X. X.i kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 881,10 eurot, mille moodustab põhinõue 845,35 eurot ja viivis 35,75 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 28,81 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.07.2023. a.
X. X. 18.09.2017 sündinud kahele lapsele (kaksikud D. P ja R. P; edaspidi vastavalt esimene ja teine laps) esitati Rae valla lasteaiakohtade saamiseks taotlused 13.08.2019 sooviga saada lasteaiakohad alates 13.08.2019 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Peetri Lasteaed, teise eelistusena Järveküla Lasteaed) (dtl 10). Laste järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi.
2.Alates 01.08.2019 käisid kaebaja lapsed eralastehoius. Lastehoiu, kaebaja ja Rae valla vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingute lisade 1 (rakendati alates 01.01.2020; dtl-d 11-12) p 1 kohaselt oli teenuse kohatasu ühes kuus 466 eurot, lapsevanemal tuli tasuda teenuse eest kohatasu 116 eurot kuus, ülejäänud osas – 350 eurot, v.a juulikuu eest – kohustus lastehoiu kohatasu 1(9)
maksma Rae vald. Lisaks sellele kohustus kaebaja tasuma lastehoius lapse toidukulud (dtl 50, p 5.3.1).
3.Kaebaja pöördus 30.01.2023 Rae valla poole taotlusega (dtl 5 jj) hüvitada tema laste eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt ei taganud Rae vald kaebaja lastele pärast laste 1,5-aastaseks saamist lasteaiakohta valla lasteaias. Erahoiu kasutamisest ajavahemikul jaanuar 2020–juuni 2020 tekkisid lisakulud summas 880,20 eurot: enammakstud toiduraha 182 eurot, huvitegevuse lisatasu 40 eurot ja kohatasu (sh saamata jäänud tulumaksutagastus) 658,20 eurot. Rae vald lisakulusid ei hüvitanud (21.02.2023 e-kiri nr 10-1.1/2594-1; dtl 4).
4.Kaebaja esitas 23.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Rae vald hüvitaks tekitatud varalise kahju summas 880,20 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebaja lastele lasteaiakohta õigeaegselt ning seetõttu tuli kaebajal erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga maksta rohkem kohatasu, muusika- ja liikumistundide tasu, toiduraha, ühtlasi jäi kaebajal saamata tulumaksutagastus lastehoiu kohatasult. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli (dtl 67) kohaselt on kaebaja maksnud laste eest ajavahemikul jaanuar 2020–juuli 2020 kohatasu rohkem 550,20 eurot, toiduraha rohkem 182 eurot, muusika- ja liikumistundide tasu rohkem 40 eurot ja jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 108 eurot. Ühtlasi taotleb kaebaja kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 31.01.2023. Kaebuse põhjendused:
1.Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 13.08.2019, mil kaebaja lapsed olid registreeritud Rae valla elanikeks ning lastele oli taotletud lasteaia kohti. Lapsed sai kohapakkumise Aruheina Lasteaeda algusega 10.08.2020 ehk ligi aasta hiljem. Vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakohad võimaldamata.
2.Kaebajale on tekkinud rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, kohatasu, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
3.Munitsipaallasteaias on arengu- ja liikumistegevused päevakava osaks ning tegevused on tagatud kohatasu sisse arvestatult. Kaebaja eeldas ja tagas sarnaseid arenemist toetavaid tegevusi oma lastele erahoius. Hoius pakutav muusikaring oli hoiuteenuse osaks. Tegemist oli ringiga, kus kasutati erinevaid muusikariistasid käelises tegevuses ja liikumises ning muusika saatel liikumisharjutustega. Teenust pakuti vastavalt võimalustele.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
1.Rae Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus nr 4) 2020. aastal kehtinud redaktsiooni alusel võeti kaebaja lapsed lasteaiakoha järjekorda. Määruse kohaselt kooskõlastab lasteasutuse direktor vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Kaebaja lastele võimaldati lasteaiakohad järgmiseks õppeaastaks vastavalt kehtivale määrusele.
2.Vastustaja on katnud Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 26) alusel sõlmitud rahastamislepingute kohaselt kaebaja lapsehoiuteenuse kasutamise kulud – kohatasu maksumuse summas 350 eurot. Lapsevanem on nõustunud lepingu tingimustega. Määrus nr 26 ei näe ette muid lapsehoiuteenuse kasutamisega seotud kulude hüvitamist, sh huviringide tasu, toiduraha osalist hüvitamist ega koolituskuludelt tulumaksu tagastamist.
2(9)
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema laste elukoht on rahvastikuregistri kohaselt alates 31.07.2019 Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja lastele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui lapsed on vähemalt 1,5-aastased. Kaebaja lastele (snd xx.xx.xxxx) taotleti lasteaiakohta 13.08.2019, sooviga saada kohad alates 13.08.2019. Lapsed hakkasid erahoius käima 01.08.2019 ning alates 10.08.2020 teeninduspiirkonna lasteasutuses.
7.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka nt lapsehoiuteenuse rahastamise kolmepoolset lepingut (dtl 49 jj), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lastele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega oli eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna lapsed erahoidu või tagada laste
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
3(9)
kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
8.Ajal, mil sooviti kaebaja laste taotluste lahendamist, kehtis määrus nr 4. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lasteni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
9.Tallinna Ringkonnakohus seletas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-6313 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on hiljem leitud, et mõistlikuks ajaks on kaks kuud, mis võib olla vajadusel ka lühem. Lasteasutusse vastuvõtmiseks 13.08.2019 esitatud taotlustes on koha saamise soovitud ajaks märgitud 13.08.2019 (dtl 9-10). Seega on taotlused esitatud sooviga saada kohad algusega samal päeval. Ka koha andmise korraldamiseks peab kohalikul omavalitsusel jääma mõistlik ajavaru. Nagu ringkonnakohtu praktikast tuleneb, on selleks mõistlikuks ajaks ligikaudu kaks kuud. Asjas esitatud materjalidest ega lasteaiakoha 13.08.2019 taotlustest ei nähtu, et vastustajat oleks konkreetsel juhul teavitatud varasemast või kiiremast kohavahetuse vajadusest. Menetlustähtaja alguseks loeb kohus taotluste esitamise aega. Samas on kaebaja taotlenud kahju hüvitamist alates jaanuarist 2020. Selleks ajaks oli möödunud taotluse esitamisest mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud ning rohkemgi. Vastustaja täitis enda kohustuse alles 10.08.2020, s.o alles 10 kuu pärast mõistliku menetlustähtaja möödumist. Seega oli vastustaja õigusvastases viivituses.
10.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lastele kohad lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohti. 4(9)
See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja lapsed ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
11.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus märgib, et vastustaja ei ole eraldi vaielnud vastu kahjunõuete suurusele ega nõuete kujunemisele. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud pangatehingute väljavõttest, maksekorraldustest, hoiu arvetest ja kaebaja 13.05.2023 kohtule esitatud selgitustest. Kohus selgitas pooltele ka oma arusaama nõuete kujunemisest 02.05.2023 määruses.
11.1.Toiduraha lisakulud Kohus selgitas 10.03.2023, et võtab detsembri 2019 toiduraha osas seisukoha kohtuotsuses. Kaebaja on tasunud toiduraha järgmisel kuul (juulikuus juunikuu toiduraha). Seega on kaebaja kahjuarvestuses ka detsembrikuu toiduraha, mille eest esitati arve alles jaanuaris. Kohus leiab, et kaebaja poolt taotletav 2020. aastal tekitatud kahju hüvitamine ei hõlma endas 2019. aastat, sh detsembrikuud. Taotlusest Rae Vallavalitsusele (dtl 8) saab välja lugeda, et kaebaja on soovinud ajavahemikul jaanuar 2020–juuni 2020 erahoiu kasutamisest tekkinud lisakulude hüvitamist. Vastustaja oli tegevusetu lasteaiakoha andmata jätmisel nii, et sellest tekkis kaebajale kahju, juba 2019. aasta detsembris, mille osas ei ole kaebaja kahju hüvitamist taotlenud. Kaebajal tekkis toiduraha tasumise kohustus 2019. a detsembris tarbitud erahoiu teenuse osas samas kuus, sõltumata sellest, kas konkreetne hoid väljastab arve etteulatuvalt või tagantjärele Kaebaja tahet kinnitab ka see, et kaebaja on eelduslikult teadlikult välja jätnud 2019. aasta muude kuude kulutused, kuivõrd kaebaja pöördus kahju hüvitamise taotlusega vastustaja poole alles 30.01.2023. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kahju hüvitamist üksnes vastustaja tegevusetuse kuud arvestades, millest ka kaebaja tahte kohaselt jääb detsember 2019. a välja. Toiduraha vahe tabelites arvestatud kaksikute peale kokku, kuna tabelite lähteandmed (sh arvestatud toidupäevade arv iga kuu osas eraldi) mõlema lapse puhul kattuvad. Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses [2]
Toiduraha päevatasu erahoius
Arvestatud toidupäevade arv (arvestuskuu järgi)
Jaanuar 2020
2,10 €
3,50 €
56,00 € dtl 43-44; 16, 21
44,80 €
Veebruar 2020
2,10 €
3,50 €
17,50 € dtl 41-42; 18, 23
14,00 €
Märts 2020
2,10 €
3,50 €
0,00 € -
0,00 €
Aprill 2020
2,10 €
3,50 €
7,00 € dtl 38-39; 17, 25
5,60 €
Mai 2020
2,10 €
3,50 €
45,50 € dtl 36-37; 17, 27
36,40 €
Juuni 2020
2,10 €
3,50 €
56,00 € dtl 32-33; 15, 29
44,80 €
Kuu
Tasutud toiduraha ühe lapse kohta
Tõend (dtl)
Toiduraha vahe (arvestuskuu järgi, kahe lapse peale kokku)
145,60 €
Kaebaja on laste eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 145,60 eurot rohkem.
Kohtule teadaolevalt, arvestades seniseid Rae valla suhtes esitatud kaebuseid, oli vaidlusalusel ajavahemikul toidupäeva hind Peetri teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses 2,10 eurot/päev.
5(9)
11.2.Kohatasu lisakulud Kaebaja on kohatasu lisakulu arvestuses lähtunud igas kuus kohatasude vahe ja munitsipaallasteaia kohatasult arvestatud tulumaksutagastuse summast. Kohus käsitleb kohatasu lisakulusid ja saamata jäänud tulumaksutagastust kui kahju erinevaid komponente eraldi. Munitsipaallasteasutuse kohatasu arvestuses lähtub kohus Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 42) §-st 2, mille kohaselt on Rae valla koolieelses lasteasutuses kohatasu suurus 80 eurot lapse kohta ühes kuus. Ühtlasi arvestab kohus sama määruse § 3 lg-st 1 tuleneva 50%-lise soodustusega teise lapse kohatasu maksmisel. Kohus arvestab, et ajavahemikul 16.03.2020–30.04.2020 olid kõik lapsevanemad riigis kehtestatud eriolukorrast tulenevalt vabastatud lasteaedade ja lastehoiu kohatasu (kuni 80 eurot kuus) maksmisest Rae valla lapse eest ja seda olenemata asjaolust, kas laps käis lasteaias või mitte3. Seega oleks esimese lapse kohatasu munitsipaallasteaias ajavahemiku 01.03.2020–15.03.2020 eest ligikaudu 38,71 eurot (80÷31×15) ja määruse nr 42 § 3 lg-st 1 tulenevalt teise lapse kohatasu ligikaudu 19,36 eurot (38,71×0,5). Kohus arvestab, et Rae Vallavalitsuse 28.04.2020 korralduse nr 6064 p-ga 1 vabastati Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa maksmisest selleks kohustatud isikud vahemikus 01.05.2020–31.05.2020, juhul kui laps sel perioodil lasteaias ei käi. Kuna kaebaja lapsed käisid 2020. a mais hoius (13 päeva; dtl 36-37), arvestab kohus kohatasu samaväärselt sellega, kui kaebaja lapsed oleks käinud munitsipaallasteasutuses, ehk sel kuul vastavalt terves ulatuses.
11.2.1.Esimene laps
Kuu
Kohatasu erahoius
Tõend (dtl)
Kohatasu munitsipaallasteasutuses (D. P)
Kohatasu vahe (D. P)
Jaanuar 2020
108,00 € dtl 34; 17
80,00 €
28,00 €
Veebruar 2020
116,00 € dtl 44; 16 [5]
80,00 €
36,00 €
Märts 2020 [6]
116,00 € dtl 42; 18
38,71 €
77,29 €
Mai 2020
89,10 € dtl 38; 17
80,00 €
9,10 €
Juuni 2020
116,00 € dtl 36; 17
80,00 €
36,00 €
545,10 €
358,71 €
186,39 €
Kaebaja tasus esimese lapse eest kohatasu võrreldes munitsipaallasteaiaga 186,39 eurot rohkem.
Vt http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=629791 ja http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=630142. Vt http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=642102.
Kaebaja on 13.05.2023 kinnitanud (dtl 100), et kaebaja 31.01.2020 makse summas 190 eurot (dtl 16) on tehtud veebruari 2020 eest (arve nr 1573 summas 182 eurot; sisaldab mh lapsehoiuteenuse kohatasu summas 116 eurot perioodi 01.02.2020–29.02.2020; dtl 44).
Hoiu 2020. märtsikuu arved väljastati 01.03.2020 jooksva kuu (s.o perioodi 01.03.2020–31.03.2020) lapsehoiuteenuse kohatasu tasumiseks ning kohatasud maksti enne vanema poolt kaetava kohamaksu ajutise hüvitamise otsustamist (vt joonealune viide 4). Kohus arvestab kaebaja 13.05.2023 selgitusega, et märtsikuu kohatasu tasaarvestati 2020. maikuu arvetes. Kohus eeldab tasaarvestuseta osas kaebaja esitatud faktiliste asjaolude õigsust, tuginedes kaebaja seni esitatud pangatehingute vv, mk-tele ja hoiu arvetele.
6(9)
11.2.3.Teine laps
Kuu
Kohatasu erahoius
Tõend (dtl)
Kohatasu munitsipaallasteasutuses (R. P)
Kohatasu vahe (R. P)
Jaanuar 2020
108,00 € dtl 35; 31
40,00 €
68,00 €
Veebruar 2020
116,00 € dtl 43; 21
40,00 €
76,00 €
Märts 2020
116,00 € dtl 41; 23
19,36 €
96,65 €
Mai 2020
89,10 € dtl 39; 25
40,00 €
49,10 €
Juuni 2020
116,00 € dtl 37; 27
40,00 €
76,00 €
545,10 €
179,36 €
365,75 €
Kaebaja tasus teise lapse eest kohatasu võrreldes munitsipaallasteaiaga 365,75 eurot rohkem.
11.3.Muusikaring Kohtule esitatud veebruar 2020–märts 2020 arvetest (vt viited p-des 11.2.1-11.2.2) ja kaebaja 13.05.2023 selgitustest (dtl 99, 101) nähtuvalt on kaebaja nimetatud ajavahemikul laste eest maksnud muusikaringi lisatasu 2 kuu eest igas kuus mõlema lapse eest 10 eurot. Seega kokku on muusikaringi lisakulutus olnud 40 eurot. Kaebaja lapsed sai lasteaiakohad Aruheina Lasteaias. Lasteaia kodulehe kohaselt on lasteaias tööl liikumis- ja muusikaõpetajad7. Lastehoiud ei pea järgima riiklikku õppekava ega tagama lastele mistahes huvitegevust. Kui lasteasutuses korraldavad päevakava osana tegevusi õpetajad, ei ole hoius tööl õpetajad, vaid lapsehoidjad (SHS § 453 lg 2). Kaebaja lapsele oli lastehoius kohatasule lisanduva muusikaringi tasu alusel tagatud kaebaja selgituste kohaselt muusikatund, mis sisaldas liikumisharjutusi muusika saatel. Tegemist on sisuliselt muusika- ja liikumistunniga, mis on lasteaias üldteadaolevalt päevakava osa ka siis, kui neid tunde ei anna vahetult sama rühma õpetaja, vaid eraldi erialaõpetaja. Kohus peab usutavaks, et lapse noorust ning rühma kaasamise olulisust arvestades ei olnud nimetatud õppetegevusest loobumine mõeldav. Lapsevanemal on sellises olukorras väga keerukas jätta laps hoiu päevakavas ettenähtud tegevusest kõrvale. Asjas ei ole tõendatud, et tegemist olnuks huviringiga, mis jäänuks väljapoole hoiu või munitsipaallasteasutuses tavapärast päevakava.
11.4.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida laste eest oleks makstud, kui lapsed oleksid käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lastele oleksid tagatud kohad munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja ajavahemikul jaanuar 2020–juuni 2020 jäänud ilma tulumaksutagastusest kokku summas 108 eurot. Kui ajavahemikul 01.01.2020–30.06.2020 oleksid kaebaja lapsed saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja esimese lapse eest munitsipaallasteaia kohatasu 358,71 eurot (vt käesoleva otsuse p 11.2.1) ja teise lapse eest munitsipaallasteaia kohatasu 179,36 eurot (vt käesoleva otsuse p 11.2.2),
seega kokku 538,07 eurot. Kaebaja 2020 FIDEK andmetest (dtl 76) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 900 euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud laste koolituskulude eest 2020. aastal täiendavat tulumaksutagastust 107,61 eurot (538,07 ×0,2=107,614≈107,61).
11.5.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja laste erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 145,60 eurot; - tasunud rohkem kohatasu – 552,14 eurot (186,39+365,75); - tasunud rohkem muusikaringi lisatasu – 40 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2020. aastal – 107,61 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses laste ajavahemikul 01.01.2020–30.06.2020 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 845,35 eurot (145,60+552,14+40+107,61).
12.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6614 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 31.01.2023. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 30.06.2020, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada perioodi 31.01.2023–26.06.2023 kohta kokku 147 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%8 ja viivisemäär kokku 10,5%. Kaebaja taotletud kahjusummat arvestades on 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis (845,35 ×0,105×147÷365) 35,75 eurot. Kaebaja on taotlenud viivist alates 31.01.2023. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
13.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lastele taotluses soovitud ajal kohad teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse kohad saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja laste suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
14.Kohus mõistab kokku välja 881,10 eurot (põhinõue 845,35 eurot ja viivis 35,75 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
15.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 30 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 845,35 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 96 % ulatuses (845,35/880,20), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 28,81 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.