Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-20-2243 29. september 2023 Maria Lõbus Aleksei Špalovi kaebus Alutaguse Vallavolikogu 25. juuni 2020. a otsuse nr 266 tühistamiseks ning selle otsuse alusel tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks Kaebaja – Aleksei Špalov Vastustaja – Alutaguse vald esindaja Tairi Hütt Kolmas isik Tuljaku Veeühing esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksei Špalovi kaebus rahuldamata.
2.Mõista Aleksei Špalovilt Tuljaku Veeühingu kasuks välja menetluskulud 3135 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. oktoober 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-20-2243 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alutaguse Vallavolikogu 25. juuni 2020. a otsusega nr 266 taotleti keskkonnaministrilt luba Alutaguse vallale kuuluva Katase külas asuva Tuljaku katastriüksuse 13001:001:0045 (pindala 1786 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%) võõrandamiseks ning otsustati, et loa saamisel võõrandatakse kõnealune katastriüksus otsustuskorras mittetulundusühingule (MTÜ) Tuljaku Veeühing. Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt tuli munitsipaalomandisse antud maa võõrandamiseks saada valdkonna eest vastutavalt ministrilt luba. Tuljaku kinnistu piirinaabrid moodustasid MTÜ Tuljaku Veeühing (registrikood 80582016), kes esitas Alutaguse Vallavalitsusele avalduse valla omandis oleva Tuljaku kinnistu ostmiseks. Kinnistu ostmise eesmärgiks on ühise puurkaevu rajamine lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti paigaldamine. Alutaguse Vallavolikogu 25. aprilli 2019. a määruse nr 95 „Alutaguse vallavara valitsemise kord“ (edaspidi lühemalt vallavara valitsemise kord) § 17 lõike 4 punkti 1 kohaselt võib vallavara võõrandada, kui vallavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik, ja § 33 punkti 8 kohaselt võib vallavara võõrandamine toimuda otsustuskorras, kui vallavara võõrandamine on vajalik lähtudes avalikest huvidest. Alutaguse Vallavalitsus on seisukohal, et kinnistu ei ole vallale vajalik avalikul otstarbel ega ka valitsemiseks ja on otstarbekas majanduskulude kokkuhoidmiseks ja tulu saamise eesmärgil võõrandada. Tuljaku katastriüksusel asub pinnastee, mille kaudu saavad juurdepääsu avalikult kasutatavale Kauksi-Vasknarva teele Rannasalu tee 103, 105, 107 ja 109 kinnistute omanikud. Tee ei ole kantud riiklikusse teeregistrisse avalikult kasutatava teena. Koos kinnistu võõrandamisega tuleb seada teeservituut, millega tagatakse juurdepääs kinnistutele Rannasalu tee 103 (kinnistu registriosa nr 157508), Rannasalu tee 105 (kinnistu registriosa nr 3511008), Rannasalu tee 107 (kinnistu registriosa nr 2122808) ja Rannasalu tee 109 (kinnistu registriosa nr 197508).
2.Keskkonnaminister andis 25. septembril 2020 Alutaguse vallale loa Tuljaku kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing.
3.Alutaguse vald ja MTÜ Tuljaku Veeühing sõlmisid 29. oktoobril 2020 Tuljaku kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu punkti 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing teha ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud ning seada kinnistu nr 157508, kinnistu nr 3511008, kinnistu nr 2122808 ja kinnistu nr 197508 igakordsete omanike kasuks tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) tagamaks nimetatud kinnistute omanikele juurdepääsu kinnistutele ja väljapääsu kinnistutelt läbi Tuljaku kinnistu. Lepingu punkti 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest teeservituut seada nimetatud kinnistute omanike kasuks kolme kuu jooksul alates omanikelt vastava nõude saamisest.
4.Rannasalu tee 107 kinnistu omanik Aleksei Špalov esitas 16. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavolikogu 25. juuni 2020. a otsuse nr 266 tühistamiseks ning selle otsuse alusel tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks.
3-20-2243
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja selgitas, et tal oli ehitusluba oma kinnistul maja ehitamiseks ja ta sai vallalt loa ladustada ajutiselt ehitusmaterjale Tuljaku kinnistul. 9. novembril 2020 saatis MTÜ Tuljaku Veeühing kaebajale teate, et Tuljaku kinnistu tuleb kiiremas korras vabastada ehitusmaterjalidest või vastasel juhul tuleb maksta kinnistu kasutamise eest renti. Kuigi vald teadis, et kaebaja ladustab oma ehitusmaterjale Tuljaku kinnistul, ei teavitanud vald kaebajat kinnistu müümisest, et kaebaja oleks saanud aegsasti kinnistult ehitusmaterjalid ära viia. Kui valla eesmärk Tuljaku kinnistu müümisel oli see, et seda saaksid kõik naabrid kasutada, siis oleks pidanud vald ka kõikide naabritega ühendust võtma ja otsust arutama. Kaebaja ei teadnud, et MTÜ Tuljaku Veeühing on moodustatud. Kaebaja tahtis ka koos teiste piirinaabritega Tuljaku kinnistut osta. Kaebaja esitas pärast Tuljaku kinnistu müümist avalduse MTÜ Tuljaku Veeühing liikmeks saamiseks, kuid sai eitava vastuse. Tuljaku kinnistul on kõik ehitised ja rajatised püstitatud ja toimingud tehtud ilma kaebajat kaasamata. Kaebajaga ei ole keegi teeservituudi lepingut sõlminud. Kui kaebajal ei lubata rasketehnikaga üle Tuljaku kinnistu sõita, siis ei saa kaebaja ka oma maja ehitada.
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse all oleva otsuse vastuvõtmisel lähtuti vallavara valitsemise korra § 33 punktist 8, mille järgi võõrandatakse vallavara otsustuskorras siis, kui see on vajalik avalikes huvides. Antud juhul on avaliku huvi olemasolu tõendatud, kuna MTÜ Tuljaku Veeühing kavatses osta maaüksuse selleks, et rajada sinna ühine puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ja ühine reovee kogumismahuti. Samuti pidas keskkonnaminister Alutaguse Vallavalitsuse taotlust Tuljaku kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing kaalutletud ning põhjendatud otsuseks ning andis loa kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le. Vallavara valitsemise kord ei näe ette võimalust võõrandada naaberkinnistu omanikele otsustuskorras vallavara. Tuljaku maaüksusel asuvat pinnasteed kasutavad Rannasalu tee 103, 105, 107 ja 109 kinnistute omanikud oma kinnistutele juurdepääsuks. Seega on vaidlusaluse otsusega pandud kinnistu omandajale kohustus seada eelpool nimetatud kinnistute kasuks teeservituut.
7.Kolmas isik on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, mistõttu ei pidanud ta olema haldusmenetlusse kaasatud. Pigem on selle otsuse alusel tehtud tehing kaebajale soodne, kuna ka tema on avaldanud soovi liituda kinnistule rajatava puurkaevuga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kinnistu võõrandamist iseendale. Kaebaja õigusi ei saa riivata ka see, et tal oli ajalooliselt valla suuline nõusolek Tuljaku kinnistul ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks. Selline suuline lubadus ei muuda vallale kuuluva vara võõrandamist otsustavat haldusakti ebaseaduslikuks. Kaebajal on ka kinnistu uue omanikuga võimalik kokku leppida, kas ja millistel tingimustel on kaebajal võimalik ajutiselt ehitusmaterjale ladustada võõral kinnisasjal. Kuid see õigussuhe on võlaõigusliku iseloomuga ega ole õiguslikult seotud läbiviidud haldusmenetlusega ega kinnisasja võõrandamisega. Vaidlustatud haldusaktiga on ka pandud kohustus seada teeservituut naaberkinnistute omanike (sh kaebaja) kasuks. Kolmas isik edastas 14. oktoobril 2021 kaebajale kirjaliku ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks notari juures 22. oktoobril 2021 või 29. oktoobril 2021 ja saatis lepingu projekti, mille koostas notar kolmanda isiku palvel. Kaebaja keeldus servituudi seadmise lepingu sõlmimisest, viidates vajadusele ära oodata praeguse kohtuvaidluse tulemus. Sellele vaatamata ei ole kolmas isik ega keegi teine takistanud kaebaja juurdepääsu oma kinnistule. Kolmas isik on kaebajale selgitanud, et tee kasutamiseks rasketehnikaga tuleb leida sobiv aeg (nt külmad ilmad) ja rasketehnikaga tee kasutamine tuleb kinnistu omanikuga kooskõlastada. Kinnistu ostmine MTÜ poolt teenib ka
3-20-2243 kaebaja huve vaatamata sellele, et tema MTÜ asutajaliikmete hulka ei kuulunud. Kaebajal on alati võimalik taotleda MTÜ liikmeks vastuvõtmist. Juunis 2022 oli puurkaev ja soojustatud pumbamaja koos trassidega valmis ehitatud. Kaebaja kinnistu piirile on toodud sõltumatu veetrass. Puurkaevu rajamisel on arvestatud kaebaja teatatud veetarbimise mahtudega. Tuljaku kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingud ei ole tühised.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8.Kolmas isik on 18. juuli 2023. a seisukoha punktis 51 leidnud, et kaebaja ei ole tehingute tühisuse tuvastamise nõuet kohtule esitanud ja kaebust ei saa sellisena ka tõlgendada. Lisaks viitas kolmas isik HKMS § 45 lõikes 2 sätestatud kaebeõiguse piirangule, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus tuvastuskaebuse esitamise õigust ei anna. HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on algses kaebuses palunud kohtul kontrollida, kas tehing on õiguspärane. Kuna kaebaja on õiguslikult suhteliselt kogenematu ega kasuta kvalifitseeritud õigusabi, ei pruugi ta suuta sõnastada õiguslikult korrektseid nõudeid ega viidata HKMS vastavatele sätetele. Sellises olukorras tuleb kohtul kaebaja nõudeid tõlgendada, arvestades kaebaja tegelikku tahet. Kaebaja soovist kontrollida tehingu õiguspärasust saab järeldada tahet tehingut vaidlustada. Tehingu vaidlustamine on võimalik HKMS § 5 lõike 2 kohaselt ning sellest sättest kohus kaebuse tõlgendamisel ka lähtus. Kaebaja ei ole kohtu sellisele tõlgendusele kogu menetluse jooksul vastu vaielnud. Vastupidi, kaebaja on 20. juuli 2023. a seisukohas üle kinnitanud, et soovib tehingu tühiseks tunnistamist. Kolmas isik ei ole osutanud, milline nõue võiks praegusel juhul tehingute tühisuse tuvastamise nõudest kaebaja õiguste kaitseks tõhusam olla ning sellise nõude olemasolu ei ole äratuntav ka kohtule. Seega on tehingute tühisuse tuvastamise nõude esitamine lubatav ning kohus on kaebuse nõudeid vastavalt kaebaja tahtele tõlgendanud. Menetlusosalistel on kogu menetluse jooksul olnud võimalik tehingute tühisuse tuvastamise nõudele vastata ning kolmas isik on seda võimalust ka kasutanud.
9.Kaebaja ei ole kohtumenetluses kahtluse alla seadnud neid põhjendusi, miks vastustaja pidas vajalikuks Tuljaku kinnistu võõrandada MTÜ-le Tuljaku Veeühing (ühise puurkaevu rajamine lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti paigaldamine, kinnistu ei ole vallale vajalik avalikul otstarbel ega ka valitsemiseks ja on otstarbekas majanduskulude kokkuhoidmiseks ja tulu saamise eesmärgil võõrandada), ega vastavaid õiguslikke aluseid (vallavara valitsemise korra § 17 lõike 4 punkt 1 ja § 33 punkt 8). Seega ei kontrolli kohus vastavas osas vastustaja 25. juuni 2020. a otsuse õiguspärasust, sest vaidlustatud otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida üksnes osas, milles see väidetavalt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (vrd Riigikohtu 19. märtsi 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-87-11, punkt 28).
10.Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks seda, et vastustaja ei võtnud temaga kui Tuljaku kinnistu ühe piirinaabriga otsuse arutamiseks ühendust ega kontrollinud, kas kaebaja on ka MTÜ Tuljaku Veeühing liige, et kaebaja oleks saanud teistega koos Tuljaku kinnistu ostmises osaleda. Samuti peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks seda, et vald ei teavitanud teda Tuljaku kinnistu müümise plaanist, et kaebaja oleks saanud aegsasti sellelt kinnistult valla loal ajutiselt ladustatud ehitusmaterjalid ära viia. Valla selline tegevusetus põhjustas kaebaja sõnul
3-20-2243 olukorra, kus ta ei saanud enam Tuljaku kinnistut ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutada ning MTÜ Tuljaku Veeühing nõudis materjalide äraviimiseks antud lühikese tähtaja ületamise korral ladustamise eest renti. Lisaks viitas kaebaja probleemidele Tuljaku kinnistul asuva tee kasutamisega, mis on ainus juurdepääsutee tema kinnistule.
11.Asja materjalidest nähtuvalt esitas MTÜ Tuljaku Veeühing 9. juunil 2020 vastustajale taotluse Tuljaku kinnistu omandamiseks (dtl 219220). Taotluse on allkirjastanud E. Themas ja A. Lebedev, kes on taotluses märkinud, et on MTÜ Tuljaku Veeühing asutajaliikmed ning nende omandis on Tuljaku kinnistu naabruses asuvad kinnistud Rannasalu tee 103, Rannasalu tee 105 ja Rannasalu tee 109. Taotluses on kirjeldatud eelmainitud kinnistute veevarustuse probleeme. Taotluses on märgitud, et MTÜ Tuljaku Veeühing liikmeks võetakse vastu iga huvitatud potentsiaalne veetarbija, kelle tarbimiskoht asub vahetult Tuljaku kinnistu naabruses. Taotluses on osutatud, et näiteks puudub veeallikas ja kanalisatsioon ka Rannasalu tee 107 kinnistul.
1.1.MTÜ Tuljaku Veeühing 9. juuni 2020. a taotluse põhjal pidi vastustajal tekkima vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole MTÜ liige. Samas ei tähenda see kohtu hinnangul, et vastustaja oleks pidanud tegema täiendavat kontrolli MTÜ liikmete üle ja kaebaja puudumisel liikmete nimekirjast kaebaja menetlusse eraldi kaasama. MTÜ Tuljaku Veeühing 9. juuni 2020. a taotluses on kirjas, et MTÜ on moodustatud ühiste eesmärkide realiseerimiseks ja Tuljaku kinnistu naabrid saavad selle MTÜ liikmeks astuda. Seega, ehkki kaebaja ei kuulunud 9. juuni 2020. a taotluse esitamise hetkel ega ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka, ei ole kaebajal olnud välistatud saada hiljem MTÜ liikmeks. MTÜ Tuljaku Veeühing põhikirja (dtl 1619) punkti 2.1 kohaselt võib peale asutajaliikmete olla ühingu liikmeks vabatahtlikkuse alusel iga kinnistu omanik, kes soovib oma majapidamise ühendamist vee- ja/või kanalisatsioonitrassiga, kui see on tehniliselt võimalik, ja kes kohustub lisaks sisseastumistasule tasuma vastava trassi ehitamise kulud. Põhikirja punkti 2.2 järgi otsustab juhatus ühe kuu jooksul liikmeks astumise avalduse esitamise hetkest ühingu liikmeks vastuvõtmise. Seega on kaebajal võimalik esitada MTÜ-le Tuljaku Veeühing avaldus liikmeks saamise sooviga. Kaebaja on ise kaebuses selgitanud, et on vastustajaga varem arutanud Tuljaku kinnistule ühise puurkaevu ja kogumismahuti rajamise küsimust ning kaebaja arvates oli see väga hea idee. Järelikult oli varasemate vestluste põhjal vastustajale teada, et sel eesmärgil Tuljaku kinnistu võõrandamine MTÜ-le, millega saab ka kaebaja liituda, teenib teiste hulgas ka kaebaja huve. Kaebaja õigusi ei riku see, et ta ei kuulunud juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka ega saanud seeläbi tehingus osaleda. Kaebaja õiguste kaitse seisukohalt on oluline, et kaebajal oleks tegelik võimalus ühingu liikmeks astuda ning seeläbi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutada.
1.2.Kaebaja sõnul esitas ta pärast Tuljaku kinnistu müümist avalduse MTÜ Tuljaku Veeühing liikmeks saamiseks, kuid sai eitava vastuse. Kaebaja väide on paljasõnaline, sest ta ei ole kohtule esitanud tõendit, mis kinnitaks, et on keeldutud teda MTÜ Tuljaku Veeühing liikmeks vastu võtmast. Kaebaja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse MTÜ-ga Tuljaku Veeühing (dtl 3237), kust nähtub, et kaebaja on tõepoolest 16. ja 17. novembril 2020 väljendanud soovi saada MTÜ liikmeks. Samas ei nähtu kirjavahetusest, et MTÜ juhatus oleks keeldunud kaebajat liikmeks võtmast, vaid kaebaja sellekohasele soovile pole lihtsalt vastatud. Kohus peab võimalikuks, et kaebaja soov jäi n-ö kahe silma vahele, sest kirjavahetus puudutas hoopis Tuljaku kinnistul ehitusmaterjalide ladustamisega seonduvat. Kaebajal on võimalik esitada MTÜ-le Tuljaku Veeühing selge ja eraldiseisev avaldus tema liikmeks vastuvõtmiseks, mis tuleb juhatusel lahendada ühe kuu jooksul. Kohtul ei ole alust arvata, et MTÜ juhatus jätaks kaebaja liikmeks vastu võtmata, kui kaebaja täidab kõik
3-20-2243 tingimused (tasub sisseastumistasu ja trassi ehitamise kulud). Kolmas isik on kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja huvidega on Tuljaku kinnistu arendamisel arvestatud hoolimata sellest, et kaebaja MTÜ liige veel ei ole. Kaebaja kinnistu piirile on toodud sõltumatu veetrass ning puurkaevu rajamisel on arvestatud kaebaja teatatud veetarbimise mahtudega.
1.3.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et asjaolu, et vastustaja ei kontrollinud, kas kaebaja on MTÜ Tuljaku Veeühing liige, ega kaasanud liikmeks mitteolevat kaebajat eraldi menetlusse, ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust ega tühistamist. Vastustaja arvestas sellega, et kaebajal on reaalne võimalus soovi korral MTÜ liikmeks saada. Samuti oli vastustajale teada, et kaebaja huvid kattuvad MTÜ huviga (huvi rajada Tuljaku kinnistule ühine puurkaev ja reovee kogumismahuti). Kaebaja ei ole väitnud, et tema eraldi menetlusse kaasamisel oleks tulnud teha teise sisuga otsus.
12.Ehitusmaterjalide ladustamisega seoses ei tugine kaebaja sellele, et vastustaja oleks pidanud ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 1 kohaselt enne otsuse tegemist ära kuulama ning tema arvamuse ja vastuväidetega otsuse tegemisel arvestama. Kaebaja põhjendustest ei nähtu, et kaebaja leiaks, et selles osas tema ära kuulamata jätmine oleks mõjutanud vaidlustatud otsuse sisu. Kaebaja leiab hoopis, et teda oli vaja teavitada, et ta jõuaks piisavalt varakult ehitusmaterjalid ära viia. Kohtu hinnangul viitab kaebaja selline põhjendus sellele, et kaebaja arvates on vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet, jättes kaebaja kui puudutatud isiku juba haldusmenetluse käigus teavitamata kavatsusest anda vaidlustatud otsus ehk müüa Tuljaku kinnistu MTÜ-le Tuljaku Veeühing ja võttes sellega kaebajalt võimaluse viia ehitusmaterjalid varakult ära.
1.1.Isiku õigus heale haldusele tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14 (Riigikohtu
17.veebruari 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-1-03, punkt 16). Hea haldus on kõik see, mis pole halb ehk väärhaldus. Väärhalduse all tuleb mõista hea halduspraktika ja heade tavade eiramist, näiteks töö tegemata jätmist, hooletust, lohakust, põhjendamata viivitamist, ebaviisakat käitumist, hämamist, valeteabe andmist ja muud taunitavat käitumist ametnike kui teenindajate puhul. Selleks et öelda, kas haldusorgani tegevus vastab hea halduse põhimõttele, ei piisa üksnes normide formaalsest järgimisest – hea halduse põhimõte on midagi enamat. Lisaks õigusaktide järgimisele on hea halduse osaks ka ametnikupoolne hoolimine inimesest, viisakus, abivalmidus, sõbralikkus, kohusetundlikkus ja väärikus. (Vt S. Allikmets „Tuntud või tundmatu hea halduse põhimõte“, Juridica III/2014, lk 221 koos sealsete viidetega.)
1.2.Kaebusele lisatud vastustaja 16. novembri 2020. a vastusest nähtub, et kaebaja sai 29. juulil 2019 vastustajalt suulise nõusoleku ehitusmaterjalide hoidmiseks Tuljaku kinnistul seni, kuni need ei takista valla tegevust (dtl 9). Seega oli vald kõnealuse haldusmenetluse läbiviimisel teadlik, et kaebaja hoiab ehitusmaterjale Tuljaku kinnistul. Kuna vastustajal pidi MTÜ-lt Tuljaku Veeühing kinnistu ostmise taotluse saamisel tekkima vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole veel MTÜ liige ega pruugi seetõttu vastavast taotlusest teadlik olla, siis nõustub kohus kaebajaga, et hea halduse põhimõtte kohaselt oleks vastustaja pidanud MTÜ-lt taotluse saamisel võimalikult varases menetlusetapis teavitama ka kaebajat, et kaebaja saanuks arvestada vajadusega teha ettevalmistusi ehitusmaterjalide äraviimiseks.
1.3.Samas ei too igasugune menetlusnõuete rikkumine kaasa haldusakti tühistamist. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ehkki kohus nõustub kaebajaga selles osas,
3-20-2243 et vastustaja on rikkunud kaebaja teavitamata jätmisega hea halduse põhimõtet, ei ole siiski tegu sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, sest kaebaja ei ole ära näidanud, et teavitamata jätmine oleks mõjutanud lõplikku tulemust, st vaidlustatud otsuse sisu. Pigem nähtub kaebaja põhjendustest, et tema hinnangul võib vastustaja olla tema võimalikult varakult teavitamata jätmisega tekitanud talle varalist kahju. Sellisel juhul saab kaebaja soovi korral vastustaja vastu esitada kahjunõude. Sellist kahjunõuet ei ole kaebaja praeguses asjas esitanud, mistõttu kohus seda lähemalt ei analüüsi. Samuti ei saa kohus siinses asjas vastata kaebaja küsimusele, kas kolmandal isikul oli õigus tema käest ehitusmaterjalide ladustamise eest renti nõuda. Rendiküsimus on eraõiguslik, kuid halduskohus ei lahenda eraõiguslikke vaidlusi.
13.Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud ka kaebaja huviga kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed oma kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Nimelt on vastustaja vaidlustatud otsuses märkinud, et kaebaja kinnistu kasuks tuleb seada Tuljaku kinnistule teeservituut. Vastustaja ja MTÜ Tuljaku Veeühing vahel 29. oktoobril 2020 sõlmitud Tuljaku kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing teha ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud ning seada muu hulgas Rannasalu tee 107 kinnistu igakordsete omanike kasuks tasuta ja tähtajatu teeservituut. Lepingu punkti 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest teeservituut seada kolme kuu jooksul alates kinnistu omanikult vastava nõude saamisest. Asja materjalidest on näha, et MTÜ Tuljaku Veeühing edastas 14. oktoobril 2021 kaebajale kirjaliku ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks notari juures 22. oktoobril 2021 või 29. oktoobril 2021 ja saatis lepingu projekti, mille koostas notar kolmanda isiku palvel. Kaebaja aga keeldus pakutud aegadel teeservituudi lepingu sõlmimisest, viidates soovile oodata ära praeguse kohtuvaidluse tulemus (dtl 87). Seega on kaebaja ise keeldunud teeservituudi lepingu sõlmimisest. Sellest hoolimata on kaebajal võimalik igal ajal MTÜ-le Tuljaku Veeühing vastav sooviavaldus esitada ning sellisel juhul tuleb MTÜ-l kaebajaga teeservituudi leping sõlmida kolme kuu jooksul. Kolmas isik on kohtumenetluses selgitanud, et teeservituudi lepingu sõlmimata jätmisest hoolimata on kaebajale tagatud võimalus kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed. Samuti on kolmas isik selgitanud, et kaebajal ei ole keelatud kasutada vajaduse korral ka rasketehnikat, kuid seda tuleb pinnastee säästmise huvides kasutada sobival ajal (nt külma ilmaga). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku selline nõue mõistetav.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja 25. juuni 2020. a otsuse tühistamiseks ei ole alust. Seda arvestades ei ole alust pidada ka selle otsuse alusel tehtud tehinguid tühiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lõike 8 esimese lause järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Praegusel juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulude kandmise kohustus on kaebajal. Kuna kolmas isik asus menetluses kaebaja suhtes vastaspositsioonil, tuleb kaebajal hüvitada ka kolmanda isiku menetluskulud.
1.1.Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).
3-20-2243
1.2.Kolmas isik on palunud kaebajalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 7497 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabikulude tõendamiseks esitas kolmas isik kohtule Advokaadibüroo NOVE OÜ 3. novembri 2021. a arve nr 20210681, 7. detsembri 2021. a arve nr 20210767, 21. märtsi 2022. a arve nr 20220106 ja 18. juuli 2023. a arve nr 20230636. Kolmanda isiku esindajal kulus kokku 36 töötundi ja tunnihind oli 165180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolmanda isiku õigusabikulud seisnevad täpsemalt järgnevas (summad on toodud ilma käibemaksuta): - 8. oktoober 2021, kohtuasja materjalide analüüs, määruskaebuse perspektiivide hindamine, 1 h, 165 eurot; - 12. oktoober 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Halduskohtu 22. septembri 2021. a määrusele, 2 h, 330 eurot; - 13. oktoober 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Halduskohtu 22. septembri 2021. a määrusele, 2 h 330 eurot; - 15. oktoober 2021, määruskaebuse täiendamine, lõpetamine, kohtule edastamine, 30 min, 82,50 eurot; - 20. oktoober 2021, kohtupraktika ja õigusteooria analüüs kinnistu võõrandamisega seotud küsimustes, 3 h, 495 eurot; - 21. oktoober 2021, Riigikohtu praktika analüüs ja vastuse koostamine kohtunõudele kaebeõiguse võimalikkuse osas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, 3 h 30 min, 577,50 eurot; - 15. november 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021. a määrusele, 2 h, 330 eurot; - 16. november 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021. a määrusele, 1 h, 165 eurot; - 17. november 2021, taotluse koostamine kaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks, 30 min, 82,50 eurot; - 28. veebruar 2022, menetlusliku olukorra analüüs pärast Riigikohtu poolt määruskaebuse menetlusse mittevõtmise määruse tegemist (kaebuse tähtaegsus), 1 h, 180 eurot; - 28. veebruar 2022, alustamine vastuse koostamisega kaebusele, 1 h, 180 eurot; - 7. märts 2022, kliendilt saadud tõendite ja materjali analüüs, vastuse koostamine kaebusele, 3 h, 540 eurot; - 8. märts 2022, vastuse koostamine kaebusele, 4 h, 720 eurot; - 9. märts 2022, vastuse koostamine kaebusele, 3 h, 540 eurot; - 10. märts 2022, vastuse täiendamine, lõpetamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine, 1 h, 180 eurot; - 4. juuli 2023, Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2023. a määruse täiendav analüüs, kliendi täiendava sisendinfo analüüs, võrdlus 10. märtsil 2022 esitatud vastuses esitatud seisukohtadega, alustamine täiendava kirjaliku seisukoha koostamisega, 1 h, 180 eurot; - 5. juuli 2023, täiendava seisukoha koostamine kohtule, 4 h, 720 eurot; - 6. juuli 2023, uuema õiguskirjanduse analüüs tehingu tühisusega seonduvalt ja kohtule esitatavate seisukohtade täiendamine, 2 h 30 min, 450 eurot.
1.3.Arved on esitatud ESFITECH OÜ-le. Kolmas isik selgitas, et ESFITECH OÜ tasus arved tema eest, sest kolmandal isikul kui MTÜ-l puudus selline raha, et kulusid ise tasuda. Kolmas isik selgitas, et tema ja ESFITECH OÜ vahel on kokkulepe, et kolmas isik peab kaebajalt välja mõistetud menetluskulud ESFITECH OÜ-le hüvitama. Kohus leiab, et kolmanda isiku ja ESFITECH OÜ vahel sõlmitud kokkulepe on piisav selleks, et kolmanda isiku menetluskulud oleksid kaebajalt väljamõistetavad. Menetluskulude
3-20-2243 hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lõige 5).
1.4.Käibemaksu saab menetluskuluna välja mõista siiski vaid juhul, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt Riigikohtu 11. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-663, punkt 23). Kui menetlusosalise eest on menetluskulud tasunud muu isik, tuleb kohtule esitada kinnitus, et muu isik ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2023. a otsus asjas nr 3-21-1806, punkt 18). Kuna kolmas isik ei ole esitanud kohtule kinnitust, et ESFITECH OÜ ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb esindajakulud kolmandale isikule välja mõista käibemaksuta.
1.5.HKMS § 109 lõike 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulude summa ülepaisutatud.
1.6.Kolmanda isiku esindajal on 12., 13. ja 15. oktoobril 2021 kulunud Tartu Halduskohtu 22. septembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 4 tundi 30 minutit. Määruskaebuse sisulised põhjendused moodustasid natuke üle 5 lehekülje. Kohus leiab, et määruskaebuse sisu ja pikkust arvestades tuleb sellele kulunud ajast põhjendatuks pidada 3 tundi. Kohus arvestab põhjendatud ajakulu hindamisel ka seda, et esindaja oli juba 8. oktoobril 2021 kulutanud tund aega (mille kohus loeb põhjendatuks) kohtuasja materjalide analüüsile ja määruskaebuse perspektiivide hindamisele, st eeltööle määruskaebuse koostamiseks. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.
1.7.Kohtule jääb arusaamatuks esindaja 20. oktoobril 2021 tehtud toimingu „Kohtupraktika ja õigusteooria analüüs kinnistu võõrandamisega seotud küsimustes“ vajalikkus. Selleks ajaks oli kolmas isik vaidlustanud määruskaebe korras halduskohtu määruse kaebuse tähtaegseks lugemise kohta ning oli ebaselge, kas kaebuse sisulise läbivaatamiseni üldse jõutakse. Määruskaebemenetluses osalemiseks puudus vajadus uurida kinnistu võõrandamisega seonduvat. Kohus loeb selle toimingu ja sellele kulunud aja põhjendamatuks.
1.8.Kolmanda isiku esindaja on 21. oktoobril 2021 kulutanud 3 tundi 30 minutit ringkonnakohtu kohtunõudele vastuse koostamiseks. Vastuse sisulise osa pikkus on umbes 3 lehekülge. Kohtu arvates tuleb selle vastuse koostamisele kulunud ajast põhjendatuks pidada 2 tundi. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.
1.9.Kolmanda isiku esindajal on 15. ja 16. novembril 2021 kulunud Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuse koostamiseks 3 tundi. Määruskaebus kattub suures osas eelnevalt ringkonnakohtu kohtunõudele koostatud vastusega, mistõttu saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks pidada 30 minutit. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.
1.10.17. novembril 2021 kulutatud 30 minutit kaebusele vastamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.
1.11.Kolmanda isiku esindaja on 28. veebruaril 2022 ja 7.10. märtsil 2022 kulutanud menetlusliku olukorra analüüsile ning kaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 13
3-20-2243 tundi. Vastuse sisuline osa moodustas umbes 9,5 lehekülge. Kohus leiab, et vastuse sisu ja pikkust arvestades on põhjendatud ajakulu 7 tundi. Tunnihind oli sel ajal 180 eurot.
1.12.4.6. juulil 2023 on esindajal kulunud analüüsile ja täiendava seisukoha koostamisele 7 tundi 30 minutit. Täiendav seisukoht kattus arvestatavas osas juba vastuses kaebusele väljendatud seisukohtadega, mistõttu tuleb kohtu arvates põhjendatud ajakuluks lugeda 4 tundi. Tunnihind oli sel ajal 180 eurot.
1.13.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 3135 eurot (4×165+2×165+0,5×165+0,5×165+7×180+4×180).
1.14.Ülejäänud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
1.15.Kolmas isik on palunud kohustada kaebajat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõike 4 kohane menetluskuludele viivise määramise regulatsioon halduskohtumenetluses kohaldamisele ei kuulu (vt ka Riigikohtu 3. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16, punkt 26). Seega puudub alus määrata menetluskuludelt viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.