lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-435/13

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-435/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RahaPTS § 54 lg 1Rahapesu Andmebüroo ülesandedRahaPTS § 57 lg 1, 3, 6Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse kandmineRahaPTS § 4 lg 1RahapesuRahaPTS § 55 lg 2, 3Rahapesu Andmebüroo haldusaktidHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 265 lg 5MäärusHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 2018/1672Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1672, 23. oktoober 2018, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-435/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.02.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-65/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.05.20243-24-65/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-435

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus anda luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni

Menetlusosalised

Taotleja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook Puudutatud isik X, esindaja Viktor Särgava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 peale haldusasjas nr 3-23-435.

Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusele lisatud dokumendid.

3.Tagastada Rahapesu Andmebüroole 02.06.2023 krüpteeritud vastus ja eemaldada see toimikust. Jätta läbi vaatamata Rahapesu Andmebüroo taotlus 02.06.2023 krüpteeritud vastusele juurdepääsu piiramiseks.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 79 lg 1Menetlusosalise eemaldamine
RahaPTS § 1 lg 3Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
RahaPTS § 53 lg 4Rahapesu Andmebüroo

Määruse p-i 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-7 Maksu- ja Tolliametit (MTA) kehtestama Xilt tollikontrolli käigus hoiule võetud 350 000 Ukraina grivnale käsutuspiirangu 30 päevaks, et kontrollida rahapesu kahtlusega seotud infot. RAB pikendas käsutuspiirangut 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-18 veel 60 päeva võrra, sest isik ei tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutuste õigusliku alusena on märgitud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57

3-23-435 lg-d 1, 3 ja 10. Ettekirjutuste tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati RahaPTS § 55 lg 2 alusel eraldi dokumentides (05.12.2022 dokument nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokument nr 3-1/2-1), mida Xile ei tutvustatud.

2.RAB esitas Tallinna Halduskohtule 27.02.2023 taotluse (dokument nr 1.2-1/27-1) anda RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel luba Xi valduses olnud vara, mille oli hoiule võtnud MTA, käsutamise piiramiseks ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppemisest (s.o alates 05.03.2023) kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB palus HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel piirata varaga seotud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele nr 1.2-1/27-2 tervikuna ja ettekirjutuste aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele (05.12.2022 nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 nr 3-1/2-1). RAB palus kolmandatele isikutele avaldada tehtavast määrusest üksnes resolutsioon, asendades avaldamisel isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega. Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse, kaasas 350 000 Ukraina grivnat. MTA võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 alusel hoiule kuni 05.12.2022 ning pärast seda on RAB vara käsutamist ettekirjutustega piiranud. Seni haldusmenetluses tuvastatud asjaolud osutavad, et vara on saadud kuritegelikul teel ega kuulu puudutatud isikule. RAB-l ei ole õnnestunud leida vara tegelikku omanikku. Tehtud toimingud on kajastatud ettekirjutuste faktilistes asjaoludes. Puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Tema esindaja küsis, mida tuleb vara tagasisaamiseks teha, kuid ei ole vaatamata RAB-i selgitustele esitanud vara päritolu tõendavaid dokumente. Vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele või isikutele, kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi ja maine. Piirangu seadmine on vajalik, et tuvastada vara tegelik omanik. Esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused. Faktilistes asjaoludes toodud teabe põhjal võib isik teha järeldusi selle kohta, millise teabe alusel on loetud rahapesukahtlus piisavaks, samuti RAB-i menetluse taktika ja meetodite kohta. Sellise teabe tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist, ohustades omakorda avalikku korda ja majandusruumi (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). Dokumentide avaldamine on vastuolus EL direktiivide ning rahvusvaheliste suunistega. Teise riigi rahapesu andmebüroolt saadud teavet on võimalik kasutada vaid teise büroo loal (RahaPTS § 55 lg 3 p 2, § 63). Kuna tuvastatud asjaolud osutavad, et vara võib olla saadud kuritegelikul teel, võib teabe avaldamine kahjustada ka kriminaalmenetlushuvi (RahaPTS § 55 lg 3 p 3). Juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ei pea kriminaalmenetlus olema alustatud ning see ei pea toimuma Eestis.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ja andis loa Xi valduses olnud ning MTA hoiule võetud vara käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1). Halduskohus kuulutas menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/27-2 ning 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid põhistavate dokumentide nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1 osas kinniseks ning piiras puudutatud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute õigust nende dokumentidega tutvuda (resolutsiooni p 2). Halduskohus määras, et lahendi avalikustamisel avaldatakse üksnes määruse resolutsioon ja asendatakse varaga seotud isikute nimed (v.a RAB) tähemärgiga (resolutsiooni p 3). RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa andmiseks peavad olema täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused. RAB-i taotlus vastab nendele tingimustele ning on vajalikul määral põhistatud. Vara käsutamist on RAB-i 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutustega 30 ja 60 päevaks 2(6)

3-23-435 piiratud. Esineb kahtlus, et vara on seotud rahapesuga (RahaPTS § 57 lg 1). Tehtud toimingud ja analüüs ei ole neid kahtlusi hajutanud. RAB on 27.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Asja materjale arvestades ei saa sellist kahtlust pidada alusetuks ning soovi legaalne päriolu välja selgitada põhjendamatuks. Omandiõiguse tuvastamisel tuleb piirangud lõpetada. RAB-i 28.02.2023 taotlus nr 1.2-1/27-2 ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Kohus hindab luba andes asjaomaseid andmeid. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi ja tutvuda RAB-i 27.02.2023 taotlusega nr 1.21/27-1 ning sellele lisatud tõenditega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.04.2023 määruskaebuse (täiendatud 21.06.2023), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta RAB-i 27.02.2023 taotlus rahuldamata. RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Hoiule võetud 350 000 Ukraina grivnat, mis on u 9105 eurot, kuulub puudutatud isikule ning see on legaalset päritolu. Puudutatud isiku ema müüs 2018. a novembris Tallinnas asunud korteri 27 000 euro eest, millest 26 400 eurot kanti ema õe arvele, kes kandis puudutatud isikule 2019. a märtsis edasi 9000 eurot. Puudutatud isik võttis 2019. a juulis ja novembris sularahas pangakontolt välja kokku 5950 eurot, mida on hoidnud sularaha säästudena. Lisaks on puudutatud isik teeninud sissetulekut juhutöödega, mille eest on tasutud sularahas. Üldteadaolevalt on võimalik juhutöödega raha teenida. Eluliselt on usutav, et ka püsiva sissetulekuta on võimalik iga kuu kõrvale panna u 84,73 eurot. Kogunenud u 9000 eurot andis puudutatud isik 2022. a septembris laenuks A, kes tagastas selle 30.11.2022 Ivangorodis Ukraina grivnades. Ära võetud summa on seega laenu tagastus. Tavapärane on, et eraisikute vaheliste arvelduste puhul ei koostata kirjalikke lepinguid ega dokumenteerita sularaha sääste. Puudutatud isiku jaoks ei olnud oluline, mis valuutas laen tagastatakse ning ta ei küsinud A, kust ta grivnad sai. RAB ei ole taotluses näidanud, et raha pärineks konkreetsest kuriteost. Üldse on RAB-i tõlgendus vara päritolu kinnitamiseks piisavatest tõenditest ebaõige, võimaldades raha kinni pidada igas olukorras, kus selle legaalne päritolu pole tõendatud. Ebaseadusliku päritolu korral saab raha kinni pidada vaid kriminaalmenetluse raames.
5.RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas selgitused ja tõendid vara päritolu kohta alles 17.03.2023, kuigi oli juba 07.02.2023 pärinud, kuidas vara tagasi saada, ning RAB oli sellele päringule vastanud. Samas olid esitatud selgitused ja tõendid olemas juba haldusmenetluse alguses. Üksiti ei ole esitatud selgitused ja tõendid vara legaalse päritolu tõendamiseks veenvad. On ebausutav, et Eestis elav isik nõustub, et laen makstakse tagasi Ukraina grivnades, st valuutas, mis on käibel üksnes Ukrainas, ning olukorras, kus grivnade vahetus eurodeks on raskendatud, sest neid ei soovita vastu võtta, ning kurss langeb. Puudutatud isik on esitanud ka üksnes 2019. a konto väljavõtte, kuigi väidetav laenu andmine toimus 2022. a septembris. Pealegi nähtub konto väljavõttest, et isikul on veel pangakontosid. Usutav ei ole, et isik on võimeline juhutöödest panema kõrvale vähemalt 3050 eurot, arvestades, et tal tuleb katta igapäevaseid kulusid ja tasuda lapsele elatisraha. Samuti ei ole usutav, et püsiva sissetuleku puudumisel antakse kirjaliku lepinguta laenu 9000 eurot ajal, mil hinnad ja majanduslik ebastabiilsus kasvavad, ning nõustutakse laenu tagastamisega grivnades. Esitatud selgitused ja tõendid tekitavad pigem uusi küsimusi ja süvendavad kahtlusi. Rahapesu ei ole võimalik tõkestada, kui rahapesu kahtlusega vara vabastatakse. 3(6)

3-23-435 RAB esitas täpsemad põhjendused eraldi krüpteeritud dokumendina ning palub selle sisu puudutatud isikule ja tema esindajale mitte avaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab menetlusse Xi määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
7.Määruskaebusele on lisatud puudutatud isiku esindaja 17.03.2023 e-kiri RAB-le koos manustega (puudutatud isiku ema korteri müügileping ja asjaõigusleping, volikiri, puudutatud isiku pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.02.2019–31.12.2019 kohta ja RAB-le esitatud taotlus vara tagastamiseks) ning esindaja 21.03.2023 selgitus. Ringkonnakohus järeldab, et puudutatud isik soovib nende tõendite asja juurde võtmist. Kuna puudutatud isik soovib nende dokumentidega tõendada vara legaalset päritolu ja tema väiteid tuleb määruskaebuse lahendamisel hinnata, on tõenditel määruskaebuse lahendamisel tähtsus. Seetõttu võtab ringkonnakohus dokumendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
8.RAB taotles vara käsutamise piiramist RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel. Nende sätete järgi võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.
9.Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.
10.Asja materjalide kohaselt kehtestati RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-7 puudutatud isiku varale (350 000 Ukraina grivnat) käsutuspiirang 30 päevaks ja seda pikendati 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-18 veel 60 päevaks. 05.12.2022 ettekirjutuse järgi kontrollib RAB rahapesukahtlusega seotud teavet vastavalt RahaPTS § 54 lg-le 3. 03.01.2023 ettekirjutusest nähtub, et puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks.
11.RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu 4(6)

3-23-435 kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).

12.RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on 28.02.2023 taotluses välja toonud ning selle juurde lisatud dokumentides selgitanud, et tegemist võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegelikku päritoluga rahaga ja halduskohus on selle hinnanguga nõustunud. Esitatud materjalid sisaldavad asjaolusid ja väiteid, mis on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Puudutatud isik ei olnud esitanud RAB-le vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente.
13.RahaPTS §-s 57 sätestatakse vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus. See tähendab, et kui RAB-l on kahtlus, et vara ei ole legaalset päritolu ja seetõttu piiratakse vara käsutamist, siis käsutuspiirangust vabanemiseks tuleb isikul tõendada vara legaalset päritolu, esitades kõik tõendid, mis isiku arvates seda kinnitavad (vt ka haldusmenetluse seaduse § 38 lg-d 2 ja 3). RAB hindab esitatud tõendeid kogumis ning annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte (vt RahaPTS § 1 lg 3, § 57 lg-d 3, 6, 10). Haldustoiminguks loa taotlemisel tuleb RAB-l näidata ka toimingud, mida ta on vara tegeliku valdaja või omaniku tuvastamiseks teinud. 28.02.2023 taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku omaniku tuvastamiseks. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemine pole vaatamata püüdlustele õnnestunud. Käsutuspiirangu seadmise aluseks on rahapesu kahtlus, mis eeldab selle tekkimist ja kontrolli haldusmenetluses. Sellise kahtluse olemasolu kontrollib haldustoiminguks loa andmisel ka kohus. Seega ei ole puudutatud isiku väited RAB-i liiga laiast tõlgendusest põhjendatud.
14.RAB on 02.06.2023 vastuse järgi hinnanud pärast taotluse esitamist edastatud tõendeid, leides, et need ei ole vara legaalse päritolu tõendamiseks veenvad, ning ei ole käsutuspiirangut lõpetanud. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et esitatud selgitustest ja tõenditest ei ole võimalik järeldada, et piirangualune vara on laenu tagastus ja puudutatud isiku säästud ning seeläbi legaalset päritolu. Puudutatud isiku sõnul sai ta ema korteri müügist 9000 eurot, millest 5030 eurot võttis 2019. a-l sularahas välja ning andis selle summa koos juhutöödest kogutud sularaha säästudega (kokku 9000 eurot) 2022. a septembris A-nimelisele isikule, kes tagastas laenu 30.11.2022 Ukraina grivnades. Kuna puudutatud isikul ei ole püsivat sissetulekut, kuid samas on tal mitmed püsikulutused (elatis, sideteenused, elekter, eluase, toit), on väheusutav, et ta hoiab aastaid kontolt võetud ja täiendavalt juurde kogutud raha sularahas kodus. Seda enam, et konto väljavõtte järgi kasutab ta pangakaarti igapäevaselt ning omab rohkem kui üht pangakontot. Seejuures on puudutatud isik esitanud vaid ühe konto väljavõtte ning vaid ühest aastast. RAB on asjakohaselt välja toonud, et puudutatud isiku pangakonto 2019. a lõppjääk oli 24,38 eurot, mis osutab, et vaba raha tal aasta lõpuks ei olnud. Konto väljavõttest ei nähtu üldist säästmise mustrit. Kuna esitatud on vaid ühe pangakonto väljavõte ja ühe aasta kohta, ei saa ka tugineda elulisele usutavusele, et puudutatud isik on iga kuu võimeline panema kõrvale 84,73 eurot. 2019. a juulis on puudutatud isik tõepoolest palju sularaha välja võtnud, kuid samas nähtuvad kontolt samal kuul välismaal tehtud kulutused, mistõttu võib arvata, et sularaha võeti välja reisimiseks. Tehinguid pangakaardiga on sel ajal tehtud väikeste summade eest. Kui ka 9000 eurot oli sularahas säästetud, on ebausutav, et puudutatud isik kasutas seda raha selgituses toodud viisil. Väited laenu andmisest A-nimelisele tuttavale on väga üldised. Kuna 9000 eurot 5(6)

3-23-435 on puudutatud isiku sissetulekut arvestades märkimisväärne summa, võib eeldada, et ta teab sellega seotud asjaolusid paremini või on laen dokumentaalselt tõendatav. Lisaks ei ole usutav, et puudutatud isik aktsepteeris laenu tagastamist Ukraina grivnades olukorras, kus selle valuuta vahetamine Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaal raskendatud ja grivnasid saab kasutada üksnes Ukrainas ning puudutatud isik elab Eestis, kus kehtib euro.

15.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused. Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.
16.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus Xi määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
17.RAB palus piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda määruskaebusele vastuseks esitatud 02.06.2023 krüpteeritud dokumendiga, sest see sisaldab avaldamisele mittekuuluvat infot. Kuna RAB-i mittekrüpteeritud 02.06.2023 vastuses on asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud ja ringkonnakohtul on võimalik tutvuda halduskohtule esitatud 28.02.2023 krüpteeritud taotlusega, siis puudub vajadus 02.06.2023 krüpteeritud vastuse asja materjalide juurde võtmiseks ning see tuleb RAB-le tagastada. Taotlus juurdepääsu piiramiseks 02.06.2023 vastuse krüpteeritud versioonile jääb seetõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja