lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1311/11

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1311/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1588
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusPGS § 10 lg 1PGS § 7PS § 37 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-887/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.04.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

07.08.2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1311

Haldusasi

X kaebus Tallinna Haridusameti 19.05.2023 käskkirja tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks andma X lastele koht Tallinna Inglise Kolledžis

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Jaan Lindsaar

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas oma xx xx xxxx sündinud laste elukohajärgse kooli määramise taotluse, mille kohaselt soovis lastele kooli kohta Tallinna Inglise Kolledžisse (TIK) inglise õppekeelega esimesse klassi.
2.Tallinna Haridusamet määras 19.05.2023 käskkirjaga X lastele elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kooli. Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 10 lg 1). Seega PGS kohaselt võib lisaks arvesse võtta ka muid asjaolusid kui seaduses sätestatu. Tallinna Linnavalitsus on PGS-is sätestatud ülesande täitnud, andes 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“, mille eesmärk on anda igale koolikohustuslikule isikule kindlustunne, et talle on põhihariduseomandamiseks tagatud õppekoht kindlas koolis. 2) Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades varasema registrikandega isikuid. Kõige lähem eesti õppekeelega kool laste elukohale on Tallinna 21. Kool (296 m), mis määratakse kooli ruumiressurssi, õppekorraldust ja klassikomplektide üldarvu arvestades elukohajärgseks kooliks 89 lapsele. Tallinna 21. Kooli on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 170 lapsevanemat, mistõttu ei ole kõigile lastele Tallinna 21.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata Tallinna 21. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 06.07.2019. 3) Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja laste elukohaks xxxxxxxx alates 24.11.2022. Sama pere teisi lapsi Tallinna 21. Koolis ei õpi. Laste elukohale lähim kool, mis määratakse elukohajärgseks kooliks, on Tallinna Südalinna Kool (832 m), mis asub laste elukohast mõistlikus kauguses.

3.X esitas 12.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib vaidlustada Tallinna Haridusameti 19.05.2023 käskkirja nr T-7-1/23/179 ning kohustada Tallinna linna ja TIK-i andma tema xx xx xxxx sündinud lastele koolikoht TIK-is, põhjendades kaebust järgmiselt: 1) Kaebaja soovib lapsed õppima panna TIK-i. Tallinna Haridusamet määras kaebaja lastele koolikohad Tallinna Südalinna Kooli. Lapsed on elanud terve elu Ameerika Ühendriikides (USA) ning õppisid erakooli õppevormis koduõppel. Põhiseadus (PS) kindlustab hariduse vastavalt laste võimetele ja kooli programmile. 2) Laste emakeeleks on inglise keel ning eesti keelt nad ei oska, mistõttu peaksid nad hakkama käima eriklassis, kuid väikerühmad on mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Kooli lõppedes saavad lapsed tõendi, mitte diplomi. Kaebaja lastel erivajadused puuduvad, kuid neil ei ole võimalik saada ka kvaliteetset haridust seoses õppe toimumisega eesti keeles. Üleminek eesti keelele peaks toimuma sujuvalt ja laste oskustele tuginedes. Ainus lahendus kvaliteetse hariduse saamiseks on lastel alustada õpinguid inglise õppekeelega klassis ning paralleelselt omandada eesti keelt. 3) Tallinna Haridusamet 13.01.2023 käskkirjaga nr T-7-1/23/10 kinnitatud „Tallinna Inglise Kolledži vastuvõtu tingimused ja kord 2023“ p 3.1.1. kohaselt võetakse 1. klassi IB PYP ingliskeelse õppesuuna rühma vastu eelkõige välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste töötajate ja kokkulepete alusel Eestis tööle asuvate välisriikide kodanikest spetsialistide lapsed. Samuti võetakse TIK-i 1. klassi IB PYP ingliskeelse õppesuuna rühmadesse need Eesti kodanike lapsed, kelle vanem töötab diplomaatilisel ametikohal ja/või kes on vähemalt kaks aastat õppinud välisriigis asuvas IB koolis või rahvusvahelises koolis seetõttu, et tema üks vanematest töötas või töötab, tööandja kirjaliku kinnituse kohaselt, välisriigis. Kaebaja lastel ei ole objektiivsetel põhjustel olnud võimalik täita IB koolis käimise võimalust, kuivõrd Texase osariigis PYP programmi järgi õpet pakuvad väga vähesed koolid. Kaebaja on välisriigis töötanud kauem kui 2 a, kokku 20 a, mistõttu kaebaja lapsi saab ja peab kooli vastu võtma. Kaebaja tõlgendab TIK vastuvõtu tingimust selliselt, et kooli võetakse vastu ka neid lapsi, kelle vanemad ei kuulu kõrgete riigiametnike hulka. Kaebaja on TIK-i pääsemiseks valmis läbima nõutud katsed, mida TIK direktor ei pidanud aprillikuus vajalikuks läbida. Kaebusele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohus jättis 10.07.2023 määrusega rahuldamata, leides, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetset koolikohta või õpet inglise keeles. Määrus jõustus vaidlustamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 2(4)
5.Kohus jääb 10.07.2023 määruses väljendatud seisukohale, et kaebajal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda konkreetset koolikohta või õpet inglise keeles. Nagu kohus selles määruses märkis, annab PS § 37 lg 1 igaühele õiguse haridusele, st õiguse saada kohustuslikus ulatuses tasuta haridust. PGS § 10 lg 1 sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning PGS § 7 lg-tes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.
6.Tallinna Linnavalitsus on 21.12.2021 vastu võtnud määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132), millega on kehtestatud põhihariduse omandamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule (§ 1). Vastavalt määruse nr 132 § 2 lg-le 1 tagatakse õppimisvõimalus Tallinna linna munitsipaalkoolis igale isikule, kelle elukoha aadress rahvastikuregistri järgi on Tallinna linn. Määruse nr 132 § 7 lg 3 kohaselt on elukohajärgseks kooliks mh Tallinna Südalinna Kool. Määruse nr 132 § 7 lg 4 kohaselt ei määrata Tallinnas elukohajärgseks kooliks aga TIK-i.
7.Praeguses asjas on kaebaja esitanud enda mõlema lapse kohta koolikohustuslikule isikule elukohajärgse kooli määramise taotluse TIK-i koolikoha määramiseks (dtl-d 25 ja 26). Tallinna Haridusamet määras vaidlusaluse käskkirjaga kaebaja lastele elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kooli.
8.Esiteks märgib kohus veelkord, et ülaltoodust nähtuvalt ei määrata TIK-i Tallinnas elukohajärgseks kooliks.
9.Teiseks, nagu täpsemalt selgitatud 10.07.2023 määruse p-s 10, võetakse Tallinna Haridusameti juhataja 13.01.2023 kinnitatud käskkirja lisaga 5 „Tallinna Inglise Kolledži vastuvõtu tingimused ja kord 2023“ kehtestatud TIK-i vastuvõtmise korra kohaselt TIK-i
1.klassi IB PYP ingliskeelse õppesuuna rühmadesse vastu eelkõige välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste töötajate ja kokkulepete alusel Eestis tööle asuvate välisriikide kodanikest spetsialistide lapsed, aga ka Eesti kodanike lapsed, kelle vanem töötab diplomaatilisel ametikohal ja/või kes on vähemalt 2 a õppinud välisriigis asuvas IB koolis või rahvusvahelises koolis seetõttu, et tema üks vanematest töötas või töötab, tööandja kirjaliku kinnituse kohaselt, välisriigis. 9.1 Kaebaja tugines algses kaebuses asjaolule, et ta on Eesti kodanikuna välisriigis töötanud 20 a. Kaebaja ei ole aga töötanud diplomaatilisel ametikohal. Kaebaja selgitas 15.06.2023 menetlusdokumendis, et tema amet USA-s Texase osariigis oli „Licensed Massage Therapist“. 9.2 Ka ei ole kaebaja lapsed välisriigis elades vähemalt 2 a IB õppekavaga koolis õppinud. Kaebaja on nii kohtule vastates kui ka Tallinna Haridusametiga suhtluses selgitanud, et lapsed on seni õppinud USA-s koduõppel, kus kaebaja on neid õpetanud eesti keeles. Kaebaja on haridusametile selgitanud, et laste keeleoskus 2022. a detsembri seisuga oli algstaadiumis (saavad aru lihtsatest käskudest, limiteeritud sõnavara on olemas, oskavad numbreid kuni tuhandeni, teavad värve, aastaaegu, kuid, päevi, suundasid, küsisõnu, päevi) ning et järgmisel õppeaastal jätkavad nad õpinguid Eestis, eesti õppekeelega koolis, kusjuures nad soovivad õppida tavaklassis, mitte nn eliitklassis (dtl 47). Samuti selgitas kaebaja enda kavatsust esitada
15.märtsil avaldus 21. Kooli kui elukohalähedasse kooli. Kaebaja selgitas haridusametile ka seda, et tal ei ole plaani minna tagasi Texasesse (dtl 46). 9.3 Kaebaja teavitas 11.07.2023 menetlusdokumendis kohut, et tal on alates 2009. a lisaks eesti kodakondsusele ka USA kodakondsus. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta seetõttu vastaks TIKi vastuvõtmise korra p 3.1.1 esimesele lausele. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks välisriigi kodanikust diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni 3(4)

esinduse töötaja või riiklike tegevuskavade alusel Eestis tööle asuv välisriigi kodanikust spetsialist. Kaebaja ei ole USA kodakondsusele ka varasemalt haridusametiga suhtluses tuginenud.

10.Kolmandaks viitas kohus 10.07.2023 määruse p-s 10, et TIK-i vastuvõtmise korra p 3.1.2 kohaselt toimub vastuvõtt 1. klassi IB PYP õppesuuna õpperühma õpivalmiduse ja õppetoe hindamise määramisega ning Eesti kodanikest õpilastele keeletaseme väljaselgitamisega aprilli koolivaheajal. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks vastavalt korras sätestatule üldse kooli kandideerinud. Kaebaja on esitanud taotlused lastele elukohajärgse kooli määramiseks, olles eelnevalt Tallinna Haridusametile korduvalt selgitanud soovi panna lapsed elukohalähedasse kooli, seejuures nn tavaklassi.
11.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna vastustaja on kaebaja lastele koolikohad määranud, on vastustaja talle kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesande täitnud ning kaebaja lastele on tagatud õigus saada kohustuslikus ulatuses tasuta haridust. Nagu 10.07.2023 määruses selgitatud, ei tähenda õigus haridusele ja põhiõigus õppida õigust konkreetsele kohale vanema soovitud koolis. Riik ei ole PS kohaselt kohustatud pakkuma haridust muus keeles kui eesti keeles ja kaebajal ei ole õigust nõuda, et tema lastele tagataks tema soovide kohane haridus, sh vastavalt kaebaja soovile inglise keelne haridus. Kui vanem soovib lapsele anda teistsugust haridust kui kohaliku omavalitsuse haridusasutustes pakutakse, on tal õigus laps erakooli paigutada.
12.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda, et tema lastele antaks õppekoht TIK-i inglise õppekeelega esimesse klassi. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja