lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-297/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-297/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusRVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-297

Määruse kuupäev

29. september 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Aleksei Kozlovi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses digilevile ülemineku ja televiisori kasutamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Aleksei Kozlovi kaebus haldusasjas nr 3-23-297.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Kozlov (edaspidi ka kaebaja) esitas 23. jaanuaril 2023 Viru Vanglale kahjunõude, milles heitis ette seda, et vangla pole teda teavitanud televisiooni digilevile üleminekust, kuigi vangla teadis, et see toimub 1. detsembri 2022. Samuti ei olnud kaebaja rahul sellega, et ta peab ostma oma raha eest endale uue televiisori ning et seisuga 23. jaanuar 2023 pole vahetatud välja V-6 osakonna televiisor, kuivõrd seda pole enam võimalik vaadata. Kaebaja soovis, et talle kompenseeritaks aeg alates 1. detsembrist 2023 kuni 23. märtsini 2023, mil ta peab olema ilma televiisorita.
2.Viru Vangla jättis kaebaja kahjunõude 17. märtsi 2023. a otsusega nr 6-16/15-2 rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.A. Kozlov esitas 8. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt läks vangla alates 1. detsembrist 2022 üle digilevile ning seetõttu ei saa vanemaid televiisoreid omavad kinnipeetavad enam neid kasutada. Kaebuses heidetakse vanglale ette seda, et kinnipeetavaid ei teavitatud üleminekust ja sellest, et nad peavad televiisorid omal kulul välja vahetama. Kaebusest võib järeldada, et kaebusega soovitakse nõuda Viru Vanglalt kahjuhüvitist kohtu äranägemisel. Kaebusele on andnud allkirja ka teised kinnipeetavad (kokku 12 isikut), kellest osad nimed jäävad kohtule ebaselgeks. Kaebusele on lisatud Viru Vangla
20.jaanuari 2023. a vastus A. Kozlovi selgitustaotlusele nr 6-14/34081-2 seoses digilevile ülemineku ja televiisori kasutamiste võimaluste üle.
4.Viru Vangla esitas 1. septembril 2023 vastusena kohtunõudele kaebaja
23.jaanuari 2023. a kahju hüvitamise taotluse ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/15-2. Lisaks märkis Viru Vangla, et A. Kozlovi kaebuses välja toodud teised kinnipeetavad ei ole vanglale esitanud antud teemal kaebusi, vaideid või kahju hüvitamise taotlusi.

3-23-297

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab praegust kaebust selliselt, et A. Kozlov soovib nõuda Viru Vanglalt mittevaralist kahjuhüvitist kohtu äranägemisel selle eest, et kinnipeetavaid ei teavitatud aegsasti digilevile üleminekust ning et digilevi mitte toetav televiisor tuleb kinnipeetaval omal kulul välja vahetada, samuti ei vahetatud üldkasutatavat televiisorit koheselt uue vastu välja (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Kohus ei loe kaebuse allkirjastanud teisi kinnipeetavaid praeguses asjas kaebajateks, kuivõrd osade isikute nimed jäävad kohtule ebaselgeks ning samuti puuduvad tõendid, et nad oleksid läbinud vangistusseaduse § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu kuuluks nende kaebus nagunii tagastamisele HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohtueelse menetluse on läbinud üksnes praeguse kaebuse esitanud A. Kozlov.
6.Kohus leiab, et A. Kozlovi hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud.
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas ei ole peetud televiisorit selliseks esemeks, mille omamine oleks kaebajale vanglas hädavajalik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-19-83). Kohus leiab, et ka praegusel juhul ei saa vangla vaidlusalune tegevus seonduvalt digilevile üleminekuga kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata. Viru Vangla 17. märtsi 2023. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsusest nähtub, et 2. veebruaril 2023 paigaldati V6-osakonda, kus kaebaja viibib, uus üldkasutatav televiisor. Seega on kaebajal uuesti võimalik vaadata üldkasutatavat televiisorit. Asjaolu näol, et kaebaja ei saa digilevile ülemineku tõttu enam kambris enda isiklikku televiisorit vaadata ning et teatud perioodil ei saanud ta vaadata ka üldkasutatavat televiisorit, on tegemist üksnes ebamugavusega ega tekitanud kaebajale vangistusega paratamatult kaasnevast oluliselt suuremal määral kannatusi.
8.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes
1.RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

3-23-297 teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

9.Kaebaja kahjunõuet ei saa kohtu hinnangul pidada perspektiivikaks. Kohtule ei nähtu Viru Vangla tegevuses õigusvastasust. Viru Vangla on kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses kinnitanud, et Viru Vangla 20. juuni 2022. a vastusest märgukirjale nr 6-14/13575-2 ja
28.oktoobri 2022. a vastusest märgukirjale nr 6-14/25002-2 nähtub, et kaebajat on teavitatud asjaolust, et vanglas toimub analooglevi asendamine digileviga. Kohtul puudub alus selles kahelda. Seega pidi kaebaja olema teadlik ja valmis muutusteks, mis seonduvad digilevile üleminekuga. Samuti selgitas Viru Vangla kaebajale 20. jaanuari 2023. a vastuses nr 6-14/340812, et analoogkanalid kaovad üle terve Eesti kõigi tv-teenuste kasutajate jaoks, mitte ainult vanglas viibivate kinnipeetute jaoks. Seega nõustub kohus vanglaga, et digilevile üleminek ning sellega seoses osade televiisorite mitte töötamine ei ole vangla põhjustatud probleem. On iseenesest mõistetav, et vanad televiisorid, mis ei toeta digilevi, tuleb inimestel omal kulul välja vahetada ning seda ka vanglas viibivatel kinnipeetavatel, kes soovivad jätkuvalt kambris isiklikku televiisorit kasutada. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust vahetada kinnipeetavate isiklikud televiisorid välja selliste vastu, mis on tehniliselt võimelised digilevi vastu võtma. Samuti nõustub kohus Viru Vanglaga selles osas, et vanglal ei ole tegelikult kohustust paigaldada osakondadesse üldkasutatavat televiisorit ning tegemist on eelkõige kinnipeetavaid soodustava kohtlemisega. Lisaks märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Kohus leiab, et arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust, ei ole kahju hüvitamine rahas praegusel juhul põhjendatud. Isegi kui vangla tegevuses seonduvalt digilevile üleminekust teavitamise ja isikliku televiisori kasutamisega esineksid teatavad minetused, ei oleks ka sel juhul vanglale ette heidetav tegevus kohtu hinnangul siiski võrreldav taoliste olukordadega, mille eest oleks põhjendatud kahjuhüvitise väljamõistmine.
10.Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kuivõrd kaebaja õiguste riive praeguses asjas on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus seetõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel kaebajale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja