lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1992/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1992/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1992/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1992

Määruse kuupäev

14. september 2023

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks haldusasjadega nr 3-21-2264 ja 3-22158 seotud asjaoludel

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 19. märts kuni 18. juuli 2023 kohta.
2.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
1.Tartu Halduskohus jättis 7. jaanuari 2022. a otsusega asjas nr 3-21-2264 rahuldamata X kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks algatada tema ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsministeeriumi 28. septembri 2021. a vaideotsuse nr 11-7/5649-2 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. jaanuari 2023. a otsusega asjas nr 3-21-2264 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis 23. mai 2023. a määrusega X kassatsioonkaebuse asjas nr 3-21-2264 menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2264 23. mail 2023. Lisaks jättis Riigikohus 15. augusti 2023. a määrusega X teistmisavalduse menetlusse võtmata.

3-23-1992

2.Tartu Halduskohus jättis 17. märtsi 2023. a otsusega asjas nr 3-22-158 rahuldamata X kaebuse Tartu Vangla 3. detsembri 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 ja 4. jaanuari 2022. a protokolli tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga kohaldati X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamist. Vaidlustatud protokolliga otsustati käskkirjas nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist jätkata. Tartu Ringkonnakohus tagastas 23. mai 2023. a määrusega asjas nr 3-22-158 X apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2023. a otsuse peale. Riigikohus jättis 27. juuni 2023. a määrusega X määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2023. a määruse peale menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2023. a otsus haldusasjas nr 3-22-158 27. juunil 2023.
3.X esitas 19. juulil 2023 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse, paludes määrata endale advokaadi, et pöörduda haldusasjadega nr 3-21-2264 ja 3-22-158 seotud asjaoludel kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
4.Tartu Maakohus keeldus 24. augusti 2023. a määrusega X taotlust riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmast. X esitas 24. augusti 2023. a kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tartu Maakohus 11. septembri 2023. a määrusega rahuldas. Ühtlasi jättis Maakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ja edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohtule saabus X 19. juuli 2023. a riigi õigusabi taotlus 11. septembril 2023. Kohus korraldas taotluse tõlkimise eesti keelde. Taotluse kohaselt tegi Riigikohus haldusasjades nr 3-21-2264 ja 3-22-158 lõpliku otsuse. Kohus rikkus nendes asjades ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Asjas nr 3-21-2264 vaidlustas taotleja vanglaametnike tegevusi: teda hoiti üksiktingimustes, tema suhtes kohaldati käeraudu, teda peksti ja ta jäeti ilma kohtumistest lähedastega. Ta esitas haldusasjas nr 3-21-2264 kaebuse haldusasjas nr 3-21-236 tehtud Tartu Halduskohtu 16. novembri 2021. a otsuse alusel. Kohus tunnistas, et vangla rikkus tema suhtes põhiseaduse §-s 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) art-s 8 nimetatud õigusi ja vabadusi, kuid keeldus hüvitist õigusvastaselt välja mõistmast. Asjadest nr 3-21-2264 ja 3-22-158 on näha, et vangla hoidis taotlejat kaua üksiktingimustes nii tavakambris kui ka kartseris. Psühhiaater on 2020. a ekspertiisiaktis tuvastanud, et taotlejal on psüühilised häired. Psüühiliste häiretega inimesi ei tohi üksikkambrisse paigutada. Taotleja sai vanglaametnike tegevuse tõttu tõsise psüühilise trauma ning on sunnitud end nüüd ravima.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).

3-23-1992

7.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.
7.1.Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik.
7.2.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte vabakasutuskontost ajavahemiku 19. märts kuni 18. juuli 2023 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused raha juurde teenida piiratud. Seega võimaldab taotleja majanduslik seisund talle riigi õigusabi määrata.
8.RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. Art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.
8.1.Taotleja on ammendanud haldusasjades nr 3-21-2264 ja 3-22-158 kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud kaebuse esitamise neljakuuline tähtaeg (vt määruse punktid 1–2).
8.2.Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et X kaebus EIK-ile haldusasjadega nr 3-21-2264 ja 3-22-158 seotud asjaoludel oleks selgelt põhjendamatu. Taotleja väite kohaselt rikkus kohus haldusasjades nr 3-21-2264 ja 3-22-158 ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Tegemist on paljasõnalise väitega, sest taotleja ei ole esile toonud konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut, mida saaks EIÕK art 6 rikkumisega seostada. Taotleja teise väite kohaselt keeldus kohus haldusasjas nr 3-21-2264 rahuldamast tema kahju hüvitamise nõuet vaatamata varem tehtud kohtulahendile haldusasjas nr 3-21-236. See väide on ebaõige, sest taotleja ei esitanud haldusasjas nr 3-21-2264 hüvitamiskaebust. Samuti olid nende kohtuasjade asjaolud erinevad (haldusasi nr 3-21-236 puudutas 2021. a jaanuaris aset leidnud

3-23-1992

sündmusi; haldusasjas nr 3-21-2264 sai vaidlus alguse taotleja 2021. a mais vanglale esitatud taotlusest). Taotleja väitis riigi õigusabi taotluses ka seda, et teda kui psüühiliselt haiget inimest ei oleks tohtinud üksinda kambrisse või kartserisse paigutada. See väide seostub haldusasjaga nr 3-22-158. Nimetatud asjas jäi jõusse halduskohtu otsus ning otsuse põhjendustest nähtuvalt andis kohus taotleja samale väitele põhjalikult argumenteeritud hinnangu (vt Tartu Halduskohtu

17.märtsi 2023. a otsuse p-d 16–20). Taotleja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, mis osutaks EIÕK rikkumisele. Võttes arvesse, et EIK lähtub üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka põhjuseta tõendite hindamisse, ei oleks kaebusel ka selles osas eduväljavaateid.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu.
10.Kuna määrus kajastab taotleja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja