Korrakaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-430 X valduses olnud vara (350 000 Ukraina grivnat), mis on 30.11.2022 võetud Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt hoiule, käsutamist alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB-le sai teatavaks, et X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 350 000 Ukraina grivnaga (UAH). Tolliseaduse § 661 alusel võttis MTA nimetatud sularaha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2018 määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 rakendamiseks hoiule kuni 05.12.2022. RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 31/916-6 tollikontrolli käigus hoiule võetud 350 000 UAH käsutuspiirangu 30 päevaks. Kuna X ei esitanud RAB-le vara legaalset päritolu tõendavaid selgitusi või dokumente ning RAB-i analüüsi ja toimingud ei lükanud ümber kahtlust, et X valduses olnud vara võis olla kuritegeliku päritoluga, siis kehtestas RAB 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-4 X vara 350 000 UAH suhtes käsutuspiirangu 60 päevaks, mis lõpeb 04.03.2023. X esindaja edastas RAB-le 19.02.2023 selgitused ja dokumendid, mille kohaselt on isik osaliselt töövõimetu ja elab koos emaga Narvas. Isik võttis ema nõusolekul tema kontolt 17.08.2022–09.10.2022 sularahas välja kokku 14 800 eurot, mida nad hoiustasid oma kodus, kuna ema ei usalda pankasid. X-le tehti ettepanek vahetada eurod grivnade vastu ning ta arvas, et suudab valuutavahetusest natuke teenida. Seega andis isik enda tuttavale umbes 7000 eurot ja sai vastu grivnad, mille ta soovis Eestis vahetada tagasi eurodeks. X esindaja 23.02.2023 täiendavate selgituste kohaselt oli tegemist spontaanse nn „tehinguga“, mis isiku mälu järgi toimus 2022. a novembri lõpus. Vahetus tehti Y-ga (perekonnanime ei tea), kes on X jaoks „teretuttav“ ja kellega kohtuti juhuslikult ühes Narva baaris, kus tuli jutuks, et on grivnade vahetuselt on võimalik teenida väikest lisaraha. Raha üleandmine toimus Narvas ja X ei küsinud Y-lt raha päritolu kohta ega seda, kas tema käes võib olla veel grivnasid ja kas ta on teinud sarnaseid tehinguid ka teiste isikutega. Varasemates selgitustes on X märkinud, et sai grivnad Venemaal ja seda kinnitab MTA isiku läbivaatuse akt. Kuna RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust ning kõik asjaolud viitavad sellele, et vara ei kuulu isikule, kelle valduses see enne MTA poolt hoiule võtmist oli, taotleb RAB halduskohtu luba vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku tuvastamiseni. Vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele või isikutele, kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi tervikuna. RAB palus ühtlasi HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 alusel piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute juurdepääsu vara käsutamise piiramise (sh RAB-i 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste) aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ning avaldada määrusest üksnes resolutsioon, asendades isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5). Faktilistes asjaoludes toodu ei ole varaga seotud isikule ega ühelegi kolmandale isikule teada, mistõttu ei ole lubatud neid ühelegi kolmandale isikule, sh varaga seotud isikule avaldada. Asjas esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused.

3-23-430 RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6 kehtestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on vajalik seoses vara legaalse päritolu tõendamisega, ning RAB-i 03.01.2023 ettekirjutusest tuleneb, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Täidetud on ka eeldus, et esinema peab kahtlus, et piiratav raha on seotud rahapesuga. RAB on 27.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid ja puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid. RAB-i analüüs ja toimingud ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegeliku päritolu osas. Seega ei saa pidada alusetuks RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust ja põhjendamatuks soovi selgitada täiendavalt välja raha päritolu. RahaPTS § 57 lg 10 kohaselt on RAB kohustatud varale seatud piirangud vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel viivitamatult lõpetada. RAB on materjalidega tutvumise piiramise taotluses tuginenud RahaPTS § 53 lg-le 4, § 55 lg 3 p-dele 1–3 ja § 60 lg-le 1. Kohus nõustub, et RAB-i redigeerimata taotluses ja selle lisades toodud andmed võivad sisaldada teavet, mille avaldamine võib kriminaalmenetluse läbiviimist ohustada. Tegemist on prognoosotsusega. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi, tutvudes RAB-i taotluse ja tõenditega juurdepääsupiiranguteta osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-430 tõendeid ja dokumente, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu, kuid selliseid tõendeid ei ole lisatud ka määruskaebusele. Rahapesu tõkestamise üks eesmärke on ka tõkestada kuritegeliku tulu legaliseerimist. Vara on võimalik vabastada üksnes siis, kui puudutatud isik tõendab vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 10). Kahtlusi süvendab mh puudutatud isiku tegevusetus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 9). RAB-l on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vara ei kuulu määruskaebuse esitajale ning vara tegelik omanik vajab endiselt tuvastamist. RahaPTS § 55 lg 3 esimene lause sätestab üldreegli, millest teevad erandi sama sätte teine lause koos p-dega 1–3. RAB-l on RahaPTS § 55 lg 3 p 1 järgi õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Teabega tutvumine võiks aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või korraldada tegevusi ümber viisil, mis võib takistada rahapesu tõkestamist ning seeläbi oleks ohustatud avalik kord ja Eesti majandusruum tervikuna. Dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ja kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis, vaid kriminaalmenetluse alustamine peaks olema ettenähtav või tõenäoline (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13; 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p 15). RAB-i ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldav teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 19 ning RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel ning see info ei ole saanud teatavaks varaga seotud isikule. Avalik huvi teabe saladuses hoidmiseks on teabe iseloomu ning RahaPTS §-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades kaalukam kui puudutatud isiku huvi kontrollida haldusaktide faktilist põhistust. Dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et faktilisi asjaolusid sisaldava teabega tutvub kohus. RAB palub avaldada kohtumäärusest üksnes resolutsioon ja asendada isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(8)

3-23-430

3-23-430 olukorras, kus pidi olema selge, et Ukrainas toimuv sõjategevus kestab vähemalt mõnda aega ja raha tugevnemist ei ole niipea oodata.

6(8)

3-23-430

3-23-430 2196, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrus nr 3-22-1771, p-d 21–22). Praegune määrus ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1 ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.