Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.09.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lapsele koha võimaldamiseni elukohajärgses Kiili valla munitsipaallasteaias. Kohus võttis 06.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõudes mõista Kiili vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 437 eurot ja 85 senti koos viivisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

ajavahemiku 01.06.2022 kuni 29.11.2022 eest. Hinnang transpordikuludele on kokkuvõttes järgmine: Kiili valla kõige kaugeimas lasteaias käies oleks transpordikulu olnud 230,14 eurot. - Põnnila eralastehoius käimisega seoses on transpordikulu 397,53 eurot. - Seega transpordi eest on rohkem makstud 167,39 eurot. 2022. aasta juuni, juuli ja august oli kaebaja teekonnaks kodust (xxxxxxx) eralastehoidu Põnnila OÜ (Vana Tartu mnt 20, Järveküla, Rae vald). Hommikul edasi-tagasi ja õhtul edasitagasi. Kaebaja oli lapsehoolduspuhkusel ja töökoha asukoht asjasse ei puutu. Teine lapsevanem, kes käis sel perioodil tööl, ei saanud last ise tööle sõites hoidu viia, kuna tema tööpäev algab kell 07:30, kuid Põnnila erahoid avatakse 08:00. Samuti ei olnud tal võimalik ka töölt tulles last hoiust ära tuua, kuna suvekuud olid lapsele harjutamiseperiood ehk siis hoiupäevad olid lühemad. Seetõttu tuli kaebajal, kui kodusel lapsevanemal, kaks korda päevas edasi- tagasi sõita. Alates 2022. aasta septembrist läks kaebaja tagasi tööle ning sellest ajast on teekonnaks kodust (xxxxxxxx) eralastehoidu Põnnila OÜ (Vana Tartu mnt 20, Järveküla, Rae vald) ning erahoiust tööle (Mäealuse 2/2, Tallinn). Töö asukoht on Tallinnas, aga Põnnila erahoiu tõttu tuleb tööle sõita suurema ringiga, kui seda oleks tulnud teha Kiili valla lasteaia puhul. Ehk siis hoid ei jää Mäealuse 2/2 suunas.

KOHTU PÕHJENDUSED

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Riigikohtu halduskolleegium oma 07.10.2015 otsuses nr. 3-3-1-11-15 punktis 12 selgitanud, et kannatanule ei tule hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Tuginedes KELS § 10 lg 1 sõnastusele ja väljakujunenud kohtupraktikale võib väita, et kahju ärahoidmine, mis on tekkinud näiteks enammakstud söögiraha tõttu on KELS § 10 lg 1 eesmärgiks, kuid kulutused transpordile sellise kahju sisse kuuluda ei pruugi. KELS § 10 lg 1 sätestab muu hulgas, et valla- või linnavalitsus loob võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Teeninduspiirkonnad võivad olla piisavalt suured ja varustatud suhteliselt halva ühistranspordiga, kus muud võimalust kui isikliku sõiduauto kasutamist laste viimiseks võimalik kasutada pole. Munitsipaallasteaeda viimisel tekkiv kulu ei pruugi olla suurem ega välditav, mistõttu tuleb hinnata, kas KELS § 10 lg 1 kaitse eesmärgiks on ka transpordiga seonduva kahju ärahoidmine. KELS § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Tallinna Ringkonnakohus viitab haldusasjas nr. 3-21-336 punktis 17 muu hulgas õiguskantsleri seisukohtadele (01.06.2020 seisukoht nr 7-5/200640/2003209 punktid 33 ja 34, 21.05.2021 seisukoht nr 75/210971/2103494), kus õiguskantsler selgitab, et ehkki KELS ei sätesta, kui kaua võib kuluda aega kodust lasteaeda jõudmiseks ja ei keela volikogul kehtestada teeninduspiirkonnaks kogu asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, ei ole vald või linn täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. See tähendab, et lasteaiakoha pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega. Seadus ei näe ette, et lapsele peab andma lasteaiakoha, mis asub tema pere elukohale võimalikult lähedal. Siiski ei saa lugeda valla- või linnavalitsuse kohustust täidetuks, kui perele pakutakse kohta lasteaias, kuhu minek võtab näiteks ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. Tallinna Ringkonnakohus jagab eelnimetatud seisukohta, tuues oma otsuse punktis 18 välja, et eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus. Kuna nii õigusnormid kui kohtupraktika toetavad olukorda, kus munitsipaallasteaias koha loomata jätmise tõttu tekkinud kõrgem kulu tuleb üldjuhul kaebajatele hüvitada, peab nõustuma eeltoodud põhjendustega, et kõrgem kulu võib tekkida ka transpordi osas. Kuna võib tekkida olukordi, kus transpordile kulunud kõrgem kulu tuleb kaebajale hüvitada, peab jaatama tõlgendust, et KELS § 10 lg 1 kaitse eesmärgiks on ka transpordiga seonduva kahju

ärahoidmine. Transpordiga seonduv kahju peab olema kohaliku omavalitsuse vastutusel põhineva asjaoluga sellises seoses, et kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuigi normi kaitse eesmärgiks on ka transpordiga seonduva kahju ärahoidmine ei tähenda see, et nimetatud kahju tuleb alati hüvitada. Antud juhul oli kaebajal võimalik kasutada alternatiivseid lahendusi lapse eralastehoidu Põnnila viimisel. Kõigepealt oli võimalik laps lasteaeda viia ka ühistranspordiga. Reisiplaneerija rakenduse kohaselt (reisiplaneerija.tallinn.ee) liigub ühistransport peatuste Kiili ja Veski vahel pidevalt. Kuigi aeganõudvam ja tülikam lahendus ei saa jaatada olukorda, kus laste lasteaeda viimine peab toimuma alati vaid sõiduautoga. Pealegi on kaebaja öelnud, et esimesed kolm kuud (juuni, juuli ja august) oli kaebaja lapsehoolduspuhkusel ja tööl ei käinud, mistõttu oli võimalik last lastehoidu viia ka ühistranspordiga. Lisaks eelnevale on kaebaja öelnud, et aprillis oli võimalik proovida ka lastehoidu Roosiõis (Roosiõis MTÜ), millest saab järeldada, et kaebajal oli võimalik panna laps nimetatud lastehoidu, kuid kaebaja loobus sellest võimalusest. Nimetatud lastehoid Roosiõis asub kaebaja elukohale lähemal kui Kiili lasteaia Kangru maja. Lastehoid Roosiõis jääb kaebaja elukohast ca 8 km kaugusele, kaebaja töökoha suunas Tallinna poole. Lisaks on kaebaja töö ja kodu vahel olemas ka näiteks Tallinna Raku lasteaed ja Tallinna Männiku lasteaed, mis jääksid kaebaja töölesõiduks kasutatava marsruudi sisse ja kaebaja kodule lähemale kui täna kasutatav Põnnila lastehoid. Kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vabade kohtade olemasolul on võimalik ka teises teeninduspiirkonnas olevaid lasteaedu kasutada. Eelneva kokkuvõtteks selgub kohtule, et kaebajal oli võimalus alternatiivide kasutuseks nii transpordi kui lastehoiu osas, mistõttu nõuet transpordile tekkinud kulude osas kohus ei rahulda. Kohtu hinnangul võiks olla transpordikulu hüvitatav olukorras, kus teeninduspiirkonnas asub üks lasteaed ja sinna poleks kohta saada. Kohta oleks võimalik saada teise lasteaeda või lastehoidu, mis aga asuks teeninduspiirkonnas olevast lasteasutusest kaugemal, sinna ei läheks ühistransporti ning lähemal ei oleks ühtegi muud võimalust lapsehoiuks või lasteaeda viimiseks. Sellist olukorda antud hetkel ei esine. Lasteaeda sõitmise kulu ei kompenseerita neile vanematele, kes saavad õigeaegselt koha teeninduspiirkonna lasteaias. Kohalikul omavalitsusel pole kohustus pakkuda kohta kodule kõige lähedasemas lasteaias, st sageli võib olla tee lasteaiani üksjagu pikk. Sõidu kompenseerimine osadele vanematele võib tähendada ebavõrdset kohtlemist. Teisalt on lasteaeda toomine sageli ühitatav teiste tegevustega – tööle ja poodi minek, huviringid jms. Kahju hüvitamise loogikast tulenevalt tuleks hüvitisest igasugune muu kasu maha arvata. Kuna seda ei saa välistada ega ole tõendatud, et tegemist on igapäevaselt olnud puhtalt n.-ö ekstrasõitudega, ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine ka sellest aspektist põhjendatud.

lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik. Kaebaja osas tuleb hakata viivist arvestama hetkest, millal kaebaja vastava avaldusega vastustaja poole pöördus ehk 05.10.2022 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Vastustaja nõustus seadusjärgse viivise tasumisega. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kogunenud viivist summas 26, 86 eurot. Kohus kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Viivisekalkulaatorit on tsiviilkohtute praktikas tunnustatud viiviste arvutamise usaldusväärse abivahendina.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.