Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-22-75 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-22-75 hindamisel ja milline pädevus, haridus jne sellel isikul on. Kaebajaga läbiviidud vestluse protseduuri seaduslikkuse kohta RAB sisuliselt ei vastanud. Isegi kui kaebaja ei vastanud nõuetele, oleks RAB haldusorganina kohustatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel määrama taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis võiks olla korduva vestluse läbiviimine. Vestlus kaebajaga toimus 25.10.2021, otsus on langetatud sama aasta novembris, kaebajal oli piisavalt aega uute teadmiste saamiseks või värskendamiseks.

RAB palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei vasta RahaPTS §-s 17 sätestatud nõuetele. Kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg-s 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seaduste ja nende alusel antud õigusaktide tundmist ja hoolsuskohustuse täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustuseks, et ettevõtte tegevus ka tegelikult vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on kontaktisikule kehtestatud kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega seotud kui ka valdkondlikest riskidest ning RahaPTS-i nõuete osas on teadmised puudulikud, ei ole kontaktisikul võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RAB-il ei ole võimalik anda omapoolset kooskõlastust. Kaebaja vastas valesti või tema vastused olid ebapiisavad neljas valdkonnas: ärisuhte seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud hoolsusmeetmed, rahvusvahelised sanktsioonid. Ebatäpsused esinesid kõigi küsimuste vastustes, mitte ainult rahvusvaheliste sanktsioonide teemal esitatud küsimuste vastustes. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud põhjendusi selle kohta, et vastustaja oleks rikkunud diskretsiooniõigust või oleks valesti tõlgendanud kaebaja vastuseid küsimustele või kaebaja vastused vastasid seaduses sätestatule sisuliselt. Kui isik ei oska selgitada kohustusi, mida ta peaks hakkama igapäevaselt täitma kontaktisikuna, ei ole võimalik anda kooskõlastust ettevõtte poolt nimetatud kontaktisiku kandidatuurile ja väljastada tegevusluba ettevõttele (RahaPTS § 72 lg 1 p 2). Kuna kaebaja väidab, et ta juba tegutseb nimetatud valdkonnas kontaktisikuna, peaks talle olema sisulised kohustused tuttavad praktilise kogemuse kaudu. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda seadust, mõistma sätete sisu ning vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine kohustus, mõiste jm tähendab. RahaPTS ega rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS) ei ole sedavõrd mahukad, et juriidilise haridusega kaebaja ei suudaks neid läbi töötada. Vastustaja ei hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid nende sisulist mõistmist. Väide kohtunike, vandeadvokaatide ja prokuröride eksamist on asjakohatu ja ka ebaõige, kuna kohtunike ja ka advokaatide suulistel eksamitel, millele on võimalik pääseda üksnes pärast kirjaliku eksami sooritamist, tuleb vastata sisulistele küsimustele seaduseteksti kasutamata. 25.10.2021 vestlus ei olnud kutseeksam, vaid RAB-i poolne hinnangu andmine, kas kaebajal on piisavad teadmised ja oskused kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Kaebajale edastatud kutses on märgitud vestluse eesmärk ja selles on viidatud ka RahaPTS § 72 lg 1 p-le 2. Seega oli kaebajat teavitatud toimingu eesmärgist ja ka vestluse sisust ning kaebajal oli võimalus vestluseks valmistuda. Samuti oli kaebajal piisavalt aega, kui ta ei saanud kutse ja ka toimingu sisust aru, pöörduda RAB-i poole ja paluda selgitust menetlustoimingu sisu osas. 17.11.2021 puudustest teavitamise kirjas on vastustaja piisavalt selgelt ja põhjendatult välja toonud, milles seisneb puudus ja miks ei sobi kaebaja kontaktisikuks. On selgitatud, et kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg-s 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seadusest ja selle alusel koostatud õigusaktidest tulenevate nõuete tundmist, ning valdkondade loetelu, mille kohta isik kas vastas valesti või olid esitatud vastused ebapiisavad. Kuna puuduste teatega ei ole määratud kindlaks, kas tegevusluba antakse välja või mitte, ei ole RAB kohustatud tooma välja üksikasjalikku analüüsi. Seejuures on 17.11.2021 teate primaarseks adressaadiks tegevusloa taotluse esitanud äriühing, mitte kaebaja. Tegevusloa taotlejale anti teada, et tema 3(10)

3-22-75 poolt valitud kontaktisik ei vasta nõuetele ja äriühingule anti võimalus leida uus kandidaat. Juhul kui taotluse esitanud äriühing seda ei tee, tuleb RAB-ilt lõplik haldusakt, milles on RABil kohustus tuua välja ammendavalt, miks tegevusluba ei väljastatud. Varasem hinnang isiku sobivusele ei tähenda, et RAB ei võiks isiku sobivust ümber hinnata. Kaebaja on kahes äriühingus kontaktisik. RAB andis tegevusloa menetluse raames oma kooskõlastuse kontaktisiku osas 28.06.2021 ja 19.07.2021. RAB-il on õigus läbi viia uus vestlus isikuga, sõltumata sellest, kas temaga on ka varasemate menetluste käigus vesteldud. Seejuures on RAB-il õigus uue tegevusloa menetluse raames muuta oma halduspraktikat, sh karmistada hindamiskriteeriume ning viia läbi täiendav ja põhjalikum kontroll. RAB on oma halduspraktikat muutnud ja hakanud tegema põhjalikumat kontrolli mh tulenevalt 25.05.2021 avaldatud riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangust, mille kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkujad kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Menetlustoimingu protokoll on kaebaja poolt allkirjastatud, millega ta on andnud kinnituse, et tema ütlused on kirja pandud õigesti ning ta on ka tutvunud oma õiguste ja kohustustega haldusmenetluses. Vastuväiteid ei ole kaebaja protokolli allkirjastamisel esitanud ja eelduslikult luges kaebaja kui jurist protokolli enne allkirjastamist läbi, mistõttu pidanuks ta juhtima menetlustoimingu läbiviija tähelepanu ebatäpsustele, kui neid oleks protokollis esinenud. Seega saab eeldada, et kaebaja pidas oma vastuseid ammendavateks ja nõustus ka protokollis kajastatuga. Jääb arusaamatuks, kuidas rikkus 17.11.2021 puuduste kõrvaldamise teatis kaebaja varalisi õigusi. Vastustajal ei ole kohustust läbi viia uut vestlust sama isikuga, kelle puhul on vastustaja juba tuvastanud, et isiku teadmised ei vasta kontaktisikule kehtestatud nõuetele.

3-22-75 väljendades mittenõustumist RAB-i 17.11.2021 otsusega, taotledes RAB-i otsuse tühistamist või alternatiivselt kaebaja korduvale vestlusele lubamist. RAB vastas sellele pöördumisele 09.12.2021, esitades enda seisukoha ja täiendavad selgitused vestluse kohta. Selles vastuses põhjendas RAB üksikasjalikult erinevate küsimuste-vastuste lõikes oma negatiivset otsust kaebaja kandidatuuri osas. Sisulises mõttes on pooled läbinud vaidemenetluse (hoolimata sellest, et pöördumise esitas kaebaja, mitte Kale Cap OÜ kui tegevusloa taotluse esitanud isik) ja RAB-i 09.12.2021 vastus on käsitatav vaideotsusena. Vaideotsusega on võimalik esialgses haldusaktis esitatud põhjendusi täpsustada. Puudub mõistlik kahtlus, et vastustaja juhindus 17.11.2021 otsust tehes samadest kaalutlustest, kui on kajastatud 09.12.2021 põhjalikemates selgitustes. Seega pole alust tühistada RAB 17.11.2021 otsust pelgalt formaalsetel kaalutlustel, eelkõige põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu. Vastustaja leidis, et kaebaja vastused on puudulikud neljas erinevas kategoorias: 1) ärisuhete seire (küsimus nr 5), 2) hoolsusmeetmed (küsimus nr 10), 3) tugevdatud hoolsusmeetmed (küsimus nr 11), 4) rahvusvaheline finantssanktsioon (küsimused nr 15, 17, 18, 19, 22). Viies küsimus koosnes neljast alaküsimusest („Milline on Teie ettevõtte äriplaan? Kas teenuse tarbijatega luuakse ärisuhteid või pakutakse teenust juhuti tehingutena? Kes ning mil moel teostab ettevõttes ärisuhte seiret? Mida see endas hõlmab, arvestades RahaPTS-i?“). Vastustaja hinnangul oli kaebaja vastus puudulik äriseire teostamise osas. Kaebaja vastus oli: „Ärisuhte seiret teostavad töötajad, kuid praegu teostan seda mina. Seda teostatakse läbi skriiningu või monitooringu. Ja kui on kahtlused, siis küsime lisainfot tarbijatelt, klientidelt. Kui takistusi ei saa kõrvalda, siis töötame edasi vastavalt seadusele, esitame teate RAB-ile.“ Kaebaja vastus oli üldine ega lähtunud seaduse terminikasutusest. Vastus oli RahaPTS § 23 lg 2 kontekstis ka ebapiisav. Samas ei saa öelda, et kaebaja oleks vastanud teemast mööda. Ilmselt oleks lisaküsimuste esitamise kaudu saanud selgitada kaebaja teadmiste tegelikku ulatust. Vastuseks kuuendale küsimusele on kaebaja vastanud, et: „kavatseme töötada EL klientidega. Kolmandate riikidega ja mustadest nimekirjadest riikide klientidega me töötada ei soovi.“ Seega tekib küsimus, kas kontaktisik peaks vastuseid andma vastavalt RahaPTS sätete struktuurile (vt RahaPTS § 23 lg 2 p 5), mis juhul oleks tegemist pigem (kutse)eksamile sarnase teadmiste kontrolliga, või üksnes vastavalt konkreetse ettevõtte äriplaanile ja tegevussuunale. Kümnendas küsimuses küsiti, milliseid hoolsusmeetmeid on isik kohustatud rakendama RahaPTS-i kohaselt (sh Kale Cap OÜ). Kaebaja antud vastus küsimusele nr 10 on küllaltki pikk. Kaebaja vastuses pole küll kasutatud seaduse terminoloogiat, nt pole eraldi välja toodud riikliku taustaga isikuid (RahaPTS § 20 lg 1 p 5), tegelikke kasusaajaid (RahaPTS § 20 lg 1 p 3), kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindajat (RahaPTS § 20 lg 1 p 2), kuid kaebaja on siiski üldistatud kujul ja oma sõnadega kirjeldanud hoolsusmeetmete olemust vastavalt RahaPTS § 20 lg-le 1, sealjuures on eraldi välja toonud ärisuhete seire (RahaPTS § 20 lg 1 p 6), mistõttu ei nõustu kohus vastustaja järeldusega, et kaebaja on toonud välja üksnes RahaPTS § 20 lg 1 p-s 1 toodud meetmed. Siingi selgunuks isiku tegelik teadmiste ulatus lisaküsimuste esitamise kaudu. Küsimuses nr 11 tuli kaebajal välja tuua, millistel juhtudel tuleb kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kaebaja vastas: „Rakendame, kui tegemist on näiteks PEP; kui klient on geograafilise kõrgema riskiga või kui on kolmandatest riikidest; kui on mahukad käibed kliendil.“ Vastustaja hinnangul jättis kaebaja mainimata RahaPTS § 36 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud olukorrad. Kohus möönab, et kaebaja vastus on ebatäielik, kuid pole selge, et isik poleks olnud suuteline lisaküsimuste abil puudu jäänud vastuseid andma (arvestades mh RahaPTS § 36 lg 2 p-de 3 ja 4 suhtelist sarnasust). Vastustaja leiab, et isikul puuduvad piisavad teadmised rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise meetmetest ja nõuetest (küsimused 15, 17, 18, 19, 22). Küsimuse nr 15 („Milliseid rahvusvahelise sanktsioonide nimekirju Te teate?“) puhul isik küll teadis, kust vaadata rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohta informatsiooni, kuid küsitud oli konkreetseid 5(10)

3-22-75 nimekirju, millest isik oskas välja tuua vaid ÜRO nimekirja. Kohus nõustub sellega, et kaebaja vastus oli ebatäielik. Küsimusele nr 17 („Kuidas ja kui tihti kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt? Kuidas kontrollitakse sanktsiooni nimekirju?“) vastas kaebaja, et finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist kontrollitakse läbi RAB-i kodulehe. Finantssanktsiooni kontrolli tihedus on vastavalt ärisuhte seirele ja kõrgendatud riskiga klientide puhul kord poole aasta jooksul. Tavalise riskiga klientide puhul kord aastas. RAB-i hinnangul ei ole sellise perioodi jooksul tehtavad kontrollid piisavad. Finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist tuleks vastustaja hinnangul kontrollida vähemalt üks kord päevas ja kehtestatud meetmetele tuleks reageerida viivitamatult. Kuigi kohtu teada pole õigusaktides fikseeritud kontrolli sagedust ja osaliselt võib see sõltuda äriühingu tegevuse intensiivsusest, on vastustaja põhjendatult lugenud kaebaja vastuse ebarahuldavaks. Küsimusele nr 18 („Kuidas tuvastatakse võimalust, et klient on sanktsioneeritud isiku kontrolli all?“) vastas kaebaja, et isikult või ettevõttelt küsitakse, kes saatis raha ja raha päritolu tõendavaid dokumente. RAB-i hinnangul ei piisa vaid tuvastamisest, kes saatis raha ja millised on raha päritolu tõendavad dokumendid. Ettevõtte peab suutma tuvastama olukorra, kus tehingus kaasatud rahalised vahendid võivad kaudselt saada finantssanktsiooni subjektile kättesaadavaks või tehtav tehing toob kaudselt kasu finantssanktsiooni subjektile, kelle kontrolli all on klient tehingu teinud. Kohtu arvates vajanuks kaebaja teadmiste ulatuse selgitamine lisaküsimuste esitamist. Küsimusele nr 19 („Kuidas tuvastatakse finantssanktsiooni rikkuvat tehingut?“) vastas kaebaja, et Kale Cap OÜ-l ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamiseks kasutusel tehnilisi vahendeid, vaid neid tuvastatakse monitoorimise käigus. RAB toob välja, et tehnilise lahenduseta ei ole võimalik efektiivselt ja piisava kiirusega tuvastada finantssanktsiooni rikkuvat tehingut, eriti kui kliendi sõnul kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist teatud juhtudel kord poole ja kord aasta jooksul. Kohtul on kahtlus, kas vastava tehnilise lahenduse puudumine saab olla etteheidetav kontaktisikule tema teadmiste kontrolli menetluses, vaid see on pigem äriühingu juhatuse pädevusse kuuluv küsimus, millega tuleb tegeleda tegevusloa andmise üle otsustamisel. Küsimus nr 22 seisnes selles, milliseid andmeid esitatakse koos ISR teatega RAB-ile. Isiku sõnul edastatakse ISR teatega andmed kliendi, tehingu ja kliendiprofiili kohta ning kirjavahetuse andmed. RAB märgib, et ISR teatega tuleb esitada muuhulgas ka sanktsiooni subjekt, režiim, võetud meetmed ja millal meetmed kasutusele võeti. Juhul kui välja toodud andmeid ei ole ISR teatega esitatud, pole isik korrektselt mõistnud ISR teate sisu ja teade on valesti esitatud. Kohus möönab, et kaebaja vastus on olnud ebatäielik. Nõustuda tuleb sellega, et kaebaja vastused on kohati üldised ja ebatäielikud. Kontaktisiku nõuetele vastavuse kontroll ei vasta siiski HMS-i üldpõhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse nõudele. Selgusetuks jääb, kas tegemist on kutseeksami laadse teadmiste kontrolliga, kus eeldatakse kontaktisiku laiemaid teadmisi RahaPTS-st ja RSanS-st või hinnatakse kontaktisiku teadmisi konkreetse äriühingu profiili ja äriplaani silmas pidades. RAB lähtub pigem esimesest alternatiivist. RAB eeldab seaduse nõuete ja terminoloogia detailset tundmist, sealjuures ei piisa sellest, kui isik oskab üldjoontes kirjeldada kontaktisiku kohustusi. Kuna lisaküsimusi ei esitata ja küsimused on detailsed, eeldab kontaktisiku vestluse edukas läbimine eelnevat põhjalikku ettevalmistamist. Selline lähenemine pole õigusvastane, kuid sellisel juhul tuleb esitatavatest nõuetest eelnevalt teada anda, et isikud saaksid end vastavalt ette valmistada. Kui eeldatakse spetsiifilisi teadmisi, võib tulemuslikumaks kontrolli vormiks olla hoopis kirjalik test. Sellisel juhul saab määrata testi sooritamiseks nõutava punktisumma ja iga küsimuse osakaalu. Selliselt oleks läbipaistavalt paika pandud kontaktisikult eeldatav teadmiste tase. Tagatud oleks ka teadmiste objektiivne hindamine. Praeguses olukorras pole arusaadavalt teada antud, millist teadmiste taset kontaktisikult eeldatakse. Kuna lisaküsimusi ei esitata, pole ka selge, milline on kandidaadi teadmiste tegelik tase. 6(10)

3-22-75 Praeguses olukorras saaks RAB-i otsust lugeda õiguspäraseks, kui kontaktisiku kandidaadi vastused ei jäta kahtlust tema sobimatusest täita kontaktisiku ülesandeid. Kaebaja puhul sellist järeldust teha ei ole võimalik. Kaebaja vastustest nähtub, et ta on üldjoontes kursis kontaktisiku ülesannetega. Kaebaja vastustes esines vajakajäämisi, kuid lisaküsimuste esitamata jätmise tõttu pole kaebaja teadmiste tegelikku taset välja selgitatud. Vastustaja pole eelnevalt ka paika pannud kontaktisiku nõutavat teadmiste taset, st kas vestluse läbimiseks on vaja anda kõigile küsimustele õiged ja ammendavad vastused või on olemas ka teatav eksimisruum. Selliselt pole kohtul võimalik veenduda, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud otsus ei ole kontrollitav, mistõttu tuleb RAB-i vastavat otsust pidada õigusvastaseks. Teadmiste puudumine on üldjuhul kõrvaldatav enda täiendamise kaudu. Selgemat õiguslikku põhjendamist vajaks RAB-i praktika mitte võimaldada puuduvaid teadmisi täiendada ega taotleda uut hindamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(10)

3-22-75 ületanud oma pädevuse piire. Kohtul on võimalik hinnata vaid menetlustoimingu läbiviimise õiguspärasust, mitte anda sisulist hinnangut. Lähtuvalt vestlusel antud vastustest ja arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei sobi kaebaja täitma kontaktisiku ülesandeid. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda ja mõistma sätete sisu ning vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine kohustus, mõiste jm tähendab. RAB ei soovi ega hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid nende sisulist mõistmist. RAB ei ole keelanud kaebajal tulevikus mõne teise äriühingu tegevusloa taotluse menetluse raames olla määratud kontaktisikuks ning tulla uuesti vestlusele, kui ta on oma teadmisi täiendanud. RAB-il puudub lähtuvalt RahaPTS § 72 lg 1 p-st 2 ja §-st 17 võimalus sama menetluse raames lubada isikut nn kordusvestlusele, sest äriühingu poolt määratud kontaktisik peab vastama seaduses sätestatud nõuetele juba taotluse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8(10)

3-22-75

3-22-75 tegemisel igakordselt sisustada, lähtudes konkreetse ettevõtja ja taotlusega seotud asjaoludest. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt halduskohtuga kaebajaga läbi viidud vestluse protokolli (dtl 6 jj) põhjal (ja arvestades, et kaebajat ei olnud eelnevalt teavitatud vestluse olemusest) veendunud, et kaebaja ei sobi kontaktisikuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja vastused vestlusel olid küll osaliselt üldsõnalised ja puudulikud, kuid samas ei andnud RAB kaebajale ka võimalust oma vastuseid täiendada, esitades täiendavaid küsimusi või andes teada, millise täpsusastmega vastuseid oodatakse. Kaebajaga läbi viidud vestlus ei andnud seetõttu adekvaatset pilti sellest, milline on tema tegelik teadmiste tase ja kas ta on sobiv töötama kontaktisikuna. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.