Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-384
Haldusasi
Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti raieloa nr 50000526727 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindaja Kärt Vaarmari Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Kaisa Laidvee Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja v.adv Indrek Lillo
Menetluse alus ringkonnakohtus
Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määruse haldusasjas nr 3-22-384 resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale.
Jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määruse haldusasjas nr 3-22-384 resolutsiooni punktid 3 ja 4 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-124 esitatud Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebusest nõuded tühistada metsateatised nr 50000511811, 50000526727, 50000480997, 50000514995, 50000514821, 50000514517, 50000524169, 50000524167 ja 50000568330 ning tuvastada metsateatiste nr 50000516983, 50000516985, 50000507057, 50000474499, 50000492925, 50000480943, 50000480941, 50000480939,
2.Tallinna Halduskohus tagastas 25.03.2022 määrusega nõuded tuvastada metsateatiste nr 50000516983, 50000516985, 50000507057, 50000474499, 50000492925, 50000486561, 50000486563, 50000486557, 50000486559, 50000480943, 50000480941, 50000480939, 50000480937, 50000526695, 50000562866, 50000568320, 50000529056, 50000516014, 50000529504, 50000529502, 50000561692 ja 50000529498 õigusvastasus ning võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised (edaspidi raieload) nr 50000511811, 50000526727, 50000514995, 50000514821, 50000514517, 50000480997, 50000524169, 50000524167, 50000568330.
3.Tallinna Halduskohus tuvastas 17.11.2022 määrusega, et raielubade nr 50000511811, 50000514995, 50000514821, 50000514517, 50000480997, 50000524169, 50000524167, 50000568330 tühistamise nõuded on esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis tähtaja ennistamata ja lõpetas nimetatud raielubade osas haldusasja menetluse. Halduskohtu menetlusse jäi nõue tühistada Keskkonnaameti 27.12.2021 raieluba nr 50000526727.
4.Tallinna Halduskohus lõpetas 06.01.2023 määrusega haldusasja nr 3-22-384 menetluse (resolutsiooni p 2), rahuldas kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistis Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt tema kasuks välja menetluskulud 100 eurot (resolutsiooni p 3) ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Kuna raieluba nr 50000526727 kehtis kuni 26.12.2022, siis on haldusakt kohtumenetluse jooksul ammendunud ja tühistamiskaebus muutunud seetõttu ainetuks. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mistõttu tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Menetluskulud peab praegusel juhul HKMS § 108 lg-te 4 ja 8 kohaselt kandma kaebaja, kuid seejuures tuleb arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid. RMK taotleb menetluskulude hüvitamist 1670 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt haldusasjadega nr 3-22-124, 3-22-206, 3-22358, 3-22-364, 3-22-368, 3-22-369, 3-22-370 ja 3-22-391 on põhjendatud, et kaebajal tuleb RMK menetluskulud hüvitada osaliselt. RMK-d ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ja tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et tal on olemas õigusosakond (vt halduskohtu määrus nr 3-22-364). Ka haldusasja nr 3-22-384 ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki RMK õigusabikulud on üldjoontes põhjendatud, oleks taotletud ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks tulevikus takistada keskkonnaasjades kohtusse pöördumist (vt ka Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Sellest ei järeldu, et menetluskulud ei võiks ühelgi juhul jääda kaebaja kanda. Menetluskulude väljamõistmisel ei tohi olla karistavat eesmärki ning see ei tohiks tuua kaasa, et keskkonnaorganisatsioonid võiksid menetluskulude väljamõistmise hirmus jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris tegutseval RMK-l tuleb paratamatult arvestada võimalike kaebustega ja sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd laiemalt Eesti keskkonna kaitse. Kohtusse pöördumisel peab aga ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Menetluskulude väljamõistmisel on oluline arvestada, et vähemalt osaliselt on RMK kulude suurus tingitud kaebajast, sest raielubade suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ise menetluskulusid. Kaebaja seisukohad on erinevates kaebustes siiski olnud samad, 2(5)
3-22-384 mistõttu ei ole eluliselt usutav, et vastuväidete korduv esitamine oli nii ajamahukas nagu RMK väidab. Kuigi kaebaja ei vaidlustanud menetluse osalist lõpetamist 17.11.2022 määrusega, saab menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse hindamisel arvestada, et Riigikohtu 09.12.2022 määruses nr 3-22-348 (p-d 12 ja 15) väljendatud seisukohtadest lähtudes võinuks tähtaegseks lugeda 7 raieluba 8-st, mille tühistamise nõuetes menetlus 17.11.2022 määrusega lõpetati. Kokkuvõttes on põhjendatud mõista kaebajalt RMK menetluskulude katteks välja 100 eurot (käibemaksuta). Sellisel juhul tagatud, et RMK kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Riigimetsa Majandamise Keskus palub 23.01.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.01.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning uue määrusega mõista kaebajalt RMK kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1570 eurot. Kõiki asjaolusid arvestades tulnuks RMK taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada tervikuna. Halduskohus tugines menetluskulude väljamõistmisel mh Århusi konventsiooni art 9 lg-le 4. Kuna kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, siis on Århusi konventsioonist lähtumine iseenesest asjakohane. Samas ei saa RMK menetluskulude (1670 eurot) kaebajalt väljamõistmine kuidagi olla takistavalt kulukas, sest kaebaja ise on haldusasjas nr 3-22-647 taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 23 141,02 eurot. Ka Århusi konventsiooni art 9 lg 4 kohaselt peavad väljamõistetavad menetluskulud olema ausad ja õiglased. Väljamõistetavaid menetluskulusid ei saa vähendada üksnes seetõttu, et kaebaja puhul on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, vaid lähtuda tuleb HKMS § 109 lg-s 6 sätestatud reeglist, mis tagab ka Århusi konventsiooni art 9 lg 4 järgimise. Kaebaja ei ole lisaks esitanud ühtegi vastuväidet RMK menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas (sh väidet, et menetluskulude hüvitamise kohustus muudaks kohtumenetluse takistavalt kulukaks). Ka teistes metsateatiste vaidlustes on kohtud Århusi konventsioonist lähtudes mõistnud RMK kasuks välja menetluskulud vahemikus 600–757,50 eurot (vt Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrus nr 3-22-124; 30.11.2022 otsus nr 3-22-358; 06.12.2022 otsus nr 3-22-206) ja ühel juhul isegi kokku 8977,50 eurot (vt Tallinna Halduskohtu 09.01.2023 otsus nr 3-22-647). Pole arusaadav, miks pidas kohus praeguses asjas põhjendatuks mõista RMK menetluskulud välja üksnes 100 euro ulatuses, kuigi möönis, et kulude suuruse põhjustas osaliselt kaebaja enda tegevus. Kaebaja esitas lühikese aja jooksul väga suure hulga kaebusi (03.12.2021–01.03.2022 kokku 30 erinevat haldusasja) ja keskkonnaorganisatsioonid on aastatel 2021–2022 kokku algatanud 46 haldusasja, milles on vaidlustatud ligi 720 raieluba. RMK-l tuleb küll arvestada võimalike kaebustega ja nende kaasnevate kuludega, kuid esitatud kaebuste hulk ületab ilmselgelt ja oluliselt tavapärast kaebuste hulka. Kohus ei ole põhjendanud väidet, et vaidlus ei ole keerukas. Kaebajad on esitanud raielubade suhtes erisuguseid väiteid, mitte ei ole pelgalt korranud samu argumente (seda kinnitab mh asjade eraldamine). Riigikohtu 09.12.2022 määrus nr 3-22-348 ei ole asjassepuutuv, sest isegi kui kohtu hinnangul lahendas ta kaebetähtaja küsimuse 17.11.2022 määruses valesti, ei saa sellel alusel vähendada RMK kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.RMK määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2023 määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3(5)
3-22-384
7.Halduskohus lõpetas 06.01.2023 määrusega viimase menetlusse jäänud metsateatise nr 50000526727 tühistamiseks esitatud kaebuse menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest ka selle kehtivus oli lõppenud. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral üldjuhul menetluskulud kaebaja ning HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erand ei ole praegusel juhtumil kohaldatav. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6).
8.Ringkonnakohus jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et kuigi Tallinna Halduskohus kaasas 19.01.2022 määrusega RMK praeguse asja menetlusse kolmanda isikuna, tuleb RMK-d siiski käsitada menetluskulude jagamisel sarnaselt haldusorganiga (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2023 määrus nr 3-22-370, p-d 16–20; 18.04.2023 määrus nr 3-22-124, p-d 14–18).
9.Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda on riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (MS § 43 lg 1). Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK (MS § 43 lg 2). RMK on riigitulundusasutus, kelle põhiülesandeks on riigimetsa majandamine (MS § 43 lg 2 ja § 47 lg 1). Põhiülesande täitmiseks tegeleb RMK riigimetsa korraldamise, majandamise ja kasutusse andmise; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müügi; metsasaaduste töötlemise ja töötlemissaaduste müügi; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamise ja loodusväärtuste kaitsega (MS § 48 lg-d 1 ja 2). RMK täpsemad tegevusvaldkonnad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-s 9. Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise ning täidab metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi (MS § 43 lg-d 5 ja 7). RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele (MS § 48 lg 3).
10.Eelnevast võib järeldada, et RMK täidab talle MS-i, teiste õigusaktide ja põhimäärusega pandud avalikke funktsioone, mille vastu on üldine huvi, ning tema tegevus toetab ja abistab riigil saavutada konkreetses valdkonnas seatud eesmärke ja realiseerida majanduslikke huvisid. RMK peab oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. Seejuures ei ole tähtsust, missuguse menetlusosalise staatus on vaidluses RMK-l, s.o kas ta osaleb menetluses kolmanda isiku või vastustajana. Samamoodi kui Keskkonnaamet, esindab ka RMK riigi huve, kuigi need ei pruugi olla samasuunalised. Ka asjaolu, et kohtumenetlustes on RMK riigilõivu arvestamisel loetud HKMS § 104 lg 10 alusel Eesti Vabariigiks (nt haldusasi nr 3-20-2402), viitab sellele, et menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitleda sarnaselt riigi haldusorganiga.
11.Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil halduskohtumenetluses keelatud kasutada välist õigusabi, kuid välise õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 318-687, p 24). RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine ja raielubade taotlemine, mille tegemisel tuleb tal majanduslike huvide kõrval arvestada ka loodusväärtustega (vt MS § 48 lg 2 p-d 1 ja 5). Asjas võisid tõusetuda küll spetsiifilised mitut õigusvaldkonda puudutavad küsimused, kuid need ei väljunud RMK põhiülesannete raamidest. Seega seondub 4(5)
3-22-384 vaidlus RMK põhitegevusega ning põhjendatud ei ole jätta tema õigusabikulusid kaebaja kanda. RMK õigusabikulud tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda.
12.Põhitegevusest väljuvaks ei muuda vaidlust selle sisu ja mahukus. RMK peab ülesannete täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud raielubadest ning nende realiseerimisest. Kaebaja tegevust raielubade vaidlustamisel ei saa pidada pahatahtlikuks. RMK menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ei saa iseseisvalt õigustada asjaolu, et kohtud on varasemates menetlustes tema kasuks menetluskulusid välja mõistnud.
13.Eelneva põhjal jääb RMK määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.01.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.