Rahvastik › Muu rahvastik

Mõista Tallinna linnalt X (X) ja Y kasuks solidaarselt välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 1870 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot.

Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.

Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja kooselulepingu registreerimise number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. juulil 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1437 üksnes selliseid andmeid, milleks talle on volitus antud. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 29 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 43 ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele kooselulepingute rahvastikuregistrisse kandmise õigust. Haldusorgan ei saa teha oma pädevust / volitusi ületavaid toiminguid. PKTS § 13 lg 2 kohaselt muudetakse perekonnaseisuandmeid üksnes juhul, kui perekonnaseisuasutusel on registrisse kantava asjaolu kinnitamise või tuvastamise pädevus. Määruse nr 129 § 13 sisaldab ammendavat loetelu perekonnaseisuandmetest, mida saab rahvastikuregistrisse kanda. Tallinna Perekonnaseisuametil ei ole õigust ega ka võimalust kanda rahvastikuregistrisse määruse nr 129 §-s 13 nimetamata perekonnaseisuandmeid. Kooselulepingu andmete registrisse kandmise õigusliku aluse ja tehnilise lahenduse puudumist ei saa panna süüks Tallinna linnale. Tallinna linn on pöördunud mh Siseministeeriumi poole, kes kinnitas, et kooselulepingu registrisse kandmine ei kuulu perekonnaseisuameti pädevusse. Seetõttu ei ole Tallinna linn käitunud õigusvastaselt, jättes kooselulepingu andmed rahvastikuregistrisse kandmata. Probleem tuleks õigusselguse eesmärgil lahendada seadusandja tasandil. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Tallinna linn käitus kannet tegemata jättes kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja oma pädevuse / volituste piires, mida ei saa Tallinna linnale ette heita. Ka notaritel ei ole sarnaselt perekonnaseisuametnikega võimalik õigusliku aluse ja tehnilise rakenduse puudumise tõttu teha rahvastikuregistrisse kandeid kooselulepingu kohta. Kaebajad on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et kooselulepingu andmeid ei ole võimalik kanda rahvastikuregistrisse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ning kaebajatele ei saanud tekkida õigustloova akti andmata jätmise tõttu mittevaralist kahju. Riigikohus ei ole senini tuvastatud, et KooS-i rakendusaktide puudumine oleks põhiseadusvastane, ega kohustanud seadusandjat kõnealuseid rakendusakte andma. Vaid asjaolust, et KooS-i rakendusaktid on vastu võtmata, ei saa tuletada kaebajatele mittevaralise kahju tekkimist. Perekonnapõhiõiguse ja perekonnaelu puutumatuse tähtsaimaks sisuks on perekonnaliikmete õigus ja võimalus olla üksteisega koos, sh luua ühine kodu ja seal koos elada. Rahvastikuregistris kande tegemata jätmine ei mõjuta kaebajate kooselulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimist, sh õigust elada perekonnaelu. Samuti ei mõjuta kande puudumine kooselulepingu kehtivust. Riik tunnustab kooselulepingu sõlminud isikute vahelist suhet rahvastikuregistri kandest olenemata. Kaebajatel on võimalik tõendada kooselulepingu sõlmimist, esitades selle kinnituseks kooselulepingu. See võib küll olla ebamugav, kuid see ei kujuta kaebajate perekonnapõhiõiguse ja perekonnaelu puutumatuse riivet, mistõttu ei ole kaebajatele saanud tekkida mittevaralist kahju, mis tuleks rahas hüvitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-1437 sellise toimingu tegemise täpsem pädevus, menetlus ja vorm, ei muuda KooS § 3 lg-st 4 tulenevat kohustust olematuks. Lünga ületamiseks on võimalik kohaldada analoogiat abielu sõlmimise kui kooselulepingu sõlmimisega lähedase õigussuhtega. PKTS § 3 lg 2 järgi teeb perekonnaseisutoiminguid ja kannab nende andmed rahvastikuregistrisse perekonnaseisuasutus. Notariaalselt tõestatud kooseluleping sisaldab kõiki andmeid, mis on vajalikud abielukandega (PKTS § 42) analoogse kande tegemiseks rahvastikuregistris. Kuna kohustus kooselulepingu andmed registrisse kanda tuleneb seadusest, siis ei saa tekkida küsimust, kas kooselulepingu andmeid tuleks üldse kanda rahvastikuregistrisse, ja tegemist ei saa olla kaalutlusotsusega. Seega oli Tallinna linna keelduv toiming õigusvastane ning kande tegemata jätmine ei olnud vabandatav tehnilise võimekuse puudumisega, sest sellisel juhul tulnuks kohaldada analoogiat. Kui kaebust ei ole võimalik rahuldada puuduvate õigusaktide tõttu, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2022 otsuses nr 3-21-39 (jõustus 17.01.2023) ja 12.05.2023 otsuses nr 3-20-1612 leidnud, et analoogia on kohaldatav ning praktikas on kandeid sõlmitud kooselulepingu või registreeritud kooselu lõppemise kohta ka praeguseks tehtud (nt haldusasjas nr 3-21-39 tehtud kohtuotsuse alusel tehti kanne rahvastikuregistris 07.03.2023). Rahvastikuregistri kanne ei ole konstitutiivne ega loo isikutevahelisi õigussuhteid, vaid sellel on üksnes tõenduslik tähendus (nt Riigikohtu 12.01.2022 määrus nr 2-19-1719, p 14). Sõlmitud kooselulepingu kohta andmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumisega on kaebajaid diskrimineeritud nende seksuaalse sättumuse tõttu. Kaebajatele on riigi tegevusetuse tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju, mis tuleb hüvitada. KooS jõustus 01.01.2016, kuid rakendusaktide puudumise tõttu ei ole sellest tulenevad õigused reaalselt tagatud. Rakendusaktide puudumine mõjutab eelkõige seksuaalvähemusi, sest neil ei ole Eestis võimalik sõlmida abielu.

3-20-1437 Tallinna linn vastutada ainult juhul ja ulatuses, milles see on seadusega antud tema pädevusse. Eeltoodut tuleks arvestada ka menetluskulude väljamõistmisel.

5(9)

3-20-1437

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Menetluse osaline lõpetamine

3-20-1437 Tagastamisele mittekuuluv osa mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seotud riigilõivust jääb HKMS § 108 lg 7 alusel kaebajate endi kanda.

3-20-1437 perekonnaseisu kohta. PKTS § 42 lg-s 4 loetletud andmed, mis kantakse abielu registreerimisel rahvastikuregistrisse, langevad olulises osas kokku andmetega, mis kavandati kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu § 41 p 13 (vt Riigikogu XIII koosseisu 114 SE) kohaselt kanda rahvastikuregistrisse kooselulepingu sõlmimise korral. Samasugused andmed on loetletud ka 19.06.2023 vastu võetud „Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu § 25 p-s 4 (vt Riigikogu XV koosseisu 207 SE). Seetõttu tuleb KooS § 3 lg-te 1 ja 4 ning PKTS § 42 lg 4 alusel kanda rahvastikuregistrisse järgmised andmed: mõlema registreeritud elukaaslase isikunimi, isikukood ja elukoht; kooselulepingu sõlmimise kuupäev, kellaaeg ja koht; kooselulepingu sõlmimise dokumendi number ja kooselulepingu tõestanud notari nimi; kui kooselulepingu sõlminud isik oli varem abielus või sõlminud kooselulepingu, siis lõppenud abielu või kooselulepingu lõppemise alus. Samuti tuleb kooselulepingu sõlminud isikute kohta rahvastikuregistrisse kanda perekonnaseisu kandena „registreeritud kooselu“. Eeltoodud kannete tegemiseks vajaliku tehnilise võimekuse peab tagama Siseministeerium kui rahvastikuregistri vastutav töötleja (RRS § 3 lg 2, § 9 lg 1 ja lg 2 p 1). Selleks, et Tallinna linnal oleks võimalik kanda kaebajate 16.07.2020 taotluse alusel nende kooselulepingu andmed rahvastikuregistrisse, lasub Siseministeeriumil kohustus luua tehniline lahendus sellise kande tegemiseks.

8(9)

3-20-1437

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.