:xxxx piiride muutmiseks 5(8)
katastriüksuse ringpiiri sees olevate maaüksuste arvel selliselt, et kaebajale tagastatakse täiendavalt 0,505 ha maad. Nagu ilmneb kaebaja poolt kohtuistungil avaldatust ja kaebaja enda poolt kohtule esitatust (nt kaebaja poolt esitatud joonis dtl 10504, milles kaebaja leiab jätkuvalt, et tagastamata jäänud maa 0,505 ha asub Xxxxxxxx mesila maadel), siis leiab kaebaja aga jätkuvalt, et väidetavalt tagastamata jäetud 0,505 ha asub just ringpiiri sees asuvatel maadel, Xxxxxxxx katastriüksuse ringpiiri sees.
25.2.Maa-amet on menetluses selgitanud, et Xxxxxxxx katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx on registreeritud maaregistris 17.12.2001 ja see on moodustatud kaardi ja plaani alusel. Koostatud on piiriprotokoll, mille kohaselt on piirid looduses kätte näidatud ning õigustatud subjektid on piiriprotokolli allkirjastanud. Kaardi- ja plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste piiripunktidele, sh maastikul olemasolevatele piirimärkidele, ei ole katastriüksuse moodustamise käigus määratud koordinaate, millest tulenevalt ei ole katastriüksuse piiripunktide asukohad katastrikaardil täpsed. Samuti ei ole sellisel viisil moodustatud katastriüksusele kunagi määratud täpset (koordinaatide järgi arvutatud) pindala. Xxxxxxxx katastriüksusele on maaregistris lisatud märge „Pindala on ebatäpne“. Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke „Pindala on ebatäpne“ juhul, kui katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel või aerofoto-geodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. Katastripidaja kontrollis Xxxxxxxx katastriüksuse andmete vastavust registreerimiseks esitatud algdokumentidele ning tuvastas, et andmed on vastuolulised ja seetõttu lisati katastriüksusel märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“. Märge ei tekita õiguslikke tagajärgi ja on informatiivse tähendusega. Katastripidaja märked „Pindala on ebatäpne“ ja „vajadus piiri asukoht kindlaks teha“ kustutatakse, kui plaani- ja kaardimaterjali alusel või aerogeodeetilisel meetodil moodustatud või ebatäpsete või vastuoluliste piiriandmetega katastriüksusele tehakse L-EST97 süsteemis katastrimõõdistamine ja uued piiriandmed on registreeritud maakatastris. 25.3 Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et väide, mille kohaselt on kaebajale tagastamata jäänud Xxxxxxxx maaüksuse ringpiiri sees olevate maaüksuse faktiline suurus 0,505 ha, on ebatäpne. Xxxxxxxx maaüksuse tegelikud piirid aga ebatäpsed ei ole, vaid tegemist on mõõdistamisel ilmnenud veaga. Tegelikkuses ei ole Xxxxxxxx katastriüksuste ringpiiri sees olevate maaüksuste suurus 0,505 ha, vaid 2,4183 ha. Maaüksuste looduslikud piirid on määratud õigesti, kuid pindalad on ebatäpsed.
25.4.Kui võrrelda omavahel Xxxxxxxx katastriüksuse maakatastris registreerimise aluseks olevat 25.02.1998 katastriüksuse plaani (dtl 13), mille alusel kanti Xxxxxxxx katatsriüksuse maa kinnistusraamatusse 15.12.2002 kinnistamisotsuse alusel (dtl 19) vastavalt 25.02.1998 koostatud piiriprotokollile (dtl 12) ning kiirpäringu vastust maakatastrist seisuga 05.09.2023 (dtl 10556), siis ilmneb, et maaüksuse piirid ei ole visuaalselt muutunud. Samas on pidevas muutumises olnud katastriüksuse pindala andmed. Muu hulgas nähtub 25.02.2023 kiirpäringu andmetest, et Xxxxxxxx maaüksuse suurus on päringu tegemise hetke seisuga 36,11 ha. Vastavalt katastriüksuse kõlvikute päringule enne 01.01.2019 on Xxxxxxxx maaüksuse suurus 358,00 m2 ja seisuga 01.jaanuar 2019 on see 359 400 m2 (dtl 10461). Nimetatust tulenevalt on usutav vastustaja väide, mille kohaselt täpsustuvad maakatastrisse plaani- ja kaardimaterjalide andmete alusel kantud maaüksuste pindala andmed pidevalt lähtuvalt maaüksust ümbritsevate maaüksuste mõõdistamise tulemustest. Samuti on mõõdistamistäpsus ajas muutunud. Kohtu hinnangul on ka praegusel hetkel usutav, et Xxxxxxxx maaüksuse pindala muutumine ajas on tingitud nimetatud põhjusest. Kuivõrd aga Xxxxxxxx katastriüksuse faktilised piirid ei välis- ega ka selle ringpiiri sisse jäävate katastriüksuste tegelike piiride osas ei ole muutunud, ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et täpsustatud mõõtmiste tulemusena jääb Xxxxxxxx kinnisasja ringpiiri sisse rohkem maad kui 0,505 ha. Kuivõrd kaebajal ei ole Xxxxxxxx maaüksuse ringpiiri sees ega ka sellest väljapoole jääva maa osas tagastamise nõudeõigust, siis ei riku asjaolu, et ringpiiri sees olevate maaüksuste pindala ei ühti matemaatiliselt endise Xxxxxxxx kinnistu nr 1462 pindalaga ja sellest kaebajale 6(8)
tagastatud/tagastamata jäänud maaüksuse suurusega, kaebaja õigusi. Kaebajal puudub nõudeõigus maa osas, mis ei ole hõlmatud Xxxxxxxx katastriüksuse maakatastris registreerimise aluseks oleval 25.02.1998.a plaanil oleva maa piiridega.
26.Kohus märgib täiendavalt, et kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis“ mh kinnistu katastriüksus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab maakatastri pidaja ja need andmed ei ole kanneteks KRS ja asjaõigusseaduse (AÕS) mõttes. Neil andmetel ei ole õigustloovat ega seadusega kaitstud tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise aga heauskse omandamise printsiip AÕS § 56 ja 561 tähenduses. See tähendab, et kui kinnisasja tegelik pindala osutub katastris ja sellest tulenevalt ka kinnistusraamatu esimeses jaos märgitust erinevaks, omab õiguslikku tähendust tegelik pindala. Vastava seisukoha õigsust kinnitab kohtupraktika (nt Riigikohtu 05.02.2012 otsus nr 3-2-1-143-12 p 15). Kinnisasja omandiõiguse esemeks on maatükk looduses, mitte pindalaühikud. Kuivõrd Xxxxxxxx katastriüksus kt-ga xxxxx:xxx:xxxx on moodustatud kaardi- ja plaanimaterjali alusel, ongi selle pindala ebatäpne. Seetõttu ongi sellele MaaKatS 9 lõike 2 4 alusel lisatud lisamärge „Pindala ebatäpne“. Riigikohus selgitas viidatud 05.02.2012 lahendis, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasja tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Riigikohus on 12.06.2012 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-67-12 (p 23) sedastanud, et seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Andmete õiguslikku tähendust ei sätestata ka andmete õigsuse eest (õiguslikult mõneti ebamäärast) vastutust ettenägevad sätted. Nii vastutab kinnistusosakonnale edastatud katastriandmete õigsuse eest MaaKatS-i § 4 lõike 21 järgi katastripidaja. Samas piirdub see vastutus MaaKatS § 8 lg 5 esimese lause järgi tehtud katastrikande vastavusega algdokumendile. Katastrimõõdistamise ja katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab MaaKatS-i § 16 lõike 2 järgi aga hoopis mõõdistamist tegev vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik.
27.Kohus leiab tsiteeritud kohtupraktikale ning asjas esitatud plaaniandmetele tuginedes, et kaebaja ei saa nõuda vastustaja kohustamist viima katastriüksuse xxxx:xxx:xxxx piiri, pindala ja kõlvikute andmeid vastavusse tegelikkusega kuivõrd Xxxxxxxx kinnisasja piir on määratud õigesti ja kaebaja on piiriprotokolli allkirjastanud. Kaebaja ei saa nõuda Xxxxxxxx maaüksuse piiri muutmist selle sees ja ümber asuvate maaüksuste arvelt, kuivõrd kaebaja nõudeõiguse ulatus ei saa ulatuda maale, mille osas on maareform kehtivalt läbi viidud, st maale, mis jääb väljapoole kaebajale tagastatud maaüksuse piire. Kaebaja ei saa ka kaebuses esile toodud asjaoludel nõuda Xxxxxxxx maaüksuse pindala andmete muutmist, kuivõrd kaebaja seob ka nimetatud väite väidetavate vigadega, mis on leidnud aset tagastamisel, st pindala muutmise vajadusega ringpiiri sees olevate maatükkide arvel. Kaebaja ei leia, et Xxxxxxxx kinnistu pindala tuleks olemas olevates ja maaüksuse eksplikatsioonil olevates piirides üle mõõta ja mõõdistamisel ilmnevate andmetega kooskülla viia. Kui kaebaja nimetatud küsimuses mõõdistamise telliks, ei tekiks sellest vaidlust. Samuti ei saa kaebaja nõuda kõlvikute andmete vastavusse viimist maatükkide osas, mille osas kaebajal puudub nõudeõigus. Seejuures on oluline, et kõlvikute andmed ongi pidevas muutumises (nt mets raiutakse maha, mistõttu ei ole enam metsa kõlvikut). Seega on kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue kogu ulatuses alusetu.
28.Kaebaja on esitanud vastustaja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 5000 eurot. Ka nimetatud nõuet seostab kaebaja sellega, et talle ei ole tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maad. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kaebajale ei ole võimalik täiendavat maad tagastada, siis ei ole vastustaja ka rikkunud kaebaja õigusi ega tekitanud kaebajale mittevaralist 7(8)
kahju. Nimetatud põhjusel jätab kohus rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks.
29.Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.