Kohtuasja number
3-23-1489
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartus, 5. juulil 2023 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 07.07.2023)
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Annaliisa Vincjunaite Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse - XX, sünniaeg xx.xx.xxxx
Edasikaebamise kord ja muud 3. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest.
- puudutatud isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteo korras karistatud, s.h korduvalt karistatud vangistusega; - puudutatud isikule on kriminaalasjades kohaldatud käitumiskontrolli, ta on katseaja nõudeid rikkunud. See näitab, et vangistuse täitmisele pööramise oht ei motiveeri isikut õiguskuulekale käitumisele; - puudutatud isikul ei ole reisidokumente ja ta on korduvalt keeldunud nende muretsemisele kaasa aitamast. Vangla tegi 20.06.2023 puudutatud isikule ettepaneku täita taotlus tagasipöördumistunnistuse saamiseks, puudutatud isik keeldus sellest ja ei põhjendanud oma keeldumist; - puudutatud isik on selge sõnaga öelnud, et ta ei kavatse lahkuda; - leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna PPA-l puudub isiku suhtes tema senise käitumise põhjal sellisel määral usaldus.
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 p 4 ja 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, või ta on teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtupraktikas leitakse, et isiku põgenemisohtu ei saa jäigalt siduda nende asjaoludega, vaid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu lahend 3-3-1-93-16 p 13).
vormistamisele ja ei avaldanud ka kavatsust vabaduses sellega tegelda. Samas selgus kohtuistungil, et puudutatud isikul on ekslik arusaam, justkui kaasneks dokumentide vormistamisega tema kohene väljasaatmine Eestist. Puudutatud isikul on tulevikus võimalik näidata, kas ta asub kaasaaitamiskohustust täitma pärast seda, kui ta on endale selgeks teinud oma õigusliku olukorra ja tal on tekkinud võimalus pöörduda Venemaa Föderatsiooni saatkonda passi taotlemiseks. Kohus märgib, et kaasaaitamisest tagasipöördumistunnistuse vormistamisele ei oleks ka mingit reaalset kasu olnud. Kohtu teada on tegemist lühikese kehtivusajaga dokumendiga. Avalikult kättesaadavad andmed Venemaa Föderatsiooni Eesti suursaatkonna kodulehel (https://estonia.mid.ru/ru_RU/svidetel-stvo-na-vozvrasenie) ütlevad, et tagasipöördumistunnistus antakse tähtajaks, mis on tagasipöördumiseks vajalik, aga maksimaalselt 15 päevaks. Kui puudutatud isiku väljasaatmine Eestist on tema taotlusel esialgse õiguskaitse korras keelatud kuni kohtuasja 3-23-869 lahendamiseni, siis ei ole tal praegu mõtet taotleda dokumenti, mis kehtib 15 päeva. Kohus peab oluliseks ka seda, et reisidokumendi puudumine iseenesest ei takista puudutatud isiku väljasaatmist, kuna Eesti Vabariik saab esitada Venemaa Föderatsioonile taotluse puudutatud isiku tagasivõtmiseks tema tahtest olenemata. Eeltoodut arvestades ei saa pidada proportsionaalseks puudutatud isiku kinnipidamist põhjusel, et ta ei ole seni kaasa aidanud reisidokumendi vormistamisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.