Korrakaitse › Vanglad

3-22-473 § 47 lg 1 vastu. Vanglas oli 23.11.2021 menüüs supp, mida serveeriti pealt suletava kaanega nõus. Kuna kaaned ei sulgu hermeetiliselt, siis võib toidu üksusesse transportimisel ääreni täis kausi puhul supp vähesel määral loksuda üle kausi ääre. Vangla möönab, et supikausist oli väike kogus vedelikku üle tilkunud, millest jäi kausi alla kandikule jälg. Kuna vähesel määral üle ääre tilkunud supp ei muuda toidu kvaliteeti, ei vähenda olulisel määral toidu kogust ega kahjusta kinnipeetava tervist, siis keeldus valvur supi väljavahetamisest. Kuna taotleja keeldus ise supi vastuvõtmisest, siis ei jäänud ta õhtusöögita vanglaametnike tegevuse tõttu. Vangla on juhtinud siiski toidujagajate tähelepanu sellele, et nad oleksid käruga liikumisel ettevaatlikumad. Samuti ei ähvardanud vanglaametnik taotlejat ettekande koostamisega, vaid ettekande koostamine oli VangS §-st 133 tulenev ülesanne. Kandikule tekkinud supijälg võis taotlejat visuaalselt häirida, kuid see ei saanud riivata tema õigusi määral, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist.

3-22-473 Vastustaja on kinnitanud, et kõik Tallinna Vangla köögis tööülesandeid täitvad lepingulised töötajad omavad toiduhügieeni koolituse sertifikaati ja tervisetõendit. Samuti on kõigil kinnipeetavatest köögitöölistel toidu käitlemiseks nõutavad tervisetõendid ja toiduhügieeni alal koolitavad kinnipeetavaid jooksvalt sertifikaati omavad lepingulised teenistujad. Kohtul ei ole alust kahelda, et vastustaja täidab kinnipeetavate toitlustamisel toiduhügieeni nõudeid. Kohtu hinnangul puudub vangla süü selles, et kaebaja jäi 23.11.2021 õhtusöögita. Kuna kandik ei puutu toiduga otseselt kokku, vaid toit serveeritakse kausist, mida omakorda katab kaas, siis ei põhjusta kandiku määrdunud seisukord kuidagi toidu saastumist ja ei halvenda selle omadusi ega ohusta kaebaja tervist. Olukorras, kus määrdunud ei olnud toiduga otseselt kokku puutuv nõu, vaid toidu serveerimiseks kasutatud kandik, ei saa rääkida toiduhügieeni nõuete täitmata jätmisest. Tavaolukorras pühib inimene kandikule loksunud vedeliku salvrätiga ise ära ning ei nõua üldiselt toidu välja vahetamist. Kaebajal oli endal võimalus puhastada kandik või tõsta nõud kandikult maha, kuid selle asemel otsustas ta toidust keelduda. Isegi kui pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, ei saanud see alandada kaebaja inimväärikust. Õhtusöögita jäämine võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, mis tuleks hüvitada rahas (nt Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78-11, p 15). Asja materjalidest ei nähtu, et vangla personal (sh toidujagajad) oleksid kaebajat alavääristades ja temasse üleolevalt suhtudes serveerinud toitu sihilikult lohakalt. Kõnealune olukord võis kokaks koolitatud isikut küll esteetiliselt häirida, kuid ei ole usutav, et see tekitas talle hingelist valu või riivas tema au ja väärikust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-22-473 saab riive lugeda intensiivseks sellele vaatamata, et riive eest välja mõistetav hüvitis ei pruugi ületada 1000 eurot (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).

4(5)

3-22-473 riive on väheintensiivne ja apellatsioonkaebus on perspektiivitu, siis on HKMS § 187 lg-s 31 toodud apellatsioonkaebuse tagastamise eeldused täidetud.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.